§-des 1046 ja 1047 sätestatut.
lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine, õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohtupraktikas eristatakse kahte au teotamise koosseisu: au teotava ehk ebakohase väärtushinnangu avaldamine (
lg 1) ja au teotava tegelikkusele mittevastava asjaolu avaldamine (
Au teotamine on eelkõige võimalik isiku kohta ebakohaste väärtushinnangute ehk väärtusotsuste avaldamisega. Au teotav väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Isiku au teotamine eeldab toimingut, mis kahjustab isiku mainet avalikkuse ees, au teotamine eeldab teatud informatsiooni avalikustamist kui teotunnust. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05 asunud seisukohale, et avaldamine
Avaldaja on seega isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Andmete avaldamise all mõeldakse mistahes tegu või tegevusetust, mille tulemusena saavad andmed avalikkusele kättesaadavaks. Hagiavaldusest tulenevalt on E. Oja väidetavalt D. Rohtma´d solvanud kriminaalmenetluses kannatanuna ütlusi andes, millised ütlused ei ole jõudnud avalikkuseni. Hagiavalduse kohaselt ei ole E. Oja avalikustanud oma võimalikke hinnanguid hageja käitumise kohta ning 3 hinnangute täpne sisu pole teatavaks saanud ka hagejale. Kuna E. Oja ei ole omapoolseid väärtushinnanguid D. Rohtma kohta avaldanud, ei saa seda käsitleda D. Rohtma au teotamisena ja seega õigusvastase käitumisena. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et isiku väärikuse rikkumine võib toimuda ka viisil, mis ei kahjusta isiku mainet avalikkuse ees (näiteks solvamine avalikkusele mitteteatavaks saanud viisil). Teise isiku kohta väärtushinnangu avaldamine ei ole iseenesest keelatud (õigusvastane). Isiku väärikust rikkuda võivate väärtushinnangute hindamisel ja õigusvastasuse tuvastamisel tuleb
lg 1 kohaselt arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Samuti peavad kostjad oma väärtushinnanguid põhjendama. Riigikohus on tsiviilasajdes nr 3-2-1-5-07 p-s 31 ja nr 3-2-1-161-05 p-des 12 ja 15-16 asunud seisukohale, et väärtushinnangu õigusvastasus saab tuleneda selle ebakohasusest, avaldamise asjaoludest ning erihuvide kaalumisest. Väärtushinnangu põhjendatus ei tähenda seejuures mitte millegi tõesuse kindlakstegemist, vaid eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut halvustada. Hagiavalduse kohaselt solvas E. Oja D. Rohtmad kriminaalmenetluses ütlusi andes. Samuti lõpetas E. Oja D. Rohtmaga enda esindamiseks sõlmitud lepingu. Ringkonnakohus märgib, et oma huvide esindamiseks sõlmitud lepingu lõpetamist esindatava poolt ei saa lugeda solvamiseks. Tegemist on isiku vabadusega luua, lõpetada ja kujundada tsiviilõigussuhteid. Arvestades hagiavalduses kirjeldatud võimalike väärtushinnangute avaldamise asjaolusid ei saa E.Oja väljaütlemised olla antud juhul õigusvastased ning seetõttu ei saa tegemist olla ka muu isikliku õiguse rikkumisega
MS § 171 lg 1 kohaselt kannab apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse või teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse või teistmisavalduse esitaja, kui kaebus või teistmisavaldus jääb rahuldamata. Käesoleval juhul jäi D. Rohtma määruskaebus rahuldamata ning määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad D. Rohtma kanda. Viivi Tomson Kai Kullerkupp 4 Kersti Kerstna-Vaks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.