Obsah (5)

§ 187§ 188§ 206§ 207§ 131

Kohtuasi 2-12-31145 KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Määruse kuupäev 20. september 2012 Tsiviilasja number 2-12-31145 Kohtuasi LB a

§ 187

p 1 alusel ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja ega punkt 4 alusel sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja tasulisele omandamisele suunatud lepingut.

§ 187

kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja, kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet, kohustuda tegema eelnevalt nimetatud käsutusi, sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut ega anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja.

§ 188

lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eeskostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara ja pärandit ning p 2 järgi ei või sõlmida pärandvara jagamise lepingut.

§ 206

lg 1 alusel peab eestkostja kaitsema eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve ning on

§ 207lg 1 kohaselt oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja.

Avalduse sisu kinnitavate tõenditena on kohus käsitlenud: 1.Registrite- ja Infosüsteemide Keskuse e-kinnistusraamatu andmebaasis olevaid andmeid korteriomand nr XXX, asukohaga XXX kohta. Elektroonilise kinnisturaamatu registriosa II jao kohaselt kuulub kinnistu OL (isikukood XXX) 1/3 kaasomandist 3 Kohtuasi 2-12-31145 LT (isikukood XXX) 1/3 kaasomandist Ühisomanikud NP (isikukood XXX), IP (isikukood XXX), DP (isikukood XXX) 1/3 kaasomandist. DP on nimetatud kinnistu kaasomanik alates 08.08.

1. Kinnistusregistri III ja IV jaos DP kohta kanded puuduvad.
2. Tallinna notari Heli Mõttuse poolt (notari ametitoimingute raamatu registri number XXX) 21.072011 koostatud ja tõestatud pärimistunnistus. Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu esitas kohtule 17.09.2012 oma arvamuse, mille sisu oli järgmine: Lasnamäe Linnaosa Valitsus eestkoste asutusena leiab, et PärS § 147 sätestab, et kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt. Pärandavara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. PärS § 148 lg 1 kohaselt võib kaaspärija käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest. Kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest. Käesoleval ajal elab LB koos laste DP, AK (sünd XXX) ning KKB (sünd XXX) korteris aadressil XXX, Tallinn, mis kuulub temale endale. LB on oma alaealise tütre DP ainus seaduslik esindaja. Lapse isa AP on surnud. Pärast isa surma sai DP pärimise teel korteriomandi aadressil XXX, Tallinn ühisomanikuks. Seega jääb ka pärast korteri aadressil XXX võõrandamist alaealise DP omandisse kinnisvara. Pärandvaraks olevasse ühetoalisesse korterisse aadressil XXX, Tallinn ei ole rahvastikuregistri andmetel mitte kedagi registreeritud. Faktiliselt ei ole kõigil ühisomanikel niikuinii võimalik korterit üheaegselt kasutada, mistõttu on otstarbekas ning lapse huvides korter võõrandada ning müügist saadud rahalisi vahendeid kasutada DP ülalpidamiseks. Lasnamäe Linnaosa Valitsus on seisukohal, et pärandvaraks oleva korteriomandi müümine aadressil XXX, Tallinn on otstarbekas ning ei kahjusta alaealise DP õigusi ning huve. Korteriomandi müügist saadud rahast tuleb 1/9 kanda lapse arvele pangas ning LB on kohustatud seda kasutama sihipäraselt DP huvides. Kohus määras menetluse ajaks alaealisele riigi poolt esindajaks advokaadi. DP esindas riigi õigusabi korras vandeadvokaadi vanemabi Kadi Mägi, kes esitas 20.09.2012 kohtule kirjaliku seisukoha taotluse kohta. Esindaja leiab, et otstarbeka majandamise vajadust kui eestkostetava huvide hindamise kriteeriumit arvestades avaldaja taotlus on põhjendatud. Nimetatud korter on ilmselgelt liiga väike, et kõik kaasomanikud seda kasutada saaks, samuti on raskendatud ühise nõusoleku saavutamine kaasomandi kasutamiseks. 4 Kohtuasi 2-12-31145 DP elab koos emaga korteris, mis kuulub emale. Samas elavad ka ema teised lapsed AK ja KKB. Internetiportaali City24 andmetel jääb ühetoalise korteri hind Vindi tänaval vahemikku 21 000 kuni 30 000 eurot sõltuvalt korteri seisukorrast. Avalduse kohaselt ei ole keegi kaasomanikest huvitatud korteri kasutamisest ning kõik soovivad korterit müüa ning müügist saadava rahasumma jagamist kaasomanike vahel. Avaldaja soov võõrandada alaealisele lapsele kuuluv osa korterist tuleneb sellest, et ei laps ega ka avaldaja ise ei ole huvitatud selle kasutamisest. Esindajal puudub alus arvata, et avaldaja käituks varahooldusõigust teostades ainult enda huvidest lähtuvalt, jättes lapse heaolu arvestamata. Esindaja leiab, et vara võõrandamisest saadav müügihind peab olema õiglane ja vastama turuväärtusele. Turuväärtus on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks hindamishetkel minema üle tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas tehingus peale kõigile nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud informeeritult, kaalutletult ning ilma sunduseta. Esindaja leiab, et kohtul ei ole otstarbekas määrata vara müügihinda, kuid peab vajalikuks rõhutada, et vara tuleb võõrandada selle eeldatavat turuväärtust silmas pidades. Esindaja ei pea vajalikuks, et kohus peaks eraldi välja tooma, kui suures ulatuses alaealise seaduslik esindaja (st avaldaja) võiks või peaks kulutama alaealise kontol olevaid rahalisi vahendeid, sest neid rahalisi vahendeid on alaealise seaduslik esindaja kohustatud kasutama alaealise huvides – tema ülalpidamiseks, koolitamiseks – ning tegema seda mõistlikult. Pole võimalik ega ka mõistlik aastateks ette määrata lapse huvides tehtavaid kulutusi ega neid lahti kirjutada. Esindaja leiab, kuivõrd Lilian Baidukoval on veel alaealisi lapsi, siis tuleks kohustada avaldajat paigutama müügitehingust saadav raha oma varast eraldi ning kasutada seda raha ainult DP hariduse, huviringide ja tema isiklike vajaduste katteks. DP on kuue aastane seega kohus ei pea ta ära kuulama TsMS § 552¹ lg sätestatud korras. Kohtumääruse põhistus

