3-12-303/17

3-12-303 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2012 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-12-303 Haldusasi K. K´a kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada PPA Lääne prefektuuri 11.01.2012 otsus nr 4.2-1/360-1; või alternatiivse nõudena: - tuvastada PPA Lääne prefektuuri 11.01.2012 otsuse nr 4.2-1/360-1 õigusvastasus; või alternatiivse nõudena: - tuvastada avalik-õigusliku suhtes tähtsust omav asjaolu, et puuduvad õiguslikud alused keelata kaebajale jahipidamise eesmärgil sileraudse püssi IŹ-27-E ja vintraudse püssi Husqvarna käitlemine ja kasutamine; - kohustada PPA Lääne prefektuuri tagastama kaebaja poolt vastustajale üleantud sileraudne püss IŹ-27-E ja vintraudne püss Husqvarna ning laskemoon kaebuse rahuldamisel viivitamatult peale kohtuotsuses jõustumist. Asja läbivaatamise kuupäev
2. september 2012 Menetlusosalised Kaebaja K. K Vastustaja PPA Lääne prefektuuri esindaja Irina Punko RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata K. K´a kaebus haldusasjas Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
3. septembril
4. nr 3-12-
5. ASJAOLUD 1 3-12-303 11.01.2012 PPA Lääne prefektuuri otsusega nr 4.2-1/560-1 tunnistati kehtetuks K. K´ale väljastatud relvaluba (tl 11). 13.02.2012 esitas K. K kohtule kaebuse PPA Lääne prefektuuri 11.01.2012 otsusele nr 4.21/360-1 (tl 6-8). 09.03.2012 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 13-14). 23.03.2012 täpsustas kaebaja kaebust (tl 19). 02.04.2012 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 21-22). 23.04.2012 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 25). 25.07.2012 määrusega otsustati kaebus läbi vaadata kirjalikus menetluses (tl 30-31). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja väidetel piirab relvaloa kehtetuks tunnistamine õigusvastaselt kaebaja kui füüsilise isiku õigust soetada, omada, vallata relvi ja laskemoona jahipidamiseks. Kaevatav otsus on õigusvastane kuna on vastuolus kehtiva õigusega . Seadusandja ei ole senini tunnistanud kehtivas õiguses õiguserikkumiseks alkoholijoobes ainult laskemoona kandmist. Relvaseaduse rikkumiseks ja karistatavaks loetakse laskemoona kandmist alkoholijoobes koos relvaga. Kaebajal ei olnud õiguserikkumise kirjelduste kohaselt relva kaasas. Kaebajat ei ole väärteomenetluses karistatud relva ja laskemoona alkoholijoobes kandmise eest, vaid üksnes laskemoona kandmise eest, mistõttu ei esine kaebaja suhtes relvaloa kehtetuks tunnistamise õiguslikku alust RelvS § 37 lg 1 p 7 tähenduses. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Kaevatava otsuse aluseks on jõustunud väärteootsus, millega kaebajat karistati RelvS § 50 lg 3 p 1 kirjeldatud rikkumise eest RelvS § 89 10 järgi. RelvS § 43 lg 3 p 2 kohaselt on relvaloa kehtetuks tunnistamise aluseks loa omandaja mittevastavus RelvS-s kehtestatud nõuetele. Nimetatud säte on imperatiivse iseloomuga, seega ei olnud ametnikul õigust kaaluda relvaloa kehtetuks tunnistamist või selle säilitamist. Määratud karistuse kustumisel on kaebajal võimalus relvaluba taotleda. Kaebaja poolt esitatud tuvastamisnõuded ei too kaasa kaebaja soovitud eesmärki – relvade ja laskemoona tagastamist. Õigusvastane otsus jääb kehtima, ilma kehtiva relvaloata ei ole võimalik omada relva ega laskemoona ka juhul, kui kehtiva otsuse sisu on õigusvastane. Vaidlusaluse normi seletuskirjast selgub, et seadusandja tahe oli sisustada normi kaasaegsemalt. Rikkumine ise ei eelda tagajärge – lasu sooritamist, vigastuse või kahju tekkimist. Põhiseadus ei näe ette relva soetamise õigust põhiõigusena. Isik, kes on rikkunud relva või laskemoona käitlemise nõudeid, võib kehtivat relvaluba omades kujutada ohtu. Tegu näitab isiku suhtumist õiguskorda või suutmatust järgida kehtivaid reegleid. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 37 lg 2 p
