Obsah (8)

§ 442§ 137§ 125§ 132§ 136§ 654§ 230§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 14. september 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-11

§ 442

lg-t 8; 2) on garantiikiri vastuolus ka ÄS § 159 lg-ga 3, mille järgi ei või osaühing tagada ÄS § 159 lg-s 1 nimetatud isikute poolt võetavat laenu. Keeld ei kehti emaettevõtja poolt võetava laenu tagamisele ning tütarettevõtjaga sama kontserni moodustava emaettevõtja aktsionäri, osaniku või liikme poolt võetava laenu tagamisele, kui sellega ei kahjustata osaühingu majanduslikku seisundit ega võlausaldajate huve. Kohus on leidnud, et kostja oleks pidanud tõendama võlausaldajate teadlikku kahjustamist, mille tõendamise vajadust ja koormise jaotust ei ole kohus menetluse vältel selgitanud. ÄS § 159 lg-st 3 ei tulene poole kohustus tõendada majandusliku seisundi või võlausaldajate huvide teadlikku kahjustamist. Limiteerimata esimese nõudmise garantiikirja väljastamine ilma vastusoorituseta kahjustab OÜ Palu Steel (pankrotis) võlausaldajate huve juba objektiivselt, kuivõrd annab hagejale piiramatu ja lihtsalt realiseeritava nõudeõiguse. OÜ Palu Steel (pankrotis) võlausaldajate huvide kahjustamine on objektiivselt ettenähtav, kuivõrd hageja on esitanud OÜ Palu Steel (pankrotis) pankrotimenetluses nõude, millise tunnustamisel väheneb teiste teise järgu nõuetega võlausaldajatele väljamakstav summa proportsionaalselt hagejale makstava summa võrra; 3) ei ole kohtuotsusest võimalik üheselt aru saada, millise õigussuhte on kohus poolte vahel kehtivana ja nõude alusena tuvastanud, mistõttu ei ole selge, millisel alusel on hagi rahuldatud. Otsusest ei ole võimalik aru saada, kas kohus on 07.05.2009 väljastatud garantiid käsitlenud garantiina (kui ühepoolset dokumenti) või garantiilepinguna (kahepoolse kokkuleppena). Sellest tulenevalt ei ole ka selge, kas garantiist tuleneva nõude rahuldamisel tekiksid OÜ-l Palu Steel (pankrotis) regressinõuded põhivõlgniku vastu või mitte. 5. Apellant esitas apellatsioonkaebuses ka taotluse määrata

§ 137

lg 11 alusel tsiviilasja hind erinevalt maakohtu otsuses märgitust ja määrata tsiviilasja hinnaks 1595 eurot. Tartu Ringkonnakohus jättis

1. veebruari 2012 määrusega apellandi taotluse hagihinna muutmiseks rahuldamata ning luges tsiviilasja hinnaks Viru Maakohtu
2. detsembri 2011 otsuses määratud hagihinna 3701,74 eurot. Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse käiguta ja määras apellandile tähtaja täiendava riigilõivu summas 223,69 eurot tasumiseks. Apellant esitas
3. veebruaril 2012 ringkonnakohtule taotluse, milles palub juhindudes Riigikohtu praktikast ning

§-st 125; §-st 136 ja § 137 lg-st 11 määrata asjas tsiviilasja hind erinevalt maakohtu otsuses märgitust ning määrata tsiviilasja hinnaks 1595 eurot, määrata apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluvaks riigilõivuks 319,55 eurot ja tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel ülemäära tasutud riigilõiv 223,69 eurot OÜ Palu Steel (pankrotis) arveldusarvele nr 221034090700 Swedbank AS-s. Taotluse kohaselt on hageja hagiavalduse esitamisel määratlenud nõude mittevaralisena ja tasunud riigilõivu 319,55 eurot. Hagiavalduses märkis hageja, et kuivõrd OÜ-le Palu Steel (pankrotis) kuuluv kinnisvara on koormatud hüpoteekidega, ei ole hagi rahuldamise korral saadava hüve väärtust võimalik kindlaks määrata.

§ 125

kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks.

§ 132lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 1595 eurot.

Apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse esitamise puhul on tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust (

§ 137lg 1).

Riigikohtu tsiviilkolleegium on kohtuasjas nr 3-2-1-69-09 asunud seisukohale, et kehtiva

kohaselt vastab tuvastushagi hind hüve väärtusele, mida hagejal on õigus saada tuvastusnõude rahuldamise puhul. Asjas nr 3-2-1-120-09 on Riigikohtu tsiviilkolleegium 5 asunud seisukohale, et pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamise hagi korral on tsiviilasja hinna tähenduses tegemist tuvastushagis väljendatud varalise nõudega. Seega tuleb kohaldada

§ 125

esimest lauset, mille kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kohtuasjas nr 3-2-1-22-10 on Riigikohus asunud seisukohale, et kui olemasolevate ja täiendavate, ilma ebamõistliku ajakuluta kättesaadavate andmete põhjal ei ole võimalik hinnata, milline on pankrotimenetluses hageja nõude rahuldamise tõenäoline ulatus, tuleks ebaselgeks jäänud osas

§ 136

lg 1 alusel eelduslikult hinnata nõude rahuldamise tõenäoliseks ulatuseks üldjuhul 50%. Seega isegi juhul, kui ringkonnakohus leidis, et lähtuda tuleb pankrotimenetluses esitatud nõudest summas 3701,74 eurot, siis arvestades hagiavaldust ja senist menetluse käiku, oleks saanud hagihinnaks määrata kõige enam 1850,87 eurot (kuigi faktiliselt puudus alus eeldada hageja nõude rahuldamist ka 50% ulatuses).

