Obsah (5)

§ 487§ 147§ 168§ 371§ 486

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 24. september 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-11-35478 Tsiviilasi

§ 487

lg-st 1 andis maakohus hagejale tähtaja oma nõude ja põhjenduste esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, hagihinna määramiseks ning vajadusel täiendava riigilõivu tasumiseks vastavalt

§ 147lg-le 5.

Hageja esitas tähtaegselt kohtule hagiavalduse, milles märkis, et kostja on täies ulatuses tasunud võlgnevuse, mille hageja palus kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses, ning hageja esitab hagiavalduses kostja vastu nõude teise võlgnevuse, sh põhivõlg 525,52 eurot, viivis 05.06.2012 seisuga 110,65 eurot ja lisanduv viivis alates 06.06.2012 kuni põhinõude täitmiseni, väljamõistmiseks. MAAKOHTU LAHEND 2. Viru Maakohus keeldus 30. juuli 2012 määrusega AS Narva Auto hagiavaldust OÜ Baltexpert vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks menetlusse võtmast ning jättis menetluskulud

§ 168lg 1 alusel AS Narva Auto kanda.

Määruse kohaselt ei ole antud tsiviilasja raames hageja õiguste rikkumine võimalik, kuna kostja on hageja nõude rahuldanud. Seega tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest

§ 371lg 2 p 1 alusel keelduda.

Hageja esitas antud tsiviilasjas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu põhinõude 230,12 eurot ja kõrvalnõude 2,32 eurot saamiseks. Nõude aluseks on maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud kasutusleping (rendileping nr 7). Hageja nõuded moodustusid tasumata arvetest (nr 5427, 20.06.2011, nr 5298, 29.04.2011, nr 5371, 31.05.2011). Hagiavalduses on nõude aluseks rendileping nr 7, kuid kostja võlgnevus ei tulene samadest alustest, mis maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel, vaid arvetest nr 5572, 5641, 5724, 5811 ja 5899.

§ 486

lg 1 kohaselt, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite, jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemist hagimenetluses või annab asja üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule. Seega jätkatakse hagimenetluses sama nõude menetlemist. Antud juhul on maksekäsu kiirmenetluse avalduse aluseks olnud nõue rahuldatud, seega ei saa seda nõuet edasi menetleda hagimenetluses. Kohus märkis, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud nõude eest.

§ 147

lg 5 kohaselt tasutakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivuga. Hageja märgib hagiavalduses, et soovib oma nõuete läbivaatamist antud tsiviilasja raames, et vähendada menetlusosaliste menetluskulusid. Sellisel juhul ei ole hageja oma muudetud nõude eest maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu tasunud. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. AS Narva Auto esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
2. juuli 2012 määruse tühistamist ning AS Narva Auto hagi OÜ Baltexpert vastu menetlusse võtmist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on hageja nõude primaarseks aluseks kostjaga sõlmitud kasutusleping (üürileping nr 7), mis on olemuselt kestvusleping. Kestvusleping on püsiva kohustuse või korduvate kohustuste 2 täitmisele suunatud leping. Kestvuslepinguid täidetakse pikema aja jooksul. Nii maksekäsu kiirmenetluse avalduse kui ka hagiavalduse esemeks on kestvuslepingu mittenõuetekohane täitmine. Lisaks sellele tasus kostja põhinõude pärast maksekäsu kiirmenetluses vastuväite esitamist, s.o pärast avalduse hagimenetlusse üleandmist. Seega äärmisel juhul on tegemist hagi nõuete täiendamisega; 2) ei ole õige kohtu seisukoht, et antud tsiviilasja raames ei ole hageja õiguste rikkumine võimalik, kuna kostja on hageja nõude rahuldanud. Kostja tasus põhivõlgnevuse vastavalt esitatud arvetele, kuid jättis hüvitamata maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu ja maksmata nõutud viivised; 3) ei saa nõustuda ka menetluskulude jaotusega.

§ 168

lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja ei võtnud maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõuet õigeks, vastupidi: ta vaidles sellele vastu, kuid pärast vastuväite esitamist rahuldas nõude; 4) käitus kostja kohtumenetluse käigus pahatahtlikult, s.o vastuolus hea usu põhimõttega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on märkinud (3-2-1-102-07), et hea usu põhimõtte funktsiooniks on ka lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine. Lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamist loetakse alati õiguse kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu põhimõttega. Õiguste teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda konkreetsel halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat. Õiguste kuritarvitamine võib toimuda erinevalt, sealhulgas vastuolulise käitumisega. Antud asjas on tegemist just niisuguse käitumisega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab maakohtu vaidlustatud määruse ja saadab AS Narva Auto hagi OÜ Baltexpert vastu võlgnevuse 525,52 eurot ja viivise väljamõistmiseks maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. 5. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 371lg 2 p 1 ning põhjendamatult keeldunud AS Narva auto hagi menetlusse võtmast.

Hagiavaldusest nähtuvalt nõudis hageja kostjalt üürivõlgnevuse väljamõistmist ajavahemiku eest august- detsember 2011. a summas 525,52 eurot ja viivist sama ajavahemiku eest üüri tasumisega viivitamise eest. Nõude tõendamiseks esitas hageja pooltevahelise lepingu ja nõude aluseks olevad arved. Lisaks on hageja hagiavalduses märkinud, et maksekäsu kiirmenetluses oleva võlgnevuse on kostja tasunud ning selle summa väljamõistmist ta kostjalt ei nõua. Hagiavalduse resolutsioonis märgitud nõude osas ei ole asja materjalidest nähtuvalt kostja nõuet rahuldanud ning sellest tulenevalt on ekslik maakohtu seisukoht, et kuna kostja on hageja nõude rahuldanud, siis ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi 3 Üllar Roostoja