) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud määras alates otsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni, s.t. menetluskulude tasumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse käik Kohus võttis 20.06.2012.a. määrusega hagi menetlusse ja andis kostjale tähtaja hagile vastamiseks. Kostja on tähtajaks hagile vastanud, võttes tema vastu esitatud hagi õigeks ja lubades võla tasuda. Ka on ta avaldanud valmidust asja lahendamiseks kokkuleppel. 22.08.2012.a. on hageja esitanud avalduse põhinõude vähendamiseks seoses sellega, et kostja on pärast hagiavalduse esitamist tasunud hagejale 800 eurot. Kuna kostja ei ole tasumisel märkinud, milliseid arveid ta maksetega tasuda soovis, on hageja arvestanud tasutud summad VÕS § 88 lg 4 kohaselt osaliselt peale hagi esitamist kostjale esitatud arvete (TE204600 ja TE205684) katteks. Hagis esitatud põhinõudest võlgneb kostja hageja arvestuste alusel jätkuvalt 254.79 eurot. Kuna kostja on avaldanud hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja
Kohtu põhjendused Pooled on sõlminud 01.01.2006.a. eluruumi (xxxx xxxx xxxxx) üürilepingu, mille p 2.6 kohaselt kohustub korteri omanik (üürnik) tasuma haldajale elamu ekspluatatsiooni, hooldusja remondikulude ning kommunaaltenuste eest. Lepingu p-s 6 on kehtestatud õigus nõuda hoolduskulude või kommunaalteenuste tasumisega viivitamise eest viivist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Korteriomandi seadus (KOS) § 13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksed, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja ei ole hageja poolt teenuse osutamise eest tasumiseks esitatud arveid alates 30.06.2011 esitatud arvest TE105596 nõuetekohasel viisil tasunud ning põhinõude vähendamise avalduse esitamise seisuga 22.08.2012 on kostja võlgnevus hageja ees 254.79 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja nõuab kostjatelt 254.79 eurot põhivõlga ning 44.33 eurot viiviseid. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on lepingus kokku leppinud viivise määras, s.o. 0,1% tasumata summalt päevas. Et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt, on nad viivitanud nimetatud kohustuse täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjatelt viivist. Kostja ei ole hageja nõutud viiviste suurust ja nende arvestuslikku õigsust vaidlustanud. Hageja nõue viivise saamiseks on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb
alusel viivise väljamõistmist kostjalt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni 0,1% päevas.
kostja.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 191.73 eurot ja 153.38 eurot lepingulise esindaja tasu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vajadus nimetatud kulude kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses tuleneb seadusest, s.t. on põhjendatud ja vajalik. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.