← Eesti

3-12-1763/7

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene

  1. oktoober 2012, Tartu 3-12-1763 Igor Ogorodnikovi kaebus Tartu Vangla
  2. juuni
  3. a otsuse nr 6-24/4882-1 ja
  4. augusti
  5. a vaideotsuse tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks toimingu sooritamiseks Tartu Halduskohtu
  6. septembri
  7. a määrus Igor Ogorodnikovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Igor Ogorodnikov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  8. septembri
  9. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Igor Ogorodnikov esitas
  11. augustil 2012 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse peale, mis seisnes kaebajale kuuluva sigaretipaki kirjaga saatmise keelamises ja vangla
  12. augusti
  13. a vaideotsusele nr 1-11/311-1, millega jäeti kaebaja taotlus rahuldamata. Koos kaebusega esitas I. Ogorodnikov menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest maksujõuetuse tõttu.
  14. Tartu Halduskohtu
  15. septembri
  16. a määrusega jäeti I. Ogorodnikovi taotlus riigilõivust vabastamiseks rahuldamata ja anti talle tähtaeg 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Määruse kohaselt ei ületa menetluskulud taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on 91,76 eurot ((210-26,48):4x2), seega pole menetlusabi andmine halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p 1 alusel lubatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  17. I. Ogorodnikov esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu
  18. septembri
  19. a määruse punkti 1 tühistamist ja tema riigilõivu tasumisest vabastamist kaebuse esitamisel. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt nähtub isikuarvelt küll rahaliste vahendite liikumine, kuid viimane laekumine on toimunud
  20. mail
  21. a.
  22. juulil 2012 toimunud laekumine R.B. poolt oli kaebajale tundmata ning seetõttu palus ta mainitud isikule raha tagasi kanda. Hetkel käib raha tagastamise menetlus raha saatjale. Tartu Vangla tegevus piirab kaebaja õigusi kirjavahetusele, mistõttu ei ole tegemist põhjendamatu kaebusega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  23. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
  24. HKMS § 112 lg 1 p 1 kehtestab füüsilisele isikule menetlusabi andmisel piirangud. Antud sätte kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise sissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Riigilõivust vabastamise taotluse esitas kaebaja
  25. augustil 2012, mistõttu tuleb kohtul arvestada kaebaja sissetulekuid ja väljaminekuid perioodil
  26. aprill 2012 kuni
  27. august
  28. Nimetatud ajavahemikul on kaebajal sissetulekuid olnud XXX euro ulatuses. Sellest summast saab maha arvata kulutused elektrile summas XX,XX eurot ning kinnipidamisele kuulunud summa XX euro ulatuses. I. Ogorodnikovi kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on seega XX,XX eurot ((XXX-XX,XX-XX):4x2). Kuna tasumisele kuuluv riigilõiv 15 eurot ei ületa taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, siis tuleb I. Ogorodnikovi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks jätta rahuldamata.
  29. Määruskaebuses toodud põhjendused, mille kohaselt kaebajal pole piisavalt rahalisi vahendeid riigilõivu tasumiseks ning et tema suhtes käib raha tagastamise menetlus tema jaoks võõrale isikule, kellelt ta sai
  30. juulil 2012 (tl 7) makse, ei oma antud asjas tähtsust. Menetlusabi andmisel on oluline aluseks võtta taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulekud. Kohus on selgeks teinud, et taotluse esitamise hetkel oli taotleja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek piisav, et tasuda 15-eurone riigilõiv R.B. saadud XX-eurose makse mahaarvamisel jääks kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek ikka suuremaks kui tasumisele kuuluv riigilõiv, mis ei annaks alust kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Maili Lokk Agu Timmi Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.