Obsah (7)

§ 96§ 101§ 102§ 97§ 99§ 100§ 108

Tsiviiltoimik nr 2-12-24466 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Raivo Einula Kohtuotsuse kuupäev 31. august 2012 Menetluse liik Kirjali

§ 96, 97 p 1, 99 lg 1, 100 lg 1, 101 lg 1, 102 lg 2 Ts

MS § 455 lg 1 kohus 1 o t s u s t a s:

1. Hagi rahuldada.
2. Välja mõista AT(isikukood XXX0) tütre AT (isikukood XXX) kasuks igakuine elatis suuruses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale, tagasiulatuvalt alates
3. juulist 2012, tütre ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni (so kuni XXX).
4. Välja mõista AT(isikukood XXX) tütre MT(isikukood XXX) kasuks igakuine elatis suuruses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale, tagasiulatuvalt alates
5. juulist 2012, tütre ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni (so kuni XXX).
6. Anda AT ja MT seaduslikule esindajale OT(isikukood XXX) õigus käsutada elatusraha, milline on välja mõistetud AT laste AT ja MT ülalpidamiseks. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Hageja nõue ja seda põhistavad tõendid OT esitas AT ja MT seadusliku esindajana 21.06.2012 kohtule hagi elatise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielust sündinud kaks last: XXX tütar AT ja XXX tütar MT. Poolte abielu on lahutatud 19.06.
7. Lapsed elavad hagejate seadusliku esindaja juures ja on seega OT ülalpidamisel. Kostja AT on hagejate AT ja MT isa. Seda kinnitavad kohtule esitatud AT sünnitunnistuse koopia ja MT sünnitunnistuse koopia. Hagejate esindaja OT ja kostja AT olid laste sünni ajal seaduslikus abielus. Seda tõendab rahvastikuregistri andmete väljatrükk. 2 Hagejate vajaduste loetelu on järgmine: AT
8. Eluaseme kulud: 50 €
9. Kulutused toidule: 150 €
10. Kulutused transpordile: 7 €
11. Sidekulud: 7 €
12. Kulutused tervishoiule: 20 €
13. Kulutused hügieenitarvetele: 15 €
14. Kulutused koolikohustuse täitmiseks: 20 €
15. Kulutused riietele ja jalanõudele: 100 €
16. Muus kulutused (nt eesti keele ja inglise keele kursused jm): 48 € Kokku: 417 € MT
17. Eluaseme kulud: 50 €
18. Kulutused toidule: 150 €
19. Kulutused transpordile: 7 €
20. Sidekulud: 7 €
21. Kulutused tervishoiule: 20 €
22. Kulutused hügieenitarvetele: 15 €
23. Kulutused koolikohustuse täitmiseks: 20 €
24. Kulutused riietele ja jalanõudele: 100 €
25. Muus kulutused (nt eesti keele ja inglise keele kursused jm): 48 € Kokku: 417 € Hagejad paluvad kohtul mõista kostjalt kummagi hageja jaoks välja hagejate kasuks elatis miinimumsummas, toetudes

§ 101

lg 1, mis sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Seega paluvad hagejad mõista kostjalt igakuine elatusraha välja väiksemas summas kui on nende tegelikud vajadused kuus. Hagejad soovivad elatist alates 01.07.

