← Eesti

2-11-60593/14

Obsah (6)§ 5§ 230§ 232§ 163§ 174§ 178

2-11-60593 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Viktor Bürgel Otsuse tegemise aeg ja koht 31. august 2012.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-1

) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

  1. SMP(hageja) lepinguline esindaja esitas 08.12.2011.a Harju Maakohtule hagi GP(kostja) vastu elatise nõudes. Lapse elukohaks on ema elukoht. Kostja on lapse ülalpidamist toetanud, kuid ei tee seda piisavas ulatuses. Kuna pooled ei ole võrdses seisus, siis see on põhjus, miks hageja taotleb kohtult kõrvale kalduda poolte võrdsuse printsiibist elatise maksmisel ja taotleb kohtul jätta kohtul jätta enamus lapsele vajaminevatest kulutustest kostja kanda. Hageja ema töötab OÜs P ja tema sissetulek ühes kuus on ca 500-550 eurot, millele lisandub lapsetoetus 20 eurot. Kostja on OÜ U juhatuse liige ja omanik ning talle kuulub Harju Maakohtu kinnistusosakonnas registreeritud kinnistu katastritunnusega XXX. Seega omab kostja kindlat sissetulekut ja vara. Hageja ei suuda täita tänasel hetkel üksi lapsele minevaid kulutusi ja kostjapoolne toetuse maksmine on olnud problemaatiline, eelkõige seetõttu, et kostja tasub elatist lakooniliselt ja maksimaalselt 50 eurot kuus. Hagiavaldusele lisatud õiendi kohaselt on hageja kulutused ja vajadused igakuiselt 430, 30 eurot, sh eluasemekulud 117 eurot, kulutused toidule 160 eurot, kulutused transpordile 7 eurot, sidekulud 12 eurot, kulutused tervishoiule 6 eurot, kulutused hügieenitarvetele 7,8 eurot, kulutused iluhooldusele 2,5 eurot, kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks 48,50 eurot, kulutused riietele 30 eurot, kulutused jalanõudele 15 eurot, kulutused taskurahaks 2 eurot, kulutused tarbeesemeteks 5 eurot ning kulutused harrastusteks ja vabaajaks 17,50 eurot. Lähtudes asjaolust, et hageja ema kulutused lapse ülalpidamiseks ületavad tema sissetulekuid on hageja vanaema igakuiselt toetanud hageja ema tema kohustuste täitmisel. Hageja leiab, et kuna kostjal on kindel töökoht ja ta on materiaalselt enam kindlustatud, tuleb käesolevas asjas kõrvale kalduda poolte võrdsuse printsiibis. Kostja ei tegele lapse kasvatamisega ning seega on kogu kasvatus lapse emal. Kostja ja hageja varalised seisud ei ole võrdsed, kuna hagejal on pangalaenu kohustus korterilaenuna, mida kostjal aga ei ole. Hageja leiab, et kostja on materiaalselt enam kindlustatud perekonnaseaduse § 102 mõttes. Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist alates 01.09.2011.a 300 eurot kuus (tl 27-29).
  2. Hageja märgib oma 20.02.2012.a kohtule esitatud seisukohas selle juurde, et kostja poolt tehtud esimene elatise makse on tehtud 01.10.2010.a. Hageja leiab, et kostja väited sellest, et ta on teinud tasaarvestust elatise nõudelt ei ole seadusega kooskõlas, sest elatist ei saa tasaarvestada mingite teiste nõuetega. Hageja on seisukohal, et kostja väited sellest, et ta on majanduslikult väga halvas seisus ei vasta tõele. Seda tõendavad antud asjas esitatud varade nimekiri ja materiaalsete väärtuste olemasolu. Lisaks ei ole tõsiseltvõetav kostja väide, et tema sissetulek on sedavõrd väike, et ta ei saa kuidagi hakkama oma igapäeva sissetulekute juures, kuna neid on liiga vähe. Kostjal on teine laps tõepoolest, kui teisel lapsel on ka teine lapsevanem, kes samuti aitab teist last ülal pidada. Hageja esindajaks on ema, kes kasvatab last täiesti üksinda ja tal ei ole võtta lisa mitte kuskilt. Lapse ema peab käima tööl selleks, et teenida tasu, millest maksta ka elukoha laenu tagasi. Tänasel hetkel on hageja seaduslik esindaja saanud ka koondamisteate, mida palub kohtul samuti kaaluda poolte võrdsuse printsiibist kõrvale kaldumiseks. Kostja on täiesti terve meesterahvas ja elatise vähendamiseks puuduvad alused. Hageja leiab, et kostja väited sellest, et ta pole saanud OÜ-st U kunagi töötasu ei ole määravad, sest antud ettevõte on kostja enda kontrolli all ja seega on see tema enda otsustada, kas maksta endale töötasu või mitte. Kostja maksab ühes kuus elatist 50 eurot ja seda on ilmselgelt liiga vähe. Hageja seadusliku 2