§ 131

lg 1 kohaselt peab vanematel olema kohtu nõusolek lapse nimel tehingute tegemiseks, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja.

§ 187

p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnistamisõigust. 5 Kohtuasi 2-12-31145 TsMS § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja uurinud kõiki asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega on avalduse aluseks olevad asjaolud leidnud kinnitust.

§ 187

kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja, kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet, kohustuda tegema eelnevalt nimetatud käsutusi, sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut ega anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja.

§ 188

lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eeskostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara ja pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa ning p 2 järgi ei või sõlmida pärandvara jagamise lepingut.

§ 206

lg 1 alusel peab eestkostja kaitsema eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve ning on

§ 207lg 1 kohaselt oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja.

Kohus leiab, et ei esine takistusi puudutatud isiku nimel tehingute tegemiseks. Kohus on seisukohal, et avaldajale tuleb anda nõusolek eestkostetava DP nimel tehingu tegemiseks. Taotletavad toimingud lähtuvad eestkostetava huvidest ja on tema õiguste kaitsmiseks vajalikud. Avaldaja – DP seaduslik esindaja, kellele kuulub tema eestkostetava DP isiku- ja varahooldusõigus, võib müüa DP kuuluva kinnisvara mitte alla turuhinna. DP kuuluva kinnisvara müügist saadud raha tuleb paigutada DP nimele Eestis või lepinguriigis tegutsevale krediidiasutuse kontole märkega. DP kinnisvara võõrandamisest saadud raha arvelt makstakse kinni DP huviringide- ja hariduskulud. Kinnisvara müümisega ei rikuta eestkostetava huve, kuna eestkostetava ühisomandisse jääb korteriomand XXX, Tallinn. Arvestades võõrandatava korteriomandi suurust ja omanikke paljusust on vähetõenäoline, et DP hakkab seda tulevikus kasutama. Eestkostetavale kuuluva vara väärtus ei vähene kuna müügist saadud rahast makstakse kinni eestkostetava huviringid- ja haridusekulud. Menetluskulude jaotamine 6 Kohtuasi 2-12-31145 Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend eestkostetavate huvides ja kohus määras eestkostetavatele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lg 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et eestkostetavatele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad riigi kanda, avalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja kõik muud menetluskulud aga avaldaja kanda. Raivo Einula 7