Samuti võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Apellant on maakohtu otsuse vaidlustanud eelkõige põhjusel, et tema hinnangul on maakohus tuginenud kohtuotsuses asjaoludele, mida ei ole menetluses arutatud, kohtu seisukohad on põhjendamata, kohus on hinnanud valesti kogutud tõendeid ning selle tulemusel on kohus teinud vastuolulise ning ebaõige lahendi.
lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise.
lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu otsus
Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kooskõlas
lg-ga 1 analüüsinud kogumis poolte esitatud tõendeid ning kujundanud nende alusel oma siseveendumuse. Tõendite teistsuguseks hindamiseks kolleegium alust ei näe. Maakohus on igakülgselt hinnanud, kas hageja üüritulu saamatajäämine on põhjuslikus seoses kostja tegevusega ning analüüsinud kõiki kolme üürilepingu ülesütlemise asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega selle kohta, et asjas ei ole tõsikindlalt tõendatud EVSÜ üürnike lahkumine kostja ülemäärase müra põhjustamise tõttu ajavahemikul 22.-24.01.2010. Müra tugevust ei ole võimalik hinnata tagantjärgi muude tõenditega. Müra mõõtmist antud ajavahemikul ei tehtud, samuti ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja või tema üürnikud oleksid pöördunud politsei poole korrarikkumise registreerimiseks ja abi saamiseks. Samuti ei ole ükski üürnik nimetatud ajavahemikul pöördunud kostja poole probleemist teavitamiseks. Iseenesest on õige hageja seisukoht, et hageja üürnikel puudub igasugune õiguslik seos teise kinnistu kasutajatega ning kohustus pöörduda kostja poole ei tule seadusest. Ringkonnakohus nõustub nii maakohtu kui ka vastustaja seisukohaga selles, et öörahu rikkumisel on mõistlik pöörduda esmalt müratekitaja või politseiasutuse poole ja seejärel teavitada ka üürileandjat, ning alles nende abinõude tagajärgedeta jäämisel on mõistlik öelda üürileping üles. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ka tunnistaja B. Li ülesütlemisavalduse ja tema ütluste vastuolulisuse kohta. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks tekitavad B. Li ütlused kahtlust nende usaldusväärsuses ja ringkonnakohtu arvates on maakohtu seisukoht õige. Ka korteri nr 1 üürilepingu ülesütlemise teatest ei tulene, et üürilepingu lõpetamine oleks toimunud just kostja tegevuse tõttu. Kohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja väited korteri nr 1 üürilepingu ennetähtaegse ülesütlemise kohta on oletuslikud ja paljasõnalised. Maakohus järeldas õigesti, et ka korteri nr 4 01.01.2010 üürilepingu ülesütlemise põhjuseks ei saanud olla kostja baarist 22.24.01.2010 kostnud müra. Asjas kogutud tõendite pinnalt ei saanud maakohus kuidagi väita, et Tatari 3 korterite nr 1, 2 ja 4 üürilepingud öeldi üles just kostja tegevuse tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus piisava põhjalikkusega analüüsinud ka seda, kas kostja baarist kostuv müra takistas hagejal uute üürnike 14 leidmist. Rngkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ka selles, et hageja ei ole tõendanud, et kostja tegevus takistas või takistab hagejal korterid välja üürida ja üüritulu saada. Hagejale jäi arusaamatuks, millel põhines kohtu hinnang, et müra normtaseme ületamine maksimaalselt 5,4dB võrra ei ole normaalset elutegevust häiriv. Ringkonnakohus juhib apellandi tähelepanu OÜ Akukon poolt esitatud müramõõtmiste protokollile, milles on asutud seisukohale, et normtaseme maksimaalselt 5,4 dB võrra ületamine ei ole normaalset elukorraldust häiriv ja on vaevu taJv üleüldse. Maakohus tuvastas samuti, et vaatamata teostatud mürataseme mõõtmistel müranormide mõningase ületamise kindlaks tegemisel ing öörahu väidetavale rikkumisele ei ole politsei, Tallinna linnavalitsus ega Terviseamet kostja suhtes alustanud seoses müra tekitamisega ühtegi väärteo- või järelevalvemenetlust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu arvamusega, et kuivõrd hageja kinnistu asub Tallinna kesklinna piirkonnas, kus on rohkesti lõbustusasutusi ning ööpäevaringselt liiklusmüra, on hageja müra talumise kohustuse piir kõrgem. Kuigi Tatari tänav võib hageja hinnangul olla vaiksem tupiktänav, ei saa hageja eeldada, et seal ei avata uusi lõbustusasutusi ning senine olukord jääb muutumatuks. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud
Kohus selgitab, et
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ulvi Loonurm Mare Merimaa Tiit Kollom KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-104-12 Otsuse kuupäev Tartu,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.