(6)2-11-60593 esindaja poolt kostjale antud kirjalik kinnitus elatise ettemaksu saamise kohta ei ole kooskõlas seadusega, hageja esindaja andis kostjale kinnituse selleks, et lahendada hageja elukoha ostmise küsimus. Seega ei ole antud rahasumma andmine kuidagi seotud tegelikkuses elatisega. Hageja ei mõista, kuidas ei ole võimalik kostja arvates kanda hageja kuludesse osaliselt kodulaenu. Laps peab ju kuskil elama ja asjaolu, et ema on soetanud lõpuks korteriomandi laenuga on lapse huve silmas pidades igatahes mõistlikum ja perspektiivsem kui pidevalt üürikorterite vahetamine. Kostja teise lapse ema nimel on kinnistusraamatus kinnistu XXX. Seega on tema elukvaliteet juba täna parem tulenevalt vanemate varalisest seisundist lähtuvalt ning järelikult ei saa ka väite ja tõele vastata, et üks laps hakkaks teise arvelt kannatama. Hageja leiab, et kostja väide kompuutri soetamisest ei ole tõendatud ning hagejal tuleks seda tõendada (tl 107-110).
  1. 13.04.2012.a esitas hageja kohtule nõude täpsustuse, mille kohaselt soovib hageja elatise väljamõistmist enne elatise hagi esitamist ühe aasta taguse perioodi eest ehk alates 08.12.2011.a Kostja on kohustusi ka sel perioodil täitnud väiksemas määras kui kehtestatud miinimummäär. Kostja igakuine elatis oli 50 eurot kuus, mis ei katnud ka aastataguse perioodi kestel lapse vajadusi. (tl 129-130)
  2. 29.03.2012.a toimunud kohtuistungil jäi hageja seaduslik esindaja oma seisukohtade juurde. (tl 123-124) Kostja vastus
  3. Kostja esitas 23.01.2012.a hagile vastuse, mille kohaselt kostja vaidleb hagile vastu. Vastavalt lapse ema ja kostja kokkuleppele tasus kostja kuni 2011.a elatist 2 500 krooni kuus. Aprillis sõlmisid pooled hageja soovil kokkuleppe, mille alusel kostja tegi sularahas elatise ettemakse 2 800 eurot, milline vormistati 16.04.2011.a kirjalikult. Tulenevalt sellest tehti makstava elatise osas tasaarvestus, mille alusel kostja on maksnud elatist kuni käesoleva ajani. Eeltoodust nähtub, et tegelikult makstud ja makstav elatis on 2 500 krooni ehk 159 eurot kuus, nagu see oli poolte vahel kokku lepitud. Lisaks sellele on kostja korraldanud hagejale ujumistrenne 3 korda nädalas, mida tütar 2010.a-st kuni käesoleva ajani kasutab. Kostja töötab KÜ XXX majahaldurina ja tema töötasu on 297,71 eurot kuus. Kostjale kuulub OÜ U osa. Tegemist on n.ö „ühemehefirmaga“, mille tegevust hageja pole jõudnud käesoleva ajani käivitada nii, et see talle kasumit toodaks. Kostjale kuulub korteriomand, mille kinkis kostjale 25.06.2006.a tema vanaema, kellele lepingu tingimuste kohaselt kuulub selle eluruumi tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus. Lisaks hagejale on kostjal teisest kooselust sündinud XXX.a tütar ML, kelle ülalpidamisest ta samuti osa võtab. Kostja vaidleb vastu hagis toodud 9-aastase tütarlapse kulutuste suurusele, mida hageja on näidanud 430,30 eurot kuus. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud tabelis on rida alusetult märgitud kulutusi lapse kulutustena - näiteks kodulaenu tagastus. Kostja leiab, et kodulaen on tehtud hageja ema, mitte lapse omandiks oleva kinnisvara soetamiseks. Külmiku, pesumasina, mööbli jms kasutusaeg on oluliselt pikem kui märgitud kolm aastat. Kompuutri soetas kostja tütrele ise ja see on väga heas töökorras. Voodipesu, käterätid ja saunalina ei muutu aastaga kasutuskõlbmatuks ning näiteks viimastele ei pea kulutama igal aastal 24 eurot. Kostja lisab, et tema ja lapse vanaema on korduvalt püüdnud teha lapsele kingitusi riietusesemete näol, kuid laps on öelnud, et ema on keelanud tal isa perelt neid vastu võtta. Kostja leiab, et kulud toidule on ilmselt ülepaisutatud. Kostja kinnitab, et ta ei vaidlustaks ühtegi hageja poolt tütre hüvanguks tehtavat kulutust ja kannaks neist omapoolse osana praegusest oluliselt enam, kui tal oleks selleks rahalisi võimalusi. Täna oma ema abile on kostja seni olnud võimeline täitma hagejaga sõlmitud kokkulepet maksta tütrele igakuiselt elatusraha 159 eurot, millest on tehtud ettemaksuna makstud 2 800 euro osas tasaarvestus. Lisaks sellele andis kostja AM 16.04.2011.a 1 355 eurot tagastamatut abi korteri ostmiseks, mida ei arvestata elatise ettemaksuna. Kostja leiab, et hagi rahuldamisel jääks kostja kogu sissetulek nõutavast elatisest väiksemaks ning noorema tütre ja 3