1. AS SEB Liising vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on apellant nii võlaõigusseaduse sätteid kui Riigikohtu seisukohti ebaõigesti tõlgendanud. VÕS § 155 lg-st 1 ei tulene nõuet, et garantiilepingut garandina sõlmiva isiku majandus- või kutsetegevus seonduks garantii andmisega. Riigikohtu lahend nr 3-2-1-89-08 käsitleb juhtumit, kus füüsiline isik andis garantii. Viimase puhul tuleb kindlaks teha, kas füüsiline isik tegutses majandus- või kutsetegevuses, kui ta garantii väljastas (füüsilise isiku puhul ei saa majandus- või kutsetegevuses osalemist alati eeldada). Äriühingute puhul ei saa garantiid pidada ebaharilikuks tagatise andmise viisiks, sest äriühingut saab pidada majandus- või kutsetegevuses tegutsevaks VÕS § 155 lg 1 mõttes, mistõttu ei ole alust äriühingu antud garantiid pidada tühiseks. Seda möönab kaudselt ka apellant, kuna ta ei välista emaettevõtja poolt tütarettevõtja kohustuste täitmise tagamiseks antud finantsgarantii kehtivust; 2) ei ole garantiikiri vastuolus ÄS § 159 lg-ga
2. Garantii sisu silmas pidades ei ole oluliselt erinev olukord, kus tütarettevõtja on andnud garantii emaettevõtja kohustuste tagamiseks. Ka tütarettevõtja kui kontserni üks osaline omab eelduslikult majandustegevust, mille raames garantiide andmine enda või emaettevõtja huvides on VÕS § 155 kohane tegevus. Kohus on õigesti leidnud, et puuduvad tõendid selle kohta, et OÜ Palu Steel (pankrotis) oleks garantii väljastamisega teadlikult kahjustanud osaühingu majanduslikku seisundit või võlausaldajate huve. Garantii väljastamise hetkel ei olnud ettenähtavad OÜ Palu Steel (pankrotis) makseraskused, mistõttu ei saanud garantii väljastamine kuidagi OÜ Palu Steel (pankrotis) võimalikke võlausaldajaid kahjustada. Samas pole teada, kas OÜ Palu Steel (pankrotis) teise järgu võlausaldajad oma nõuetele mingitki rahuldust saavad; 3) ei ole apellandi muud väited olulisel määral asjakohased nagu näiteks: - ei ole asjassepuutuvad apellandi etteheited, et kohtuotsusest ei selgu, kas väljastatud garantii on ühepoolne dokument või on tegemist kahepoolse kokkuleppega, et ei selgu, kas garantiist tuleneva nõude rahuldamisel tekiks OÜ-l Palu Steel (pankrotis) regressinõuded OÜ Palu Grupp (pankrotis) vastu. VÕS § 155 lg 5 kohaselt saab regressinõue tekkida vaid juhul, kui see tuleneb nimetatud äriühingute vahelisest suhtest, mistõttu ei oma mingit tähendust, kas garantii oli ühe- või kahepoolne dokument; - ei haaku tsiviilasjaga viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-9-03, sest tegemist on teistsuguse situatsiooniga. Apellandi seisukoht, et Riigikohus on leidnud, et tingimusteta tagasivõtmatu esimesel nõudmisel väljamakstav garantii on aktsepteeritav vaid finantsasutuste poolt antavate tagatiste puhul, ei tugine Riigikohtu lahendile (Riigikohus pole võtnud seisukohta, et sarnase garantii väljastamine muude isikute poolt oleks seadusega vastuolus ja tühine). 6 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Viru Maakohtu
4. detsembri 2011 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus

§ 654lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

1. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi ja tunnustanud AS SEB liising nõuet OÜ Palu Steel pankrotimenetluses summas 3 701,74 eurot. 8.
2. Vastavalt VÕS § 155 lg-le 1 majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Apellandi seisukoha järgi tuleb VÕS § 155 lg-s 1 sisalduvat mõistet „oma majandus- ja kutsetegevuse raames“ sisustada selliselt, et garandina võib garantiilepingut sõlmida ja endale garandi kohustused võtta üksnes isik, kelle majandus-või kutsetegevus seonduks garantii andmisega (eelkõige finantsasutus). Ringkonnakohus ei nõustu apellandi sellekohase seisukohaga ning leiab, et apellant on tõlgendanud kitsendavalt VÕS § 155 lg-t 1 ning selline järeldus ei tulene ka apellandi viidatud Riigikohtu lahendites väljendatud seisukohtadest. Oluline on, et isik tegutseks garantiid andes oma majandus- ja kutsetegevuse raames ning garandi kutsetegevus ei pea seonduma nimelt garantii andmisega. Äriühingute puhul ei saa garantiid pidada ebaharilikuks tagatise andmise viisiks, sest äriühingut saab pidada tegutsevaks majandus- ja kutsetegevuses VÕS § 155 lg 1 mõttes. Käesoleval juhul on Palu Steel OÜ (pankrotis) OÜ Palu Grupp tütarettevõtjaks ning tütarettevõtja poolt emaettevõtja kohustuste täitmise tagamiseks garantii andmine ei saa olla VÕS § 155 lg-s 1 sätestatud keelu rikkumine, mis tooks kaasa garantiilepingu tühisuse. Apellandi viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-89-08 käsitletakse olukorda, kus garantii andis füüsiline isik ning sellisel juhul tuleks kindlaks teha, kas ta garantiid andes tegutses majandus- ja kutsetegevuse raames. Käesoleval juhul andis garantii äriühing ning seetõttu apellandi viide eelmärgitud Riigikohtu lahendis väljendatud seisukohale ei ole asjakohane. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-9-03, millele apellant viitab, ei tulene samuti, et garantiid võiks anda üksnes finantsasutus. 8.
3. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et garantii on vastuolus ÄS § 159 lg-ga
4. Apellandi seisukoha järgi seisneb vastuolu selles, et garantii andmisega kahjustati osaühingu majanduslikku seisundit ja võlausaldajate huve.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastuses hagiavaldusele (t.l 71) on pankrotihaldur leidnud, et vaidlusalune garantiikiri kahjustab OÜ Palu Steel (pankrotis) võlausaldajate huve ning selle asjaolu üle vaidlus puudub. Hageja ei ole nimetatud seisukohaga nõustunud ning on 16.08.2011 menetlusdokumendis (t.l 81) esitanud sellele seisukohale omapoolsed vastuväited. Apellatsioonkaebuses on apellant märkinud, et garantii väljastamine kahjustab võlausaldajate huve objektiivselt, kuivõrd hageja on esitanud OÜ Palu Steel (pankrotis) pankrotimenetluses nõude. Ringkonnakohus leiab, et ÄS § 159 lg-s 3 sätestatud võlausaldajate huvide kahjustamise all mõeldakse kahjustamist garantii andmise ajal ning selliseid asjaolusid ei ole kostja 7 vastuväidetena tõendanud. Apellandi väide, et garantii andmine kahjustab võlausaldajate huve juba objektiivselt, ei ole õige. 8.3. Vaidlusalusest garantiist (t.l 22) nähtuvalt on tegemist garandi ja garantii saaja vahelise lepinguga, mille sisuks on garandi maksekohustus garantii saaja suhtes. Selliselt on garantiid ka maakohus käsitlenud ning põhjendamatu on apellandi seisukoht, et kohtuotsusest ei ole võimalik aru saada, kas maakohus käsitles seda kahe- või ühepoolse lepinguna. 8.4. Ringkonnakohus leiab, et apellandi vastuväide maakohtu tegevusele ei ole põhjendatud. Nähtuvalt asja materjalidest esitas apellant maakohtule taotluse 05.11.2011 kohtuistungi protokolli parandamiseks ning maakohus lahendas taotluse (jättis rahuldamata)

§-s 53 ettenähtud nõudeid järgides. Ringkonnakohus märgib, et taotlus protokolli parandamiseks on lisatud tsiviilasja materjalide juurde (t.l 101-102) ning isegi juhul, kui maakohus oleks taotluse rahuldanud, ei oleks see kaasa toonud teistsugust kohtuotsust. 8.5. Ringkonnakohus luges tsiviilasja hinnaks 3 701,74 eurot ning apellant on tasunud apellatsioonkaebuselt kokku riigilõivu 543,24 eurot. 23.02.2012 menetlusdokumendis on pankrotihaldur T. Saarma kinnitanud, et arvestades senist menetluse käiku saaks hagihind olla kõige enam 1 850,87 eurot, kuna nõude rahuldamist saab eeldada 50% ulatuses. Ühtlasi on pankrotihaldur taotlenud enammakstud riigilõivu tagastamist. Arvestades eelnevat ja Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-22-10 väljendatud seisukohta, leiab ringkonnakohus, et antud asjas tuleb hagi hinnaks määrata 1 850,87 eurot. Menetlustoimingu tegemise ajal kehtinud RLS järgi oli riigilõivu suuruseks hagihinnalt 1850,87 eurot 383,46 eurot. Kuna apellant on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 543,24 eurot, siis tuleb talle

§ 150lg 1 p 1 alusel tagastada enammakstud riigilõiv 159,78 eurot (543,24-383,46).

Riigilõiv tuleb tagastada OÜ Palu Steel (pankrotis) arvele nr 221034090700 Swedbankis. 9. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus OÜ Palu Steel (pankrotis) kanda. Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks 8 Üllar Roostoja