1. Hagejate seaduslik esindaja (ema OT) töötab AS BD ja tema keskmine kuusissetulek (netotöötasu) on ca 640 €. Hagejad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 3 Kostja seisukoht ja seda põhistavad tõendid Kostja teatas 03.08.2012 kohtule esitatud kirjalikus vastuses (lk 24-25), et ta ei tunnista hagi. Kostja argumendid olid järgmised: Kostja ja hagejate seaduslik esindaja lahutasid oma abielu 19.06.2007 ja 16.05.2007 sõlmisid kostja ja hagejate seaduslik esindaja ühisvara jagamise lepingu, mille kohaselt jäi kostjale Akadeemia tee 42 korter 34 üldpinnaga 16,5 ruutmeetrit ning hagejate seadusliku esindajale Linnamäe tee 79 korter 77 üldpinnaga 64,
2. Muuhulgas võttis kostja enda kanda ka AS Swedbank (endine Hansapank) laenukohustuse (mis eelnevalt kuulus poolte ühisvarasse) laenulepingust nr XXX summas 41 542,57 eurot (650 000 EEK). Kostja on üle viie aasta tasunud hagejatele igakuiselt summasid 191,73 eurot (seda tõendab Swedbank AS-s sõlmitud püsikorraldus, mille kostja lisas hagi vastusele lisatud). Mingeid pretensioone ei ole hagejad selle aja vältel kostjale esitanud, samuti ei ole viie aasta jooksul pretensioone esitanud ka hagejate seaduslik esindaja. Mais 2012 helistas hagejate seaduslik esindaja kostjale ning teavitas, et raha oleks vaja juurde hakata maksma. Hagejate seaduslik esindaja ei põhjendanud oma nõudmisi millegagi ning järgmisena sai kostja kohtust hagimaterjalid. Lisaks eeltoodule on kostja sõlminud Tele 2-ga liitumislepingud, mille kohaselt tasub igakuiselt hagejate telefoniarveid (Tele 2 liitumislepingud lisas kostja vastusele). Kostja ainukeseks sissetulekuks on tema töötasu, mida ta saab Tallinna trammi- ja trollibussikoondise AS-lt. Kostja keskmine sissetulek on orienteeruvalt 650 eurot. Sellest 191,73 kannab kostja püsimaksekorraldusega hagejatele. Lisaks sellele maksab kostja ka hagejate telefoniarved igakuiselt. Kostjal on ka laenukohustused: kostjal on sõlmitud Swedbank AS-ga kolm laenulepingut: XXX, XXX ja XX, mistõttu peab kostja täitma ka laenulepinguid, kuna laenukohustusi rikkudes kasvavad viivised ning lepinguid mitte täites võib laenuandja need üles öelda. Kostja peab lisaks laenulepingutele tasuma igakuiselt ka kommunaalmakseid KÜ XXX. Kõige eeltoodu tõenduseks on kostja oma vastusele lisanud oma pangakonto väljavõte perioodil 01.05.2007-09.07.2012 kohta. Muuhulgas soovib kostja märkida, et talle ei kuulu sõiduauto. Kostja osundab, et

§ 102

lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja viitab Riigikohtu 12.märtsi 2007 otsusele nr 3-2-1-19-07, mille punkt 12 kohaselt tuleb kehtivast miinimummäärast väiksemas summas elatis välja mõista siis, kui miinimummääras elatise väljamõistmine oleks kohustatud vanema varalist seisundit arvestades talle ebamõistlikult koormav ega võimaldaks kohustatud vanemal säilitada minimaalselt vajalikku inimväärset elustandardit. Riigikohtu hinnangul tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. 4 Riigikohtu 7.detsembri 2009 otsuse nr 3-2-1-127-09 punkt 12 kohaselt ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit. Kostja hinnangul ei jääks talle hagi rahuldamise korral enda elu korraldamiseks minimaalselt vajalikku elustandardit. Kostja kordab, et on viimasel viiel aastal hagejaid toetanud oma võimaluste piires, kuid igakuiselt on alati tasutud 191,73 eurot (mis moodustab kostja sissetulekust ca 1/3). Kostja on loobunud ühisvara jagamisel ka suurest korterist ning jätnud selle hagejatele ja hagejate seaduslikule esindajale elamiseks, elades ise vaid 16,5 ruutmeetri suuruses korteris. Kostja ei ole kunagi keeldunud elatise maksmisest ning pole samuti sellest kõrvale hiilinud. Kostja leiab, et eeltoodu on mõjuvaks põhjuseks alandada nõutavat elatist alla miinimummäära (so alla 145 euro). Kostja soovib ka edaspidi tasuda hagejatele elatist kokku summas 191,73 eurot. Kostja oli nõus asja lahendamisega kohtu poolt kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab asjas kogutud materjalide põhjal, et hagi tuleb rahuldada ja mõista kostjalt hagejate ülalpidamiseks igakuine elatusraha välja miinimummääras. Pooled ei vaidle selle üle, et lapsed elavad ema (st hagejate seadusliku esindaja) juures. Hagejad nõuavad elatist miinimummääras. Kostja ei ole seda nõus maksma. Ülalpidamise kohustustust käsitleb

§ 96

(Ülalpidamist andma kohustatud isikud).

§ 96

kohaselt on ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist saama õigustatud isikuid käsitleb

§ 97(Ülalpidamist saama õigustatud isikud).

Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97p 1).

Ülalpidamise ulatust käsitleb

§ 99(Ülalpidamise ulatus).

Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (

§ 99lg 1).

Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (

§ 99lg 2).

Ülalpidamise andmise viisi käsitleb

§ 100

(Ülalpidamise andmise viis).

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (

§ 100lg 2).

Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku 5 kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (

§ 100lg 3).

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

Elatist alaealisele lapsele käsitleb

§ 101(Elatis alaealisele lapsele).

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1).

Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (

§ 101lg 2).

Kohustatud isikute varalise seisundi arvestamist käsitleb

§ 102(Kohustatud isiku varalise seisundi arvestamine).

Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (

§ 102lg 1).

Vanemad ei vabane

§ 102lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (

§ 102lg 2).

Tagasiulatuvat ülalpidamist käsitleb

§ 108(Tagasiulatuv ülalpidamine).

Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (

§ 108

). Tsiviilkohtumenetluses lasub kummalgi poolel kohustus tõendada kõik enda nõuded ja väited. Kohus lahendab asja esitatud tõendite alusel. Kuna kostja on kahele lapsele elatist maksnud enda seletuse kohaselt ja pangakonto väljavõtte kinnituse kohaselt alates 2007.a maikuust summas 191,73 € kuus, siis see kinnitab kostja poolt laste ülalpidamiskohustuse rikkumist (kostja on tasunud elatist seega alla miinimummäära) hagis täheldatud ajavahemikus ja kostjalt tuleb kostjalt välja mõista elatis alates 01.07.2012, so hagejate seadusliku esindaja poolt hagis toodud kuupäevast alates. See on kooskõlas

sätetega. Kohus ei leia kostjas argumente hinnates ühtki mõistlikku põhjendust, miks ta ei suuda teenida tööga nii suures ulatuses raha, et oma lapsed saaks vähemalt miinimummääras elatist temalt, st

§-st 101 lg 1 sätestatud summat. Kostja seisukohtadega, miks ta ei saa või ei suuda või ei pea vajalikuks hagejatele elatusraha maksta, kohus ei nõustu. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole suuteline tegema tasuvamat tööd, saamaks niipalju töötasu, et olla võimeline täitma oma vanemakohustust. Kostja ei ole tõendanud töövõimetust, mis takistaks tal tegemast tööd määral, mis võimaldaks seadusest tulenevas miinumummääras elatist maksta. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et kostja on töövõimeline 40-aastane mees ja tema võime tööga elatist teenida ei ole piiratud. Seega on kostja kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama neile igas kuus vähemalt miinimummääras elatist andes. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.06.2007.a. otsuses tsiviilasjas 3-2-1-65-07 on väljendatud seisukohta, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat 6 elatise maksmisest. Seega töövõimelise kostja viide varalisele seisundile on alusetu. Alust elatist vähendada alla seaduses sätestatud miinimummäära ei esine. Kostja peab leidma endale niisugused sissetulekuallikad, mille olemasolu lubab tal enda kohustuste täitmisega toime tulla.

§ 96

ja § 97 p 1 kohaselt on isa kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. AT ja MT on kostja alaealised lapsed ja sellest tulenevalt on kostja kohustatud andma lastele elatist. Kostja argumendid, millele ta osundab oma kirjalikus vastuses ja millega kostja põhistab hagiga mittenõustumist, ei ole asjakohased. Abikaasade ühisvara jagamine ja alaealistele lastele makstav elatis on erinevad nõuded ja neid ei saa seda üksteisest sõltuvusse. Kostja sissetulek võimaldab tal

§ 101

lg 1 sätestatud määras elatist maksta, seda enam, et üks hagejatest, AT, saab 04.09.2012 18-aastaseks ja kostja temale käesoleva otsusega enam elatist üle selle tähtaja maksma ei pea.

§ 97

p 1 kohaselt on elatist õigustatud saama alaealine laps; p 2 kohaselt ka laps, kes täisealiseks saanuna, st pärast 18-aastaseks saamist jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Tsiviilkohtumenetlusteovõime saabub 18-aastaseks saamisel, seega tuleb hagejal ATl pöörduda ise kohtusse, kui ta soovib elatist oma isalt ka pärast 18-aastaseks saamist.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühe lapse kohta alates 01.01.2012 olla väiksem kui 145 €. Kui elatist soovitakse välja mõista suuremas summas kui miinimummääras, tuleb hinnata laste vajadusi (

§ 99lg 1 ja 2).

Kohus lähtub asja lahendamisel elatise väljamõistmisel miinimummääras kehtivatest normidest, millest tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa miinimummäära, põhjendama ega tõendama. Kui elatisenõue ületab seadusega ettenähtud miinimumsummat, siis tuleb selle nõude eelduseks olevaid laste vajadusi isikul, kes elatise suuremas suuruses väljamõistmist taotleb, põhjendada ja tõendada. Poolte menetluskulud jätab kohus kummagi poole enda kanda TsMS § 163 lg 1 ja § 164 lg 1 alusel. Hagi hind käesolevas asjas moodustub TsMS § 129 lg 2 ja § 134 lg 2 kohaselt ja selleks on 1305 €. Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning TsMS 173 lg-le 4 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Raivo Einula 7 8