3-12-978/13

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-978 Otsuse kuupäev 21.09.2012 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi A.A. G’i kaebus Viru Vangla 07.03.2012 käskkirja nr 63/340-D „Kinnipeetav A.AG´le distsiplinaarkaristuse määramine“ tühistamiseks ja toimingu – kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine- õigusvastaseks tunnistamiseks. Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja A.A. G Vastustaja Viru Vangla Resolutsioon

1. Lõpetada menetlus Viru Vangla 07.03.2012 käskkirja nr 6-3/340-D tühistamise nõude osas.
2. Viru Vangla 14.03.2012 kirjaga nr 6-12/100-1 tehtud toimingu õigusvastasuse tuvastamise ja vangistusseaduse § 65 põhiseadusvastaseks tunnistamise nõude osas jätta kaebus rahuldamata.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 21.09.2012.a arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1 ja § 182 lg 1). Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK, KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS, VASTUSTAJA VASTUVÄITED 14.05.
4. a. saabus Tartu Halduskohtule A.A. G’i 09.05.2012 allkirjastatud kaebus Viru Vangla käskkirja nr 6-3/340-D kehtetuks tunnistamiseks. Kaebuse kohaselt Viru Vangla 01.02.2012 käskkirjaga nr 6-2/207-T määrati kaebaja tööle Viru Vangla E-8 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajaks alates 03.02.2012 kuni 02.05.
5. Kaebaja väidab, et enne tööle määramist kaebajale ei teostatud tervisekontrolli, mida kinnitab ka asjaolu, et tööle määramise käskkirjal puudub arsti kooskõlastus. 10.02.2012 kella 20.50 ajal teatas kaebaja valvurile A.Safjanov'ile, et ei saa tööle minna, kuna alaseljas on tugevad valud. Valude tõttu ei läinud ta isegi pikaajalisele kokkusaamisele 09.02.2012 (tl 15). Valvur kutsus kohale meditsiiniõe, kuid meditsiiniõde keeldus kohale tulemast. Samal õhtul koostas valvur A.Safjanov ettekande nr 513, milles märkis, et kaebaja keeldus tööle minemast tervislikel põhjustel ning meditsiiniõde keeldus kohale tulemast, öeldes, et kaebaja on meditsiinitöötaja poolt eelnevalt kontrollitud ja on terve (tl 16). Kaebaja esitas juhtunu kohta seletuskirja, milles selgitas, miks ei saanud tööle hakata (tl 17). 15.02.2012 tutvustati kaebajale distsiplinaarmenetluse alustamise teatist (tl 18). 16.02.012 tutvustati kaebajale distsiplinaarmenetluse protokolli (tl 19, 19p). 22.02.2012 esitas kaebaja oma vastuväited distsiplinaarmenetluse kohta (tl 32-35). Viru Vangla II üksuse juhi 07.03.2012 käskkirjaga nr 6-3/340-D määrati kaebajale ametniku korraldusele mitteallumise eest distsiplinaarkaristus - kartserisse paigutamine 10 ööpäevaks (tl 20-21). 11.03.2012 esitas kaebaja Viru Vangla direktorile vaide ja taotluse käskkirja täitmise peatamiseks (tl 29-31). Viru Vangla direktori 14.03.2012 kirjaga nr 6-12/100-1 teatati kaebajale haldusakti täitmise peatamise taotluse rahuldamata jätmisest (tl 22). Viru Vangla direktori 10.04.2012 vaideotsusega nr 6-12/100-2 jäeti kaebaja vaie rahuldamata (tl 23). Samuti palub kaebaja tunnistada vangistusseaduse § 65 põhiseaduse, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi ka EIÕK) ning Euroopa Inimõiguste Kohtu (edaspidi ka EIK) praktikaga vastuolus olevaks osas, milles puudub õigusnorm distsiplinaarkaristuse vaidlustamisel selle täitmise automaatseks peatamiseks. Kaebaja märgib, et tuvastamisnõuete osas on tema põhjendatud huvi preventiivne, nimelt aitab edaspidi vältida selliste otsuste tegemist, mis riivavad kaebaja õigusi ja vabadusi. Samuti soovib kaebaja hiljem esitada kahjunõuet Viru Vangla vastu. Vastustaja Viru Vangla 09.08.2012 kirjalikus vastuses kaebusele palub käesolevas asjas menetlus lõpetada. Koos vastusega esitas vastustaja kohtule Viru Vangla käskkirja 07.08.2012 nr 6-3/1306-D, millega Viru Vangla tunnistas kehtetuks Viru Vangla 07.03.2012 käskkirja nr 63/340-D „Kinnipeetav A.A. G´le distsiplinaarkaristuse määramine“. Kaebaja taotluse osas, tunnistada õigusvastaseks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine, märgib vastustaja, et käesoleval juhul võinuks kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse esitada otse kohtule. Kohus saanuks otsustada, kas õiguskaitse kohaldamine on vajalik või mitte ning seda vajadusel kohaldada. Käesoleval juhul tagantjärgi õigusvastasuse või õiguspärasuse tuvastamine ei saa kuidagi aidata kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Vastustaja on seisukohal, et õigusvastasuse tuvastamine ei saa käesoleval juhul olla õiguste kaitseks sobiv vahend, mistõttu vastustaja palub kohtul õigusvastasuse osas menetlus lõpetada. Kui kohus siiski leiab, et õigusvastasuse tuvastamiseks esitatud nõuet tuleb menetleda, siis vastustaja on seisukohal, et vastustaja ei ole õigusvastaselt käitunud. Kaebaja 15.08.2012 täiendava seisukoha kohaselt, kaebaja loobus tühistamisnõudest ning palub kohtul tühistamisnõude osas menetlus lõpetada, kuna Viru Vangla 07.08.2012 käskkirjaga nr 6-3/1306-D tunnistati kehtetuks Viru Vangla 07.03.2012 käskkiri 07.03.2012 6-3/340-D. Kaebaja väidab, et ei nõustu vastustaja seisukohaga esialgse õiguskaitse kohaldamise osas. Kaebaja on seisukohal, et kui vastustaja oleks vaidemenetluse ajaks, mis kestab 30 päeva, 2 kohaldanud kaebaja suhtes esialgset õiguskaitset, oleks võimalik olnud ära hoida hüvitamise nõude esitamine. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS HKMS § 152 lg 1 p 4 kohus lõpetab menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Kohus tuvastas, et Viru Vangla käskkirjaga 07.08.2012 nr 6-3/1306-D tunnistati kehtetuks Viru Vangla 07.03.2012 käskkirja nr 6-3/340-D „Kinnipeetav A.A.G´le distsiplinaarkaristuse määramine“. Kaebaja 15.08.2012 teatas kohtule, et loobub tühistamisnõudest ning palub kohtul tühistamisnõude osas menetlus lõpetada, kuna vaidlusalune haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Seetõttu halduskohus lõpetab menetluse kaebaja A.A. G’i Viru Vangla 07.03.2012 käskkirja nr 6-3/340-D „Kinnipeetav A.A. G distsiplinaarkaristuse määramine“ tühistamise nõudes osas. Viru Vangla 14.03.2012 kirjaga nr 6-12/100-1 tehtud toimingu õigusvastaseks tunnistamise nõude osas jätab kohus kaebuse rahuldamata. Vastavalt HMS §-s 81 sätestatule vaiet lahendav haldusorgan võib haldusakti täitmise peatada, kui see on vajalik avaliku huvi, haldusakti adressaadi või kolmanda isiku õiguste kaitseks. Haldusmenetluse seaduse eelnõu seletuskirjast tulenevalt haldusorgan võib vaide vastuvõtmisel haldusakti täitmise peatada, kui ta näeb, et see on absoluutselt vajalik eelkõige kolmandate isikute kaitseks. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et käskkirja täitmise peatamine ei olnud vajalik avaliku või kolmanda isiku kaitseks ning käskkirja täitmise peatamata jätmine ei toonud kaasa selliseid tagajärgi, mida ei ole võimalik hiljem kõrvaldada või kaebaja õiguste piiramisest tekkinud võimalikku kahju korvata. Kohus ei tuvastanud siinkohal rikkumisi haldusorgani poolt diskretsiooniõiguse teostamisel ja leiab, et vastustaja 14.03.2012 kirjaga nr 6-12/100-1 tehtud toiming, millega kaebaja taotlus käskkirja täitmise peatamiseks jäeti rahuldamata, on õiguspärane. Samuti jätab kohus rahuldamata kaebaja nõude tunnistada vangistusseaduse § 65 põhiseaduse, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga vastuolus olevaks osas, milles puudub norm distsiplinaarkaristuse vaidlustamisel selle täitmise automaatseks peatamiseks. Kohus nõustub kaebajaga selles, et EIÕK on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Sealjuures peab kohus vajalikuks märkida järgmist. EIÕK art 46 p 1 kohaselt kohustuvad konventsiooniosalised täitma jõustunud sisulisi otsuseid igas asjas, mille pooleks nad on. Seega EIK lahendid on vahetult siduvad vaid selle konkreetse lahendiga seotud menetlusosalistele (sh ka riigile). Ühes konkreetses kohtuasjas mõne riigi suhtes võetud EIK seisukoht ei oma vahetut mõju teise riigi õigussüsteemile, kuigi sellega arvestamine on soovitatav samalaadsete vaidluste vältimiseks. Käesolevas asjas viitab kaebaja EIK lahenditele Onoufriou vs Küpros ja Cocaign vs Prantsusmaa asjades. Onoufriou vs Küpros kaasuse faktiliste asjaolude kohaselt paigutati Küprose kodanik Andreas Onoufriou üksikvangistusse, kusjuures tal puudus üldse tõhus siseriiklik õiguskaitsevahend 3 nimetatud riivete vastu, ta ei saanud vaidlustada seda kohtus (konstitutsioonikohtus), vaid ainult vanglastruktuuri kuuluvas Vangla Nõukogus. Cocaign vs Prantsusmaa kaasuse asjaolude kohaselt vägistamise katse eest süüdi mõistetud prantsuse kodanik Nicolas Cocaign on varem korduvalt viibinud psühhiaatrilisel ravil psüühikahäirete tõttu ning oma lahendis rõhutab EIK eelkõige vaimupuudega kinnipeetava kartserikambrisse paigutamise lubamatust. Kohus leiab, et nimetatud lahendites väljendatud EIK seisukohad ei kuulu käesolevas asjas kohaldamisele faktiliste asjaolude olulise erinevuse tõttu. Kohus leiab, et VangS § 65 on kooskõlas põhiseaduse §-ga 14 ja EIÕK art-ga 13 ning isiku õiguste tõhus kaitse on tagatud läbi kohtusse pöördumise võimaluse, mille raames saab nõuda nii karistuse määramise otsuse tühistamist, kui juba täidetud karistusega tekitatud kahju hüvitamist. Kohus märgib, et õigustloovas aktis (sh seaduses) muudatuste tegemine on väljaspool kohtu pädevust. Menetluskulude jaotus. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 4