Kohtuasi 2-12-30316 KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kohtunik Raivo Einula Määruse kuupäev 14. september 2012 Tsiviilasja number 2-12-30316 Kohtuasi AU avaldus kohtult nõusoleku saamiseks eestkostetava JU nimel tehingu tegemiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: AU(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isikud: JU (isikukood XXX, viibimiskoht XXX); registreeritud elukoht XXX) JU määratud esindaja kohtumenetluses: advokaat Kadi Mägi (Viruvärava Advokaadibüroo, aadress Ravi 14-1, 10138 Tallinn, e-post: viruab@uninet.
- ee)JU(isikukood XXX registreeritud elukoht XXX) Eestkoste asutus: Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, asukoht Tammsaare tee 135, 12915 Tallinn e-post 1 Kohtuasi 2-12-30316 mustamae@tallinnlv.
- ee)Menetlustoiming Hagita asjas lõpplahend kirjalikus menetluses Resolutsioon 1. Rahuldada avaldus. 2. Anda kohtu nõusolek JU eestkostjale AU tema eestkostetavale JU kuuluva kinnisasja, milleks on 1/3 kaasomandi osa kinnistust asukohaga, XXX, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number XXX, katastritunnusega XXX, võõrandamiseks. 3. Kohustada AU tema eestkostetavale JU kuuluva kinnisasja, milleks on 1/3 XXX, Pärnu Maakohtu kaasomandi osa kinnistust asukohaga, kinnistusosakonna registriosa number XXX, katastritunnusega XXX, võõrandamisest saadavat raha kasutama JU hoolekandeasutuses viibimisega seotud ülalpidamiskulutuste kandmiseks ja ainult JU muude vajaduste katteks, kusjuures eelpool nimetatud kinnisasja JU kuuluva osa võõrandamisest saadavad rahalised vahendid tuleb paigutada JU nimel olevale pangakontole nr XXXXXXXXXX. Jätta avaldaja menetluskulud tema enda kanda. Jätta JU menetluses määratud esindaja kulud riigi kanda. Kohtumääruse jõustumine 1. Kohtumääruse peale on sellega mittenõustumisel menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. 2. Kohtumäärus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. 3. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot, määruskaebuse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu tuleb tasuda riigilõiv 25 eurot. Riigilõiv tasutakse Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „käesoleva tsiviilasja number, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus 2 Kohtuasi 2-12-30316 riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Menetluse käik Kohus on 16.08.2012 võtnud menetlusse AU avalduse kohtult nõusoleku saamiseks eestkostetava JU nimel tehingu tegemiseks, milles ta soovis kohtu nõusolekut JU 1/3 kaasomandist kuuluvat kinnisasja, milleks on kinnistu, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number XXX, katastritunnusega XXX, asukohaga, XXX, võõrandamiseks. Avalduse kohaselt Harju Maakohtu 8. detsembri 2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-1137186 seatud eestkoste. JU eestkostjaks on määratud AU. JU viibib Hooldekodus (XXX). Avaldaja soovib võõrandada oma emale JU 1/3 kaasomandist kuuluvat kinnisasja, milleks on kinnistu, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number XXX, katastritunnusega XXX, asukohaga, XXX ning võõrandamisest saadud raha paigutada JU pangakontole nr XXXXXXXXXX, kasutada saadavat raha JU ülalpidamisega kaasnevate jooksvate kulutuste kandmiseks Hooldekodus ning kasutada JU muude eluliste vajaduste katteks. Avalduse sisu kinnitavate tõenditena on kohus käsitlenud: 1. Registrite- ja Infosüsteemide Keskuse e-kinnistusraamatu andmebaasis olevad andmed kinnistu, asukohaga, XXX, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number XXX kohta. Elektroonilise kinnisturaamatu registriosa II jao kohaselt kinnistu ühisomanikud on PS(isikukood XXX) 1/3 kaasomandist; RS (isikukood XXX) 1/3 kaasomandist ja JU (isikukood XXX) 1/3 kaasomandist. JU on nimetatud kinnistu kaasomanik alates 15.08.2008. Tehingu aluseks on olnud 5.08.2008. pärimisõiguse tunnistus. Kinnistusregistri III ja IV jaos kanded puuduvad. 