(6)2-11-60593 ostja enda vajaduste rahuldamiseks ei jääks üldse rahalisi vahendeid. Kostja palub jätta käesolevas asjas esitatud hagi rahuldamata (tl 83-86).
  1. Kostja 19.04.2012.a kohtule esitatud seisukoha kostja poolt kohtule hagiavalduse vastusele lisatud dokumentaalsest tõendist pooltevahelise kirjaliku kinnituse kohta näitab, et kostja tasus tütre ülalpidamiseks 16.04.2011.a elatist ettemaksuna 2 800 eurot, mille kättesaamist hageja oma allkirjaga kinnitas. Sellest alates on kostja, arvestades ettemakstud summat, tasunud elatist 50 eurot kuus. Sellise maksmisviisi puhul jõuab ettemaksusumma nulli 2013.a juulis, millest alates igakuiselt tasutava elatise summa oleks 160 eurot. Eeltoodust nähtub, et poolte kokkuleppega arvestamisel osutub hageja taotlus elatise tagasiulatuvaks väljamõistmiseks põhjendamatuks ja selle rahuldamiseks puudub alus. (tl 142 -143)
  2. 29.03.2012.a toimunud kohtuistungil jäi kostja oma seisukohtade juurde. Kostja peab põhjendatuks kulutusi eluasemele, transpordile, ravimitele ja vitamiinidele, hügieenile, iluteenustele ning taskurahale. Kostja vaidleb vastu kulutustele toidule ja maiustustele, mobiilikuludele, koolikuludele, kulutustele riietele ja jalanõudele ning sünnipäeva ja vabaaja kuludele (tl 123-124). Kohtuotsuse põhjendused
  3. Kohus, kuulanud hageja esindaja ja kostja ära kohtuistungil ja läbi vaadanud tsiviilasja kirjalikud materjalid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
  4. Kostja ja hageja seadusliku esindaja ühine tütar Sandra Maria on sündinud 08.03.2002.a. Lapse vanemad elavad eraldi. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta.
  5. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele.
  6. Hageja seaduslik esindaja soovib kostjalt elatise väljamõistmist 300 eurot kuus alates 08.12.2010.a. Hageja palub kohtul elatise väljamõistmisel kalduda kõrvale poolte võrdsuse printsiibist, kuna kostjal on kindel töökoht ja ta on materiaalselt enam kindlustatud. Kostja tunnistab nõuet osaliselt ning on nõus maksma elatist 160 eurot kuus. Samuti palub kostja võtta arvesse asjaolu, et kostja on 16.04.2011.a maksnud hageja seaduslikule esindajale elatise ettemaksu summas 2 800 eurot ning et kostja ainsaks reaalseks sissetulekuks on igakuine töötasu summas 297,71 eurot ja kostjal on lisaks hagejale veel teine laps. Kompromissettepanekus oli kostja nõus suurendama oma igakuist elatusraha lapsele 189 euroni senise 159 euro asemel kui võetakse arvesse kostja poolt hagejale tehtud elatise ettemaksu.
  7. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tulenevalt asjaolust, et hageja soovib elatise välja mõistmist suuremas summas kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, tuleb kohtul võtta seisukoht, millist summat saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks, mis tagab lapse normaalse arengu ning arvestab kõigi lapse vajadustega. Lapse vajaduste suurus ei sõltu sellest, mida on vanemad suutelised lapsele lubama, 4
(6)2-11-60593 vaid kindlaks tuleb teha lapse mõistlikud vajadused ning nende rahuldamiseks tehtavad kulutused. PKS § 102 lg 2 kohaselt on erandina mõjuval põhjusel võimalik vähendada elatist lapsele alla seaduses ettenähtud miinimummäära, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel elatise miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 13. Vastavalt

