Obsah (11)

§ 150§ 168§ 174§ 424§ 126§ 125§ 372§ 384§ 423§ 425§ 426

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus Irma Külavee 05.10.2012, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-32758 Tsiviilasi AS Hallik hagiavaldus Tapa Autobussipa

§ 150

lg 1 p 2 alusel avalduse esitamisel 23.08.2012 Viru Maakohtu viitenumbriga tasutud riigilõiv (selgitusega „Riigilõiv „Riigilõiv hagiavalduselt OÜ Tapa Autobussipark vastu kaubakaubamärgile seatud pandi vabastamise vabastamise nõudes“) nõudes“) kokku sumsummas 300 eurot (kolmsada eurot), milline summa summa kanda selle maksja OÜ Advokaadibüroo Red Legal arvele

3. Hageja taotlus muude menetluskulude menetluskulude kostja kanda jätmiseks jätta rahuldamata ning jätta muud menetmenetluskulud hageja enda kanda. kanda. Edasikaebe kord: Määrusele on õigus esitada määruskaebus määruskaebus Tartu RingkonRingkonnakohtule nakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Määrus saata hagejale ning jõustumisel koheselt täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus. 23.08.2012 esitas AS Hallik Viru Maakohtusse hagiavalduse OÜ Tapa Autobussipargi vastu kaubamärgile seatud pandi vabastamise nõudes. 19.09.2012 edastatai hageja volitatud esindaja vandeadvokaat Anton Sigal poolt kohtule avaldus hagist loobumiseks koos taotlusega tagastada pool hageja poolt tasutud riigilõivust ning jätta

§ 168lg 5 alusel menetluskulud kostja kanda.

Hagist loobumise avalduse ja taotluste aluseks olevad asjaolud 23.08.2012 esitatud hagiavalduses esitas hageja kostja vastu nõude kaubamärgile (registreeringu number 39283) seatud pandi vabastamiseks, kuna hageja oli täitnud kõik kohustused, mis tulenesid poolte vahel sõlmitud pandi vabastamise kokkuleppest. 11.09.2012 esitas kostja Patendiameti teate, mille kohaselt oli pant kustutatud alates 04.09.2012. Seega rahuldas kostja hageja nõude pärast hagi esitamist ning kustutas pandi. Alus ja vajadus hagi esitamiseks langes ära, kuna nõue oli kostja poolt rahuldatud. Tulenevalt eeltoodust teatab hageja, et ta loobub hagist ning palub menetluse asjas lõpetada.

§ 150

lg 2 p 2 alusel taotleb hageja hagi esitamisel ja hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu (kokku 300 eurot) osalist tagastamist.

§ 168

lg 5 tulenevalt palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda, kuna kostja on nõude rahuldanud ja kaubamärgi pandist vabastanud pärast hagi esitamist. 25.09.2012 hagejale edastatud kirjas palus kohus täpsustada hagist loobumise avaldust ja esitatud taotlusi, märkides, et vastavalt

§ 174

` lg 1 sätestatule peab kohus menetluse lõpetamise määruses kindlaks määrama menetluskulude rahalise suuruse. 28.09.2012 kohtule saabunud täpsustatud avalduses muudab hageja 19.09.2012 esitatud avaldust ning palub lugeda see hagi tagasivõtmise avalduseks

§ 424lg 1 alusel.

Hageja märgib, et ta võtab hagi tagasi 19.09.2012 esitatud avalduses toodud põhjustel. Hageja leiab

§ 168

lg 5 tulenevalt, et kostja poolt hageja nõude rahuldamisel ja kaubamärgi pandist vabastamisel peale hagi esitamist, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Samas avalduses palub hageja

§ 150

lg 1 p 2 alusel täielikult tagastada hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 250 eurot ja hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu - 50 eurot. Eelnev menetluse käik 23.08.2012 esitas AS Hallik hagiavalduse OÜ Tapa Autobussipargi vastu kaubamärgile seatud pandi vabastamise nõudes. Hagiavalduses oli esitatud ka taotlus hagi tagamiseks. Hageja nõueteks olid:

1. tuvastada OÜ Tapa Autobussipark kohustus anda notariaalselt kinnitatud nõusolek kaubamärgile „aastast 1992 HAGAR Hageja Pagarid) (registreeringu numbriga 39283) 30.09.2010 OÜ Tapa Autobussipark ning OÜ Laiamäe Talu vahel sõlmitud pandilepingu alusel seatud registerpandi kustutamiseks;
2. kohustada OÜ-t Tapa Autobussipark andma notariaalselt kinnitatud nõusolek kaubamärgile „aastast 1992 HAGAR Hageja Pagarid) (registreeringu numbriga 39283) 30.09.2010 OÜ Tapa Autobussipark ning OÜ Laiamäe Talu vahel sõlmitud pandilepingu alusel seatud registerpandi kustutamiseks. Kohus jättis 27.08.2012 korraldava määrusega hagi käiguta ja määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 14 päeva määruse väljatrüki kättesaamisest. Kohus pidas vajalikuks, et hageja täpsustaks nõuet, tasuks täiendavalt riigilõivu, lisaks hagi asjaolusid tõendavaid dokumente ja täpsustaks hagi tagamise taotluse asjaolusid. Kohus märkis ka, et esitatud dokumentides on kaubamärgi nimetused erinevad ning puuduvad tõendid, mis kinnitaks hageja poolt 25.07.2012 omandatud nimetusega kaubamärgile kostja kasuks seatud pandi olemasolu.. 29.08.2012 esitas hageja hagiavalduse täienduse ja täiendavad tõendid: väljavõtte Patendiameti andmebaasist, kostja poolt hagejale tasumiseks esitatud arved, kostja 31.03.2012 esitatud pankrotihoiatuse, samuti hageja e-kirja pandi vabastamise tehingu tegemiseks notar Toomas Saaver büroos 09.08.
3. Hageja leidis, et esitatud dokumentidest tulenevalt on pandiga tagatud nõue lõppenud ning vastavalt Kaubamärgi seaduse (KaMS) § 26 sätestatule on pant lõppenud. 31.08.2012 andis kohus hagejale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (nõude ja hagi tagamise taotluse täpsustamiseks, samuti hagiavalduse tervikteksti esitamiseks). Täiendava tähtaja andmise vajadus tulenes nõude ebaselgusest ja hageja poolt hagihinna osas esitatud väidetest. Hagiavaldusele lisatud 30.09.2010 sõlmitud pandilepingu kohaselt oli kaubamärgile seatud kostja kasuks pant tagamaks hagejale esitatud arvetest seisuga 30.09.2010 tulenevaid nõudeid, pandi hinnaks oli lepingu kohaselt 3 000 000 krooni. Kuna ühestki esitatud dokumendist ei nähtunud kostja poolt pandi lõppenuks tunnistamist ning 24.07.2012 oli hageja, kostja ja pantija vahel sõlmitud veel täiendav kokkulepe 2012 kevadel väljastatud arvete tasumiseks, siis kohus leidis, et poolte vahel on vaidlus pandiga tagatud nõude täitmise üle. Eelnevast tulenevalt pidas kohus vajalikuks, et hageja täpsustaks oma nõuet, nimetaks pandiga tagatud nõude täitmise osas vaidluse olemasolul hagihinna vastavalt

§ 126ja § 135 sätestatule ja tasuks vastava riigilõivu.

06.09.2012 esitas hageja hagiavalduse täienduse, hagiavalduse uuendatud tervikteksti ja hagi tagamise taotluse koos lisadega. Hageja leidis, et

§ 125

ja 132 lg 1 tulenevalt on tegemist mittevaralise nõudega, mille hind on 3500 eurot, sest nõue on suunatud lõppenud pandi kohta tehtud kande kustutamisele, millel konkreetne rahaline väärtus puudub. Hageja kinnitas, et 30.09.2010 sõlmitud pandilepingu järgi tagatud nõuded olid hageja poolt kõik täidetud, s.o. pandiga tagatud nõue on lõppenud ja selles osas poolte vahel vaidlus puudub. 24.07.2012 täiendava kokkuleppe sõlmimist põhjendas hageja vajadusega kiirendada pandi vabastamist, kuna kostja ei olnud nõus panti vabastama.

§ 372

lg 3 ja

§ 384

lg 3 tulenevalt pidas kohus nõude ja selle asjaolude ebaselguse tõttu asjas vajalikuks enne hagiavalduse menetlusse võtmist ja hagi tagamise taotluse lahendamist pooled ära kuulata. 10.09.2012 edastas kohus kostjale elektrooniliselt e-kirjaga sellekohase päringu, milles palus teatada, kas kostjal on võimalik ilmuda AS-i Hallik poolt kaubamärgile seatud pandi vabastamise nõude menetlusse võtmise otsustamiseks ärakuulamisele 19.09.2012 kell 14.

1. 11.09.2012 edastas kostja kohtule patendiameti teate, millest nähtub, et vaidlusalune kanne kaubamärgile seatud registerpandi kohta on kustutatud 04.09.
2. Kohtu otsustus, selle aluseks olevad asjaolud ja õiguslik põhistus Kohus leiab, et avaldaja taotlus hagi tagasivõtmiseks kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Hagi tagasivõtmine hageja poolt on vormistatud vastavalt

§ 424

lg 2 sätestatule kohtule esitatud kirjalikus avalduses.

§ 372

lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Käesolevas asjas on hagiavaldus jäetud kohtu poolt käiguta ning hagejale on korduvalt antud tähtaeg avalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Avaldus hagi tagasivõtmiseks on esitatud hageja poolt enne kohtu poolt hagi menetlusse võtmist ja selle materjalide kostjale väljastamist. Seega, vastavalt

§ 424

lg 1 esimeses lauses sätestatule, ei ole hagi tagasivõtmise taotluse rahuldamiseks kostja nõusolek vajalik.

§ 423

lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Hagi jäetakse läbi vaatamata määrusega (

§ 425

lg 1).

§ 426

lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Hageja on esitanud ka taotluse hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks

§ 150

lg 1 p 2 alusel.

§ 150

lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse. Seoses asjaoluga, et hageja on hagi tagasi võtnud enne kohtu poolt hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamist, leiab kohus, et esitatud taotlus on analoogselt

§ 150lg 1 p 2 sätestatuga põhjendatud.

Põhjendatud on ka hageja taotlus hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu (50 eurot) tagastamiseks, sest hagi tagamise taotlust ei ole läbi vaadatud ning Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 250 eurot ja hagi tagamise taotluse esitamise eest 50 eurot, s.o. kokku 300 eurot, maksekorralduse nr 118 alusel 23.08.2012 OÜ Advokaadibüroo Red Legal arvelt nr 221055163946 selgitusega „Riigilõiv hagiavalduselt OÜ Tapa Autobussipark vastu kaubamärgile seatud pandi vabastamise nõudes“. Vastavalt hageja taotlusele kuulub tema poolt tasutud riigilõiv

§ 150

lg 1 p 2 ja RLS § 15 lg 1 p 5 alusel tagastamisele kokku summas 300 eurot OÜ Advokaadibüroo Red Legal arvele. Hageja on esitanud ka taotluse jätta

§ 168lg 5 alusel asjas menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt

§ 168

lg 5 sätestatule, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kostja kanda jätmiseks ei ole käesolevas asjas põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Käesolevas asjas ei ole hagi enne selle tagasivõtmist veel kohtu poolt menetlusse võetud ning ka hageja ise on riigilõivu tagastamise taotluses tuginenud nimetatud asjaolule, tehes viite

§ 150

lg 1 p 2 sätestatule.

§ 168

lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast. Üldjuhul kannab hageja menetluskulud ka hagi läbivaatamata jätmisel (

§ 168lg 2).

Kohus leiab, et kuigi hagi alus on peale hagi kohtusse esitamist ära langenud, ei saa seda antud juhul käsitleda kostja poolt hageja nõude rahuldamisena. Vastavalt Patendiameti teatele on kaubamärgi nr 39283 pandi kohta tehtud kanne kustutatud registrist 04.09.2012, s.o. veel enne hageja poolt 06.09.2012 kohtule hagiavalduse täienduse ja tervikliku hagiavalduse teksti esitamist ning hageja taotlusest ei nähtu, et pandi kohta registrikande kustutamine oleks põhjustatud olnud kohtule hagi esitamisest. Seega on kohus seisukohal, et hageja muud menetluskulud, v.a. riigi poolt tagastamisele kuuluv riigilõiv, jäävad hageja enda kanda. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ (allkirjastatud digitaalselt) Kohtumäärus jõustus 23.oktoobril 2012.a Nooremreferent Irma Külavee Kai Rosar Kai Rosar