2. Harju Maakohtu 8. detsember 2011 määrus tsiviilasjas nr 2-11-37186, samuti nimetatud kohtuasjas läbiviidud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 588 sisalduvast eksperdi arvamust ja kirjeldust. Kohus määras menetluse ajaks eestkostetavale riigi poolt esindajaks advokaadi. JU esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Kadi Mägi esitas 12.09.2012 kohtule kirjaliku seisukoha esitatud avalduse kohta. Esindaja seisukohast nähtub, et JU kuulub 1/3 mõttelist osa kaasomandis olevast kinnistust asukohaga XXX. Kinnistu pindala on 1903 m2. Kinnistul asub 2 kordne 1925. aastal ehitatud elumaja pindalaga u 121m2 ja abihoone (kuur). Ehitisregistri andmete kohaselt on tegemist ahjuküttega majaga, kus puudub tsentraalne vesi ja kanalisatsioon. Mustamäe LOV saadud andmete kohaselt on maja müügikuulutus üleval City24 internetiportaalis . Maja müügi algatajateks on JU surnud abikaasa HS pojad P ja RS ning hetkel pidavat olema olemas ka ostja hinnaga 33 000 eurot. 3 Kohtuasi 2-12-30316 Esindaja tõdeb, et kinnistu vajab aastaringset hooldamist, et oleks tagatud heakord vastavalt Paide linna heakorra eeskirjadele ja samuti vajab maja tulenevalt oma ehitusaastast renoveerimist. Ilmselgelt kulub nii suure kinnistu korrashoiuks aastas palju raha ja aega. JU on kõrges vanuses isik, kes seetõttu pole võimeline iseseisvalt igapäevaeluga toime tulema ning käesoleval ajal elab Hooldekodus. Tsiviilasja materjalide põhjal on alust arvata, et JU ei hakka kunagi enam seda kinnistut ise kasutama tulenevalt oma tervislikust seisundist tingitud võimetusest iseseisvalt hakkama saada. JU määratud käesolevaks menetluseks esindaja peab kinnistu müüki põhjendatuks. Kinnistu võõrandamise korral jääks JU hooldekodus elamise kulude katteks ja muudeks väljaminekuteks piisavalt rahalisi vahendeid. Kinnistu müügist saadav raha tuleks kanda JU pangakontole ning kohustada eestkostjat neid summasid kasutama ainult JU huvides. Eestkosteasutus Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu on esitanud 12.09.2012 kohtule oma arvamuse AU avalduse kohta. Arvamuse kohaselt JU eestkostja, poeg, AU on esitanud Harju Maakohtule avalduse eestkostetava nimel tehingu tegemiseks kohtu nõusoleku saamiseks. AU palub kohtu nõusolekut JU kuuluva 1/3 mõttelise osa kinnisasjast aadressiga Pärnu tn 100, Paide linn (XXX) võõrandamiseks. Kinnisasi aadressiga XXX kuulub kaasomandisse ning JU kuulub nimetatud kinnisasjast 1/3 suurune mõtteline osa. Kinnisasja teised kaasomanikud PS ja RS soovivad nimetatud kinnisasja müüa. Antud hetkel on eelnimetatud kinnisasi müügis 36 900 euroga . Eestkosteasutus Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsus peab põhjendatuks, et kinnisasja aadressiga XXX (XXX) 1/3 mõttelise osa müügist saadav raha tuleb paigutada JU arveldusarvele JU osutatava hoolekandeteenusega seotud kulutuste eest tasumiseks. Lähtudes eelnevast on eestkosteasutus Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu seisukohal, et AU avaldus eestkostetava JU nimel tehingu tegemiseks kohtu nõusoleku saamiseks on igati põhjendatud ning kinnisasja müümine ei kahjusta eestkostetava JU õiguseid ega huve. Kohus kuulas JU poja JU 14.09.2012 telefonitsi. JU teatas kohtule, et tema ema elab alaliselt Hooldekodus, temal on progresseeruva kuluga haigus ja ta ei saa iseseisva eluga hakkama. JU saab hästi läbi oma vennaga AU ega (JU eestkostja) ja on veendunud, et AU kasutab JU kuuluva kinnisasja võõrandamisest saadud raha JU Hooldekodus