§ 5

lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

  1. Hagiavalduse kohaselt on lapse vajadused ühe kuu kohta järgmised: eluasemekulud 117 eurot, kulutused toidule 160 eurot, kulutused transpordile 7 eurot, sidekulud 12 eurot, kulutused tervishoiule 6 eurot, kulutused hügieenitarvetele 7,8 eurot, kulutused iluhooldusele 2,5 eurot, kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks 48,50 eurot, kulutused riietele 30 eurot, kulutused jalanõudele 15 eurot, kulutused taskurahaks 2 eurot, kulutused tarbeesemeteks 5 eurot ning kulutused harrastusteks ja vabaajaks 17,50 eurot, kokku 430,30 eurot. Kostja on hageja esindaja poolt välja toodud kulutused osaliselt vaidlustanud. Kostja peab põhjendatuks hageja poolt näidatud kulutusi eluasemele, transpordile, ravimitele ja vitamiinidele, hügieenile, iluteenustele ja taskurahale ning osaliselt koolile ja tarbeesemetele, kuid leiab, et kulutused maiustustele ja toidule ning riietele ja jalanõudele on liiga suur. Samuti ei ole kostja nõus mobiilikulude ning sünnipäeva ja vabaaja kuludega. Kohus leiab, et kostja vastuväited hageja osa kulutuste kohta on paljasõnalised ja tõendamata, kuna hageja on esitanud kulutuste kohta kirjalikud tõendid, samuti on kostja kinnitanud, et ta hageja kulutusi ei vaidlusta, kui tal oleks võimalik neid tasuda.
  2. Kohus ei nõustu hageja taotlusega kalduda kõrvale poolte võrdsuse printsiibist, kuna kostjal on kindel töökoht ja ta on materiaalselt enam kindlustatud, kuivõrd nimetatud väited ei ole kohtumenetluse käigus leidnud kinnitust. Samuti märgib kohus, et kostja väited, et elatise väljamõistmise korral ei jääks kostja ja kostja noorema tütre vajaduste rahuldamiseks piisavalt rahalisi vahendeid ei ole iseenesest aluseks elatise vähendamiseks. Kohus märgib, et kuigi elatise väljamõistmisel tuleb arvestada kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga, on primaarse tähtsusega eelkõige lapse objektiivselt põhjendatud vajadused, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes lapsevanema ebapiisav töötasu ei vabasta teda kui iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest vastavalt lapse vajadustele. Ka Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sellise suurusega sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Varaliste kohustuste võtmisel peab vanem arvestama, et võetav kohustus võimaldaks tal nõuetekohaselt lapse ülalpidamiskohustust täita. Eeltoodu kohaselt ei ole kostja väited tema väikese sissetuleku tõttu elatise vähendamiseks arvessevõetavad. Johtuvalt elatise suurusega ei saa kohus arvestamata jätta ka asjaolu, et hageja näol on tegemist kasvueas lapsega, kelle vajadused edaspidi ilmselgelt suurenevad.
  3. Eeltoodut arvesse võttes on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt välja mõista oma alaealise lapse Sandra Maria ülalpidamiseks elatis summas 215 eurot kuus alates 08.12.2010.a kuni tütre Sandra Maria täisealiseks saamiseni.
  4. Elatise väljamõistmisel tagasiulatuvalt aasta eest enne hagi esitamist, so alates 08.12.2010, võtab kohus arvesse, et esitatud kirjalike tõendite kohaselt on kostja tasunud sel perioodil elatist 5

(6)2-11-60593 summas 3936 eurot, millest summa 1136 eurot moodustavad elatise maksed pangaülekannetega ja summa 2800 eurot on tasutud kostja poolt sularahas 16.04.2011 (tl 33, 93,112-113). Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja poolt summa 2800 euro tasumise puhul, mille kättesaamist hageja seaduslik esindaja on kinnitanud, oleks tegemist tühise tehinguga PKS § 109 mõttes. Hageja ei ole tõendanud, et selle summa puhul oleks tegemist olnud mingi muu kui elatise summa tasumisega või mingi muu nõude tasaarvestamisega elatise nõudega või ülalpidamiskohustuse täitmise välistamisega tulevikus. Kohustuse ennetähtaegne täitmine ei ole seadusega keelatud (VÕS § 84). Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostjal puudub elatise võlgnevus kuni hagi esitamiseni 08.12.2011 maksmisele kuuluva igakuise elatise 215 eurot kuus osas ja elatise ettemaksu jääk moodustab 1356 eurot (3936 - 215 x 12= 1356) Alates 08.12.2011 maksmisele kuuluva elatise osas on pooltel võimalik teha tasaarvestus võttes arvesse ettemaksu jääki. 19. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Menetluskulude jaotus 20.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

§ 178

lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Viktor Brügel Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.