← Eesti

2-10-34603/31

Obsah (9)§ 189§ 191§ 124§ 133§ 137§ 180§ 181§ 182§ 190

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-10-34603 Tsiviilasi AS

§ 189lg 1p 3).

Menetlusabi taotlejal või saajal või

§ 191

lg 1 nimetatud riigiasutusel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD

  1. Roland Lääne ja Alo Karu esitasid
  2. jaanuaril 2012 apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu
  3. detsembri 2011 vaheotsuse peale. Tartu Ringkonnakohus jättis
  4. jaanuari 2012 määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja andis tähtaja riigilõivu summas 639,11 eurot tasumiseks. R. Lääne esitas
  5. veebruaril 2012 menetlusabi taotluse, kus palus vabastada teda apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 639,11 eurot. A. Karu esitas
  6. veebruaril 2012 menetlusabi taotluse, kus palus vabastada teda apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 639,11 eurot. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  7. Ringkonnakohus leiab, et R. Lääne ja A. Karu menetlusabi taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt.

§ 124

lg 1 esimese lause kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga.

§ 133

lg 1 sätestab, et hagihind arvutatakse põhinõude järgi.

§ 137

lg 5 kohaselt eeldatakse, et vaheotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel on asja hind ¼ asja hinnast esimeses kohtuastmes. Tsiviilasja hind maakohtus oli 25 564,66 eurot ja

§ 137

lg 5 kohaselt on tsiviilasja hind apellatsiooniastmes ¼ tsiviilasja hinnast maakohtus, s.o 6391,16 eurot. Vastavalt riigilõivuseaduse lisale 1 on hagihinnalt kuni 6 391,16 eurot riigilõiv summas 639,11 eurot. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks.

§ 180

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt võib menetlusabina kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu maksmisest või menetlusabi saaja võib tasuda riigilõivu igakuiste osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. 2

§ 181

lg 1 p 1 ja 2 järgi antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

§ 181

lg 2 alusel eeldatakse menetluses osalemise edukust, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale. Lähtudes

§ 181

lg-st 2 on antud juhul piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. R. Lääne poolt esitatud menetlusabi taotluse ning teatise tema isikliku ja majandusliku seisundi kohta (teatis) alusel koosneb tema igakuine sissetulek emalt saadavast toetusest summas XXX eurot. Taotleja töötab XXXX E OÜ-s. Kinnistusraamatu andemete kohaselt ei kuulu R. Läänele kinnistuid. Autoregistri andmete järgi kuulub R. Läänele sõiduauto Suzuki Vitara (ehitusaastas 1994) ja sõiduauto Mercedes-Benz 300 TE (ehitusaasta 1987). Autod on koormatud keelumärkega Tartu kohtutäitur Jane Rumjantseva kasuks. Äriregistri andmete kohaselt on R. Lääne registreeritud XXXX MTÜ-s E P ja MTÜ-s P . R. Lääne on XXXX OÜ-s B , samas osaühingus kuulub taotlejale osak väärtusega XX XXX krooni. R. Lääne on XXXX OÜ-s E ja samas osaühingus on ta ainuke osanik ning talle kuulub osak väärtusega XX XXX krooni. R. Läänele kuulub osak OÜ-s R M väärtusega X XXX eurot. Samuti kuulub R. Läänele osak A OÜ-s väärtusega XX XXX krooni. R. Lääne omab arvelduskontot AS-s Swedbank, kuid kontol ei ole perioodil 01.09.2011 – 14.02.2012 toiminguid tehtud. R. Läänel on sõlmitud käendusleping AS-ga Swedbank, millega ta käendas solidaarselt A. Karuga AS Swedbank ja L OÜ 15.04.2005 sõlmitud laenulepingut. R. Lääne vältimatud kulutused ühes kuus on eluasemele XXX eurot, toidule XXX eurot. A. Karu poolt esitatud menetlusabi taotluse ning teatise tema isikliku ja majandusliku seisundi kohta (teatis) alusel töötab ta XXXX E OÜ-s. A. Karu igakuine sissetulek koosneb töölepingu vm võlaõigusliku lepingu alusel saadavast tasust summas XXX eurot. Kinnistusraamatu andemete kohaselt ei kuulu A. Karule kinnistuid. Äriregistri andmete kohaselt on A. Karu registreeritud pankrotis oleva L OÜ XXXX . A. Karul on arvelduskonto AS-s SEB Pank, mille jääk seisuga 17.02.2012 on XX,XX eurot. Ringkonnakohus märgib, et A. Karu on esitanud ringkonnakohtule ebaõiged andmed märkides teatises, et tal puuduvad väärtpaberid. Ringkonnakohtu poolt väljanõutud andmete kohaselt on A. Karul väärtpaberikonto AS-s SEB Pank, millel on seisuga 16.02.2012 deponeeritud väärtpabereid kokku summas XXXX,XX eurot. Autoregistri andmete järgi kuulub A. Karule sõiduauto Mercedes-Benz S420 (ehitusaasta 1993) väärtusega 1 500 eurot, sõiduauto Mercedes-Benz S400 CDI (ehitusaasta 2001) väärtusega XXXX eurot ja sõiduauto Mercedes-Benz 230 TE (ehitusaasta 1987). A. Karul on sõlmitud käendusleping AS-ga Swedbank, millega ta käendas solidaarselt R. Läänega AS Swedbank ja L OÜ 15.04.2005 sõlmitud laenulepingut. A. Karu vältimatud kulutused ühes kuus on eluasemele XXX eurot, toidule XXX eurot, sidekulud XX eurot ja tervishoiukulud XX eurot. Ringkonnakohus leiab, et antud asjas ei esine

§ 182lg-s 2 sätestatud piiranguid menetlusabi andmiseks.

3 Arvestades R. Lääne ja A. Karu varalist olukorda tuleb neile anda

§ 180

lg 1 p 2 alusel menetlusabi, võimaldades neil tasuda solidaarselt apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv summas 639,11 eurot nelja võrdse osamaksena suuruses 159,78 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt

§ 190

lg-le 1 ei välista ega piira menetlusabi andmine menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kannab menetlusosaline täies ulatuses oma menetluskulud ka siis, kui talle anti menetlusabi ja kohtulahend tehakse tema kahjuks. Kersti Kerstna-Vaks Üllar Roostoja 4 Viivi Tomson

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.