viibimise eest arvete eest tasumiseks ja JU muude vajaduste katteks. JU kinnitas, et ema sai kinnistu osa pärimise teel pärast oma abikaasa HS surma Kohtumääruse põhistus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega 4 Kohtuasi 2-12-30316 kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja uurinud kõiki asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 187 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja, kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet, kohustuda tegema eelnevalt nimetatud käsutusi, sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut ega anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. PKS § 188 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eeskostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara ja pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa ning p 2 järgi ei või sõlmida pärandvara jagamise lepingut. PKS § 206 lg 1 alusel peab eestkostja kaitsema eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve ning on PKS § 207 lg 1 kohaselt oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. Kohus leiab, et ei esine takistusi puudutatud isiku nimel tehingute tegemiseks. Kohus on seisukohal, et avaldajale tuleb anda nõusolek oma eestkostetava JU nimel tehingute tegemiseks. Taotletav toiming lähtub eestkostetava huvidest ja on tema õiguste kaitsmiseks vajalik. Avaldaja – JU seaduslik esindaja, kellele kuulub tema eestkostetava JU isiku- ja varahooldusõigus, võib müüa JU kuuluva osa kinnistust, kuid peab müügist saadud raha paigutama JU pangakontole nr XXXXXXXXXX, saadud raha arvelt tasuma JU ülalpidamisega kaasnevate jooksvate kulutuste eest Hooldekodus ja kasutama JU muude isiklike ja eluliste vajaduste rahuldamiseks. Harju Maakohtu 8. detsembri 2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-37186 seati JU üle eestkoste. 27.10.2011 ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr XXX kohaselt alates 2010. aasta teisest poolest JU ei saanud enam iseseisvalt hakkama, mis tõttu kolis poja juurde Tallinnasse elama. 2011 aasta kevadest tekkis vajadus JUhooldekodusse paigutamise järel. Alates 02.05.2011 elab JU Hooldekodus. JU põeb rasket progresseeruva kuluga nõdrameelsust ja tema seisundi paranemist ei ole alust prognoosida. Eksperdi hinnangust lähtuvalt JU ei suuda mõista kohtuistungi sisu ega anda adekvaatseid ütlusi ärakuulamisel. Kohtule edastatud materjalidest nähtub, et JU ei hakka kunagi enam seda kinnistut ise kasutama tulenevalt oma tervislikust seisundist tingitud võimetusest iseseisvalt hakkama saada. Ta vajab pidevat igapäevast kõrvalabi ja juhendamist erihooldekodus. Käesoleval ajal elab ta Hooldekodus, asukohaga XXX. Lähtudes 27.10.2011 teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist ei pea kohus JU ärakuulamist vajalikuks, sest arvestades JU tervislikku seisundit ja teisi objektiivseid asjaolusid, ei aita tema 5 Kohtuasi 2-12-30316 ärakuulamine ilmselt kaasa asja lahendamisele. JU huvide ja õiguste kaitseks määras kohus temale menetluse ajaks esindaja. Kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega on avalduse aluseks olevad asjaolud leidnud kinnitust ning AU esitatud avaldus nõusoleku saamiseks JU nimel tehingu tegemiseks tuleb rahuldada . Menetluskulude jaotamine Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend eestkostetavate huvides ja kohus määras eestkostetavatele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lg 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et eestkostetavatele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad riigi kanda, avalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja kõik muud menetluskulud aga avaldaja kanda. Raivo Einula 6