← Eesti

2-12-21541/14

Obsah (5)§ 1§ 22§ 31§ 29§ 23

2-12-21541 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 01. oktoober 2012 kell 16.00 Tsiviilasja number 2-12-21541 Tsiviilasi Puidusellid

§ 1ja § 13 kulutada välja enda pankrot. 2

(5)2-12-21541 MENETLUSE KÄIK 5. Viru Maakohtu 12.06.2012 kohtumäärusega nimetati pankrotimenetluses ajutiseks pankrotihalduriks Sirje Tael ja anti haldurile tähtaeg võlgniku varade ja kohustuste ning võimaliku maksejõuetuse ja selle põhjuste kohta kohtule

§ 22lg 5 sätestatud aruande esitamiseks.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

  2. augustil 2012 esitatud aruande kohaselt võlgnikul on arvelduskonto nr 221036993054 AS-is Swedbank, mille saldo on 2.88 eurot ja konto on broneeritud summas 2.88 eurot kaardi hooldustasudeks. Konto on arestitud Maksu- ja Tolliameti korralduste alusel. Põhivara võlgnikul puudub, põhivara on realiseeritud 26.03.
  4. Pandiga tagatud nõuded puuduvad. Võlgnikul ei ole kunagi olnud kinnisvara. Võlgnikul on tekkinud maksuvõlgnevus 9 933.64 eurot, s.h põhivõlgnevus 6 660.53 eurot ja arvestuslik intress 3 273.11 eurot. Võlgnikul on kokku kohustusi 9 936.52 eurot (2.88 + 9 933.64).
  5. Ajutise halduri arvates on võlgniku üheks maksejõuetuse peamiseks põhjuseks 2008 aastal alanud üleüldine majanduskriis, mis eriti teravalt andis tunda ehitussektoris ning puudutas ka puidutoodete müüki. Võlgnik ei ole suutnud teenida märgatavat kasumit. Kuna nähti, et äriidee ei töötanud ning kliendibaas oli väike, oleks tulnud koheselt teha muudatused, vähendada kulusid ning hoida tulud ja kulud tasakaalus. Võlgniku juhatuse liige küll seda püüdis, kuid lõplikku töötavat tegevuskava ei suudetud välja töötada. Äriühingut asutades oleks tulnud esmalt viia läbi turu-uuring ning teha analüüs, kas antud piirkonnas on just sellise valdkonnaga majandustegevus otstarbekas ning kui kerge on turule pääseda. Kui selline analüüs oleks läbi viidud, oleks ilmselt asutajad mõistnud, et turg on piisavalt ettevõtteid täis ning kasumiga tegutsemine on raskendatud.
  6. Võlgniku arveldusarvete pistelisel kontrollil ei nähtu, et võlgnik oleks teinud makseid, mis ei ole äriühingu vajadusteks, samamoodi ei ole välja võetud suurtes kogustes sularaha äriühingu arveldusarvelt. Juhatuse liikme vastu kahjunõude esitamine on teoreetiliselt võimalik, vastates küsimusele, kas hiline pankrotiavalduse esitamine on tinginud äriühingule kahju või mitte. Antud analüüsid on seotud eriteadmiste isikute arvamustega ning on ääretult kulukad.
  7. Haldur leidis, et võlgnik on maksejõuetu. MENETLUSOSALISTE SELGITUSED KOHTUISTUNGIL
  8. Kohtuistungil võlgniku seaduslik esindaja toetas pankrotiavaldust. Tema seletuste kohaselt pankrotiavaldust õigeaegselt ei esitatud, sest võlgnik lootis, et majandusolukord paraneb ja tulevikus tuleb tellimusi juurde, millede arvelt suudetakse kahjumit kustutada. Esindaja ei soovinud pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitarvele raha tasuda ja nõustus pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega.
  9. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodu juurde. Haldur palus määrata võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele tähtaeg kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks 2 000 eurot ettetasumiseks. Nimetatud summa tasumisel, palus haldur 3

(5)2-12-21541 kuulutada välja võlgniku pankrot ja kui raha ette ei tasuta, siis lõpetada menetlus raugemisega. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  1. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise halduri aruandega, kuulanud ära pankrotivõlgniku seadusliku esindaja ja ajutise halduri seletused ning tutvunud pankrotiasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotimenetluse lõpetamine
  2. Vastavalt pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi 3 lõike kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 15.

§ 29

lg 1 alusel kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul on vara (arvelduskontol olev raha) 2.88 eurot ja kohustusi summas 9 936.52 eurot Seega võlgniku kohustused ületavad tema vara praktiliselt 100%. 16.

§ 29

lg 3 alusel kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu sama paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohtuistungil võlgniku seaduslik esindaja ei nõustunud pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitarvele raha tasumisega. 10.08.2012 kohus vastavalt

§ 29

lg 3, § 30 lg 1 ja lg 2 teatas väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu võlgniku võlausaldajatele pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ohust ja andis võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele tähtaja kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 20.09.2012 2 000 eurot tasumiseks, pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise hoiatusel. E-Riigikassa andmebaasi kohaselt ei ole võlausaldajad kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha tasunud. 17. Eeltooduga on tuvastatud, et võlgniku vara ei kata tema kohustusi. Vara tagasivõtmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Kuriteo tunnustega tegusid ei ole haldur tuvastanud. Pankrotivara varjamist või võlgniku juhatuse poolt tahtliku maksejõuetuse põhjustamist ei ole haldur tuvastanud. Kuna võlausaldajad ei ole tasunud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha, siis eeldab kohus, et võlausaldajad on nõus pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega. Sellepärast

§ 29

lg 1 alusel kohus lõpetab pankrotimenetluse pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise pankrotihalduri tasu ja menetluskulud 18.

§ 23

lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete 4

(5)2-12-21541 mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 19. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu saamiseks 6.4 tunni eest summas 384 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Samuti on haldur palunud hüvitada OÜ-le Volenter ajutise pankrotimenetluse kulud 11 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude katteks, taotleb haldur ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest. 20.

§ 23

lg 4 tulenevalt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). 21. Ajutise halduri tunnitasu suurus 60 eurot ei ületa

§ 23lg 3 toodud tunnitasu ülemmäära 96 eurot.

Kohus nõustub tasu suurusega ja määrab ajutisele haldurile tasu riigi vahenditest 384 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 126.72 eurot ning hüvitab riigi vahenditest OÜ-le Volenter pankrotimenetluse kulud 10.83 eurot, millele lisandub käibemaks 2.17 eurot. Dokumentatsiooni hoidja 22.

§ 29

lg 8 esimese lause järgi, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. TsÜS § 46 lg 1 alusel lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 219 lg 1 kohaselt osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Kohus määrab võlgniku dokumentatsiooni hoidjaks tema juhatuse liige Olar Koppel’i ja selgitab talle, et ÄS § 219 lg 3 alusel dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. 23. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 1

lg 2, lg 3, § 5 lg 1, § 23 lg 1, lg 1, lg 4, lg 7, § 29 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6- lg 8 sätete kohaselt. Kohtunik (digitaalselt allkirjastatud) Ifret Mamedguseinov Ärakiri õige Nooremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Kohtumäärus jõustus 24. oktoobril 2012. a. Nooremreferent Lea Herne 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.