← Eesti

2-09-60202/37

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Maili Tartu Hagi õigeksvõtmisel

  1. oktoober 2011.a., Pärnu Pärnu Kohtumaja Rüütli tn 19 kantselei põhineva kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-09-60202 Tsiviilasi T.T.a ja M.S. hagi D.M. vastu lapse M.T.a põlvnemise vaidlustamiseks D.M.st (kuni 30.06.2010.a. kehtinud perekonnaseaduse järgi nõue lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks tunnistamiseks). Hagihind 25000.- krooni s.o. 1597.79 €. Menetlusosalised ja nende Hagejad T.T., isikukood xxxxxxxxxxx, ja M.S., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxx xx-x, xxxxx. Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Alla Raudsepp, AB Concordia Pärnu OÜ, asukoht Rüütli tn 14, Pärnu. esindajad Kostja D.M., rahvastikuregistris xxx RESOLUTSIOON isikukood xxxxxxxxxxx. eluk. Juhindudes TsMS § 231 lg 2, § 434, § 440 lg 1,
  2. Rahuldada hagi. Tuvastada, et M.T., sünd. Xx xx xxxx.a., isikukood xxxxxxxxxxx, ei põlvne D.M.’st. Tunnistada M.T.a, sünd. Xx xx xxxx.a., isikukood xxxxxxxxxxx, Pärnu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonna poolt xx xx xxxx.a. koostatud sünniaktis nr xxx isa, D.M., rahvastikuregistris isikukood xxxxxxxxxxx, sünd. xx xx xxxx.a., kohta tehtud kanne ebaõigeks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõue ja selle põhjendus. Hagiavaldus esitatud 16.11.2009.a. T.T.a ja kostja abielu registreeriti xx xx xxxx.a. xxx. Selle kohta on välja antud abielutunnistus nr.xxx . Sellest abielust lapsi sündinud ei ole. Poolte abielulised suhted lõppesid xxxx.a. oktoobris iseloomude sobimatuse ja kultuuriliste lahkhelide tõttu.
  3. augustil xxxx.a. lahkus T.T. xxxxxxx ja oktoobris xxxx. lõppes igasugune hageja T.T.a ja kostja vaheline suhtlemine. T.T. ja M.S. elavad koos alates xxxxa. Sellest kooselust on sündinud lapsed: M.S. ja xx xx xxxx.a. poeg M.T.. Tütre suhtes tegi Pärnu maavalitsus Perekonnaseisuosakond kaalutlusotsuse. Kuid poja suhtes võttis D.M. seisukoha, et see on tema laps ning saatis vastava avalduse ka perekonnaseisuosakonnale. Antud situatsioonis ei jää muud üle, kui hageda kohtu kaudu kandemuudatuse tegemist lapse sünniaktis, kuivõrd D.M. ei ole M.T.a isa. Mis puudutab kooselu kinnitavaid tõendeid, siis kõige kaalukamateks tõenditeks saavad ikka olla T.T.a ja M.S. ühised lapsed: M. ja M.. Eriti olukorras, kus T.T.a ja M.S. esiklapse suhtes on läbi viidud DNA ekspertiis ja lapse isaks kinnitatud M.S.. Ei ole ju mõeldav, et teine ja hilisem samast kooselust sündinud laps saaks põlvneda kostjast, kui hageja ei ole vahepeal riigist välja sõitnud ega D.M. Eestis käinud. M.T.a isa, kelle kandmist isana ka lapse sünniakti taotletakse, on M.S.. Hagejad paluvad tunnistada M.T.a sünniaktis nr.xxx, mille kohta on xx xx xxxx.a. välja antud sünnitunnistus xx xxxxxxx, isa s.o. D.M. kohta käiv kanne ebaõigeks. 2

(3)Kostja D.M. on kohtule 20.09.2010.a. kirjalikult vastanud, et T.T. omaalgatusliku abielurikkumisega on soetanud abielu jooksul abieluvälised lapsed (tl 110). D.M. 04.10.2011.a. kohtus seletas, et ta ei ole M.T.a bioloogiline isa ning on nõus, et ta lapse sünniaktist välja kantaks. Sama on kostja kinnitanud 04.10.2011.a. kirjalikus avalduses kohtule. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on ajatud kohtu järeldused, ja seadused, mida kohus kohaldas. Pärnu Maakohtu xx xx xxxx.a. kohtuotsusega on lahutatud T.T.a ja D.M. abielu, mis on registreeritud xx xx xxxx a. xxx Pärnu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonna poolt xx xx xxxx.a. koostatud M.T.a sünniakti nr xxx on sisse kantud emana T.T. ja isana D.M. (tl 4). 27.10.2010.a. kohtule esitatud DNA ekspertiisi aktis eksperdi poolt esitatud arvamuse kohaselt M.S. isadus M.T.a suhtes ei ole välistatud ning M.S. saab suure tõenäosusega olla M.T.a bioloogiline isa (tl 135-136). Alates 01.07.2010.a. kehtiva perekonnaseaduse § 210 lg 1 kohaselt käesolev seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti; lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Perekonnaseaduse § 84 lg 1 kohaselt lapse isa on mees, kes on lapse eostanud (30.06.2010.a. kehtinud perekonnaseaduse § 44 lg 1 kohaselt kohus võib tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast.). Kohus on seisukohal, et DNA ekspertiisi aktis eksperdi poolt esitatud arvamuse alusel ja D.M. poolt hagi tunnistamisega selles, et ta ei ole M.T.a bioloogiline isa, samuti poolte poolt kohtule esitatud asjaoludest tulenevalt, saab lugeda tuvastatuks, et M.T., sünd. Xx xx xxxx.a., isikukood xxxxxxxxxxx, ei põlvne D.M.’st. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi. Menetluskulude jaotus. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Pooltel menetluskulude osas nõudeid ei ole. Seega menetluskulud tuleb jätta kummagi poole enda kanda. Maili Tartu Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.