6. Kaebus on esitatud 13.02.2012 vastustaja 11.01.2012 haldusaktile. Kaebaja sai kaevatava otsuse kätte 13.01.2012 (tl 6 pöördel ). Seega on tühistamisnõue esitatud HKMS § 46 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on tühistamisnõue lubatav. Kaebaja on esitanud kaebuses ka alternatiivsed nõuded: tuvastada kaevatava haldusakti õigusvastasus, tuvastada avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omav asjaolu. Esitatud taotlused on kooskõlas HKMS § 37 lg 2 p 6 ning esitatud HKMS § 46 lg 5 sätestatud tähtaja jooksul. 2 3-12-303 Põhjendatud huvina märgib kaebaja kaevatava haldusaktiga kaebajale tekitatud kahju hüvitamiseks nõude esitamist tulevikus. Lähtudes HKMS § 45 lg 2 on tuvastamiskaebuse esitamisel kaebeõigus piiratud juhul, kui õiguste kaitseks leidub tõhusamaid vahendeid. Kaebaja eesmärgiks on vabaneda vaidlustatud otsusest ning saada tagasi üleantud püssid ja laskemoon. Tulenevalt eeltoodust on kohus pidanud lubatavaks tühistamisnõude esitamist, mis kohtu hinnangul kaitseb tõhusamalt kaebaja huve kui tuvastamisnõuded, kuna kaevatava otsuse õigusvastasuse tuvastamisel jääb otsus kehtima koos sellest tulenevate tagajärgedega. Seega ei saavuta kaebaja kaevatava otsuse õigusvastasuse tuvastamisel oma eesmärki. Arvestades eeltoodut ei ole tuvastamisnõuded käesoleval juhul lubatavad. Kaebaja taotleb kaebuses kohustada PPA Lääne prefektuuri tagastama kaebaja poolt vastustajale üleantud sileraudne püss IŹ-27-E ja vintraudne püss Husqvarna ning laskemoon kaebuse rahuldamisel viivitamatult peale kohtuotsuses jõustumist. Seega taotleb kaebaja kohtuotsuses ettekirjutuse tegemist kaevatava haldusakti õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks, mida tuleb käsitleda heastamisnõudena HKMS § 37 lg 2 p 5 järgi, mille võib lähtudes HKMS § 46 lg 4 kohtule esitada kolme aasta jooksul. Arvestades eeltoodust on heastamisnõue lubatav. Tulenevalt eeltoodust menetleb kohus käesolevas asjas tühistamisnõuet ja heastamisnõuet. PPA Lääne prefektuuri 11.01.2012 otsuse nr 4.2-1/560-1 vastuvõtmisel juhindus vastustaja relvaseaduse § 36 lg 1 p 7; § 43 lg 2, lg 3 ja lg 5 (tl 11). RelvS §-s 43 on sätestatud soetamisloa või relvaloa kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise õiguslikud alused. Kaevatava otsuse põhjenduste kohaselt tunnistatakse RelvS § 43 lg 3 p 2 alusel kaebaja relvaluba kehtetuks, kuna loa omaja suhtes esineb käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 7 nimetatud asjaolu. RelvaS § 36 lg 1 p 7 sätestab, et soetamisluba ega relvaluba ei anta füüsilisele isikule, kes on väärteomenetluse korras karistatud relva ja laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleeriva õigusaktiga sätestatud nõuete rikkumise eest või jahipidamise eest ilma jahitunnistuseta. Kaebajale väärteoasjas nr AB 1201157 koostatud väärteoprotokollis toodud rikkumise kirjeldusest on menetleja tuvastanud kaebaja käitumises RelvaS § 50 lg 3 p 1 kirjeldatud nõuete rikkumise (tl 9). RelvaS § 50 lg 3 p 1 kohaselt on relva ja laskemoona keelatud kanda alkoholijoobes, narkootilise või psühhotroopse aine mõju Lääne prefektuuri kohtuvälise menetleja 14.12.2011 otsusega väärteoasjas nr 2670,11,015193 on kaebajat karistatud relvaseaduse § 89 10 järgi (tl 10), mis näeb ette vastutuse relva ja laskemoona kandmise eest alkoholijoobes ning narkootilise ja psühhotroopse aine mõju all. Lähtudes VTM § 199 lg 1, lg 2 jõustub kohtuvälises menetluses tehtud otsus, kui selle peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Kohtuotsus või määrus jõustub, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 ettenähtud juhul. Vastustaja selgituste kohaselt esitas K. K peale väärteomenetluses tehtud otsuse jõustumist ja täitmisele saatmist kaebuse Pärnu Maakohtule, kus see jäeti läbivaatamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.03.2012 väärteoasjas nr 4-12-452 tehtud määrusega K. K´a määruskaebuse rahuldamata. Lähtudes eeltoodust on kaebajat väärteomenetluses karistatud relvaseaduse § 89 10 kirjeldatud õiguserikkumise toimepanemise ning nimetatud otsus on jõustunud. 3 3-12-303 Kooskõlas VTM § 200 on kohtuvälise menetleja jõustunud otsust ja määrust ning jõustunud kohtuotsust ja määrust kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil. Haldusmenetluses ega halduskohtumenetluses ei ole võimalik vaidlustata väärteomenetluses tuvastatud faktilisi asjaolusid, asjaoludele antud õiguslikku hinnangut ega ümberhinnata tuvastatud väärteo kvalifikatsiooni. Juhul, kui kaebaja hinnangul on tema tegu ebaõigesti kvalifitseeritud ja teda on ebaõiglaselt karistatud, oleks tulnud väärteo otsus tähtaegselt vaidlustada. Nüüdseks on väärteo otsus jõustunud ning see toob kaasa kõik seadustega ettenähtud tagajärjed. Tulenevalt eeltoodust, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ei tuvastanud kohus selliseid vormi- ja menetlusnõuete rikkumist, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Seega on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Menetlusosalised menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole, seega jääavad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Annika Vendik Kohtunik 4