3-11-801/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk ja Agu Timmi

1. september 2012, Tartu 3-11-801 Anatoli Smelkovi kaebus Viru Vangla 28.01.
2. a käskkirja nr 6-3/185-D tühistamiseks Tartu Halduskohtu 05.07.
3. a otsus Anatoli Smelkovi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Anatoli Smelkov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 05.07.
4. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
5. oktoobrini
6. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Viru Vangla 28.01.
8. a käskkirjaga nr 6-3/185-D määrati A. Smelkovile vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p 1 ja Viru Vangla kodukorra punkt 8.1.6 sätestatud nõuete rikkumise eest (pükste põlvede lõhki rebimine) distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine kümneks ööpäevaks. A. Smelkov esitas 08.02.2011 vaide Viru Vangla 28.01.
9. a käskkirja peale. Viru Vangla 07.03.
10. a vaideotsusega nr 6-12/61-1 jäeti A. Smelkovi vaie rahuldamata.
11. A. Smelkov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Viru Vangla 28.01.
12. a käskkiri. Kaebajale kartseris antud püksid olid nii vanad ja kulunud, et neil oli peal juba 13 lappi, püksid paistsid läbi ja rebenesid kambri koristamisel kükitades põlve kohtadelt. HALDUSKOHTU LAHEND
13. Tartu Halduskohtu
14. juuli
15. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Vanemvalvur A.T. ettekande (tl 32) ja õiendi (tl 38) kohaselt väljastas ta 21.12.2010 kaebajale kartserisse paigutamisel terved püksid. Püksid olid terved ka 28.12.2010, kuid 29.12.2010 märkas vanemvalvur, et püksid on põlvedest katki rebitud. Menetlust läbi viinud vanglaametnik (tl 31) ja karistuse määraja (tl 28) tuvastasid, et pükstel on selged rebimise jäljed ja jõudsid järeldusele, et ilma käte abita polnud võimalik neid niimoodi ära lõhkuda. Kohtul ei ole vähimatki alust kahelda vanglaametnike väidetes ja järeldustes. Kaebajale on teatatud menetluse alustamisest ja võimaldatud end seletuste andmise läbi kaitsta. Menetluse käik on protokollitud, karistus on määratud seaduses ette nähtud tähtaja ja justiitsministri 30.11.
16. a määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 15 sätestatud pädevuse piires ning seda on käskkirjas põhjendatud. Karistus rajaneb igati õiguspärastel alustel ning miski ei tõenda, et selle kohaldamisel oleks rikutud proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise või mistahes muid õiguse üldisi põhimõtteid. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
17. A. Smelkov esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Tõendamist on leidnud fakt, et vaidlusalused püksid olid paigatud tervelt seitsme suure ja kuue väiksema lapiga. Pükste riie oli niivõrd pehkinud, et sisuliselt väiksemagi surve korral oleks püksid purunenud. Kinnitamist on leidnud asjaolu, et püksid olid sellises viletsas seisukorras, et ka tagant olid need rebenenud. Käskkirjas on oletuslikud väited, et pükste esiosa on kaebaja sihilikult puruks rebinud. Tuvastatud on, et püksid olid tagant puruks, seega ei saa ka väita, et nende vahetamiseks puudus vajadus, justkui need olid terved. Halduskohus ei ole arvestanud asjaolu, et püksid kui asitõend on hävitatud vangla poolt juba teadlikult vahetult enne kohtuistungit. Kuna kaebajale väljastatud püksid olid juba väljastamise hetkel kolmeteistkümne paigaga, siis ei olnud neid võimalik nii kanda, et need ei laguneks. Selliste tegelikult mahakandmisele kuulunud pükste purunemise eest distsiplinaarkaristusena määrata kümme ööpäeva kartserit on ebaproportsionaalne ning vastuolus kehtiva õigusega. Halduskohus ei ole põhjendanud, et miks ta ei nõustu kaebaja faktiliste väidetega ning miks ta pole kõiki tõendeid analüüsinud.
18. Viru Vangla palub jätta A. Smelkovi apellatsioonkaebuse rahuldamata. VangS § 67 punkti 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Halduskohtu otsuses on hinnatud nii kaebaja kui ka vastustaja väiteid, põhjendusi ja tõendeid ning välja toodud, miks kohtul ei ole alust kahelda vanglaametnike väidetes ja järeldustes. Kaebaja väited pükste halva seisukorra kohta on ebausutavad. Vanglaametniku A.T. 27.01.
19. a õiendist nähtub, et paigutades kaebaja 21.12.2010 kartserisse, väljastas ta talle püksid, mis olid eelnevalt parandatud. Vangivalvur A.T. märkas rebenenud pükse alles 29.12.2010 ning kaebaja pükste seisukorrast talle varem teada ei andnud. Vangla pole lasknud pükse vahetult enne istungit hävitada. Samas peab vangla küll kahetsusväärselt tunnistama, et asitõendiks olevad kartseripüksid on eksimuse tõttu nende hoiustamiskohast ära viidud ning neid kahjuks esitada ei ole. Kuna kaebaja viibis kartserikambris üksinda, siis sai püksid katki rebida vaid tema, mistõttu on eeltooduga tõendatud, et kaebaja rebis talle väljastatud püksid põlvede kohalt katki. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud ausalt ja menetlusnorme järgides ning tõendite alusel on kaebaja süü on kinnitust leidnud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
20. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 05.07.
21. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 2
22. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et temale kartseris väljastatud püksid olid juba enne sellises seisukorras, et need rebenesid iseeneslikult. Apellatsioonkaebuses on kaebaja väitnud, et pükse oli lapitud kokku 13 lapiga. Samas oma 29.12.2010 antud seletuskirjas (tl 33) on kaebaja kinnitanud, et püksid olid paigatud ainult seitsme paigaga. Ringkonnakohtu arvates näitab kaebaja poolt oma seletuste muutmine, et kaebaja püüab igati vabaneda vastutusest pükste lõhkumise eest. A.T. on õiendis (tl 38) kinnitanud, et tõepoolest olid kaebajale väljastatud püksid eelnevalt parandatud, kuid väljastamise hetkel olid nad terved. Kaebaja on väitnud ka seda, et püksid purunesid tal mitte koheselt, vaid kuna tal oli vajalik kambri koristamiseks kummardada, siis purunesid püksid mitme päeva jooksul. Sellised kaebaja ütlused on vastuolus eelpoolviidatud A.T. õiendiga, mille kohaselt 26.12.2010-28.12.2010 hommikuste loenduste ajal olid kaebaja kartseripüksid terved ja 29.12.2010 hommikul avastas ta, et püksid on põlvedest katki rebitud, mille kohta ta tegi ettekande. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks, et juhul kui püksid olid rebenenud juba enne 29.12.2010, ei märganud vangla ametnikud seda ja peale selle ei pööranud ka kaebaja sellele ametnike tähelepanu.
23. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et haldusasjas kogutud tõendite alusel on võimalik jõuda järeldusele, et püksid ei ole rebenenud iseenesest nagu väidab kaebaja, vaid püksid on põlvedest katki rebitud. Vastustaja on kinnitanud, et kuigi kartseripüksid olid asjas asitõendiks ja olid paigutatud hoiustamiskohta, on need sealt ära viidud ja halduskohtule ei olnud võimalik neid esitada. Samas ei tugine vaidlustatud haldusakt ainult kaebaja ja vanglaametnike ütlustele, vaid asja materjalide juurde on lisatud ka pükstest tehtud fotod (tl 36-37). Ringkonnakohtu arvates kinnitavad fotod veenvalt asjaolu, et tegemist ei ole iseenesliku rebenemisega. Katkirebimisele viitab see, et rebendid on mitmes erinevas suunas ja servad on veninud. Iseeneslik rebenemine oleks toimunud vaid ühes suunas. Seega on kaebaja õigesti süüdi tunnistatud temale väljastatud kartseripükste tahtlikus katkirebimises.
24. Kaebaja apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole temale mõistetud karistus – kümme päeva kartserit – proportsionaalne tema poolt toime pandud distsipliinirikkumisega. Nagu nähtub vaidlustatud käskkirjast, on kaebajat korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Sealjuures on teda 19.11.2009 karistatud voodilina katkirebimise eest. See asjaolu näitab, et kaebaja ei ole teinud järeldusi varasematest karistustest ja on jätkanud distsipliinirikkumiste toimepanemist. Seega on vastustaja õigesti leidnud, et kaebajat ei ole võimalik karistada muu karistusega peale kartserikaristuse, kuna teised karistuse liigid ei täidaks vangistuse täideviimise eesmärki, milleks on kaebaja suunamine õiguskuulekale teele. Nendel asjaoludel jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse talle määratud karistuse tühistamiseks rahuldamata. Einar Vene Maili Lokk 3 Agu Timmi