← Eesti

3-10-2697/7

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2697 Otsuse kuupäev 02.03.2011 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi OÜ Protempel kaebus PRIA peadirektori 24.05.2010.

§ 2lg 1 punkti 2 on kohaldatud kaebaja suhtes vääralt.

  1. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja asus taotlusele märgitud põllumaid majandama alates 2009.aastast.. Seega korraldasid taotlusele märgitud maadel põllumajanduslikke tegevusi enne 2009.aastat teised isikud või puudus nendel maadel varasem toetusnõuetekohane tegevus. Maade varasem kasutaja koos senise maakasutustüübiga on vaidlusaluste põldude osas esitatud ka kontrollaruandes.
  2. Uue väitena on kaebuses esitatud, et kaebajal ei olnud varasemaid põlluraamatuid ning seetõttu puudus kaebajal teadmine sellest, millisel viisil oli neid põlde majandatud. Sellele asjaolule toetuvalt esitatakse kaebuses põhjendus, et kaebaja otsustas külvata ristiku nendele maadele kus ta on tuvastanud varasemalt teravilja või muu kultuuri kasvatamise, samas kui rohumaad on otsustatud kasvada lasta ning alates 2010.aastast alustada nendel põldudel teravilja kasvatamist.
  3. PRIA ei saa nõustuda kaebaja väitega, et tal puudus teadmine põldude varasemast majandamisest ja otsustusi tuli teha justkui vajaliku teabe puudumise tingimustes. Nimelt jätkas kaebaja suurusjärgus 350 hektaril selliste põllumaade majandamist, mida kuni 2008.aastani kasutas ja s.h ka PRIA-lt toetuste saamiseks, OÜ Koiga GPS. OÜ Koiga GPS on äriregistri andmetel asutatud ja tegutseb samade füüsiliste isikute (Kalmer Kiidma ja Leisi Mägi) kontrolli all ja samas asukohas kui kaebaja. Teistele isikutele kuuluvate maade kasutamiseks varasematel aastatel kas Kalmer Kiidma või OÜ Koiga GPS poolt sõlmitud rendilepingute kohased rentniku kohustused on
  4. aastal üle võtnud kaebaja. Varasemalt OÜ Koiga GPS kasutatud maade osas oli kaebajal olemas selge teadmine nende maade senisest majandamisest. PRIA-le kuni 2008.a-ni esitatud taotluste kohaselt majandas OÜ Koiga GPS kogu maad teravilja- ja õlikultuuride kasvupinnana, rohumaakasutust taotlused järeldada ei lubanud.
  5. PRIA toob välja, et 2009.aastal kaebaja tegevust kontrollides on PRIA tuvastanud, et põldudel nr 91 - 98, kogupinnaga 75,67 hektarit ei ole eelmisel aastal

(2008)toimunud kultuurtaimede külvi ja vastavad põllumaad on tegelikult võsastunud rohumaad (leid kirjeldatud kontrollaruandes). Nimetatud põldude puhul on tegemist põllumaadega, mille arvestuses on OÜ Koiga GPS 2008.aastal taotlenud ühtset pindalatoetust (ÜPT), põllukultuuride kasvatamise täiendavat otsetoetust (POL) ja energiakultuuri toetust (ENK), mis on PRIA poolt ka välja makstud.
  1. Kuna PRIA OÜ Koiga GPS tegevust 2008.aastal ei kontrollinud ja arvestades asjaoluga, et kultuurtaimede külvi nendel põldudel 2008.aastal toimunud ei ole, on ka OÜ Koiga GPS varasematel aastatel esitanud PRIA-le oma põllumaade kasutuse kohta valeandmeid ja saanud täiesti alusetult nimetatud põllumaade 75,67 hektari suuruse kogupinna arvestuses, seega suures ulatuses, põllukultuuride kasvatamise täiendavat otsetoetust ja energiakultuuri toetust, mida ei maksta rohumaakasutuse eest. Ka ühtse pindalatoetuse puhul on 2009.a. kontrollis tuvastatud rohumaapõldude võsastumisest tulenevalt küsitav mistahes hooldustegevuste toimumine nendel põldudel 2008.aastal ja võimalik, et ka varem. Miks kaebaja poolt põldudel 91-98 2009.aastal väidetavalt toimunud võsalõikus ei ole põllumajandusmaa põllumajandusliku kasutuse eest makstavate toetuste raames toetatav tegevus, on selