KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene
- september 2012, Tartu 3-10-2334 Haldusasi Dmitri Tsajuni kaebus Viru Vangla
- märtsi
- a käskkirja nr 6.-3/535-D ja saamata jäänud töötasu hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu
- veebruari
- a otsus Dmitri Tsajuni apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Dmitri Tsajun Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- veebruari
- a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ehk kuni
- oktoobrini
- ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Viru Vangla
- märtsi
- a käskkirjaga nr 6.-3/535-D karistati kinnipeetav Dmitri Tsajuni vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja Viru Vangla kodukorra p-de 8.2.4 ja 8.1.3 sätestatud nõuete rikkumise eest töölt eemaldamisega kaheks nädalaks. Käskkirja kohaselt lahkus D. Tsajun
- veebruaril 2010 kella 9.30 paiku Viru vangla
- eluhoone S4 sektoris omavoliliselt läbiotsimisruumist, käitus emotsionaalselt ja agressiivselt ning ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele selline tegevus lõpetada. Samuti kasutas D. Tsajun ebatsensuurseid väljendeid. D. Tsajun esitas vanglale käskkirja kehtetuks tunnistamiseks vaide, kuid vangla vaiet tähtaegselt ei lahendanud.
- D. Tsajun esitas
- septembril 2010 Tartu Halduskohtule kaebuse eelnimetatud käskkirja tühistamiseks ja ebaseadusliku töölt kõrvaldamise eest 1800 krooni suuruse kompensatsiooni maksmiseks. Kaebuse kohaselt karistati D. Tsajuni eelnimetatud käskkirjaga põhjendamatult, sest ta ei teinud midagi seadusevastast. Seadust rikkusid hoopis vanglaametnikud, kes võtsid õigusvastaselt ära ja hävitasid kaebaja geelpliiatsid. Ebaseadusliku töölt kõrvaldamisega tekitati D. Tsajunile 1800 krooni suurune kahju, sest sellise summa oleks kaebaja võinud kõrvaldamise aja jooksul töötamisega teenida.
- Tartu Halduskohtu
- veebruari
- a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt pidi kaebaja olema teadlik vangistust reguleerivatest õigusaktidest ning rikkus neid tahtlikult. Kaebaja distsiplinaarsüütegu on tõendatud inspektor-kontaktisiku I.Z. ja kaebaja seletuskirjaga. Distsiplinaarmenetluse käigus tuvastati menetleja poolt kaebaja teo õigusvastasus ning ka süü. Kuna kaebajat karistati töölt eemaldamisega kaheks nädalaks, puudub alus kaebajale nimetatud aja eest palga maksmiseks. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
- D. Tsajun esitas apellatsioonkaebuse, milles palus Viru Vangla
- märtsi
- a käskkirja nr 6.-3/535-D tühistada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei rikkunud D. Tsajun vaidlustatud käskkirjas kirjeldatud olukorras Viru Vangla kodukorda. Seda rikkusid aga vanglaametnikud, kes olid kaebajaga ebaviisakad ja ei selgitanud, miks geelpliiatsid pole lubatud. Kaebaja läks kabinetist välja, et kutsuda ametnik, kes talle selgitataks, miks geelpliiatsid pole lubatud. Kaebaja selgitas oma lahkumist vanglaametnikele sellega, et ei tahtnud kuulata vanglaametnike poolt öeldavaid jämedaid ja solvavaid sõnu. Keegi ei öelnud kaebajale, et ilma loata ei tohi välja minna, seda enam, et uks oli lahti. Kui kaebaja oleks koridori minnes sõimanud, oleks teised ametnikud seda kuulnud.
- Viru Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuses leitakse, et Tartu Halduskohtu otsus on õiguspärane. Kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väited on vastuolus distsiplinaarmenetluse käigus ja kohtu poolt tuvastatud asjaoludega ning on seetõttu ebaõiged ja ennastõigustavad. Vangla jääb halduskohtule esitatud kirjalike seisukohtade juurde, mille kohaselt on vaidlustatud käskkiri õiguspärane ning ebaõiged on kaebaja väited, et ta rikkumist toime ei pannud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
- Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud. Kaebajat on karistatud vanglaametniku korraldusele mitteallumise ja ebatsensuursete väljendite kasutamise eest, millega ta rikkus VangS § 67 p-i 1 ja Viru Vangla kodukorra p-e 8.2.4 ja 8.1.3 (vt distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri, tl 16). Seda, et kaebaja ei allunud vanglaametniku korraldusele ja kasutas vanglaametniku suhtes ebatsensuurseid väljendeid, kinnitab vanglaametniku
- veebruari
- a ettekanne. Ettekande kohaselt andis vanglaametnik kaebajale pärast kaebaja vastuvõturuumist väljumist korralduse tagasi minna, mida kaebaja ei täitnud. Vanglaametnik läks talle järgi ja tõi ta tagasi, ning selle käigus kasutas kaebaja vanglaametniku suhtes venekeelseid ebatsensuurseid väljendeid (tl 10).
- Kaebaja väited apellatsioonkaebuses keskenduvad eeskätt selle põhjendamisele, miks kaebajal oli õigus vastuvõturuumist väljuda. Need väited ei ole kaebajale etteheidetava süüteo kontekstis asjakohased. Nagu märgitud, on kaebajale etteheidetavaks teoks eeskätt vanglaametniku korraldusele mitteallumine ja ebatsensuursete väljendite kasutamine. 2 Samas on kaebaja enda kaebuses ja apellatsioonkaebuses omaks võtnud vastuvõturuumist väljumise ning sellele eelnenud konfliktse olukorra enda ja vanglaametnike vahel. Eelnenud konfliktset olukorda arvestades on usutav, et kaebaja oli ärritunud ning seetõttu tõepoolest ei allunud koheselt vanglaametniku korraldusele ning kasutas hiljem vanglaametniku suhtes ebatsensuurseid väljendeid. Samuti suurendab selle teo toimepanemise usutavust asjaolu, et kaebajal oli karistuse määramise hetkel 12 kehtivat distsiplinaarkaristust (tl 16). Ka ei näe ringkonnakohus ühtegi põhjust, miks pidanuks vanglaametnik kaebaja distsipliinirikkumise välja mõtlema ja selle kohta distsiplinaarmenetluse algatama. Ei ole usutav, et vanglaametnik seda tegi, sest selle ilmsikstulekul riskinuks ta ise enda suhtes distsiplinaarkaristuse määramisega.
- Asja materjalidest ei nähtu ka menetlusõiguslikke rikkumisi distsiplinaarkaristuse määramise käigus. Esialgne seletuskirjast keeldumine kaebaja poolt on fikseeritud kahe vanglaametniku poolt ja pole alust kahelda selle tõelevastavuses (tl 48). Karistust pole alust pidada ebaproportsionaalseks. Väide, et solvangute kasutamist oleks pidanud kuulma teised vanglaametnikud, ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Kohtul puuduvad igasugused andmed selle kohta, et solvangute kasutamise hetkel oli kuulderaadiuses teisi vanglaametnikke, kes kindlasti pidanuks kuulma, kas solvavaid väljendeid kasutati või mitte.
- Eeltoodut arvestades jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Maili Lokk Agu Timmi 3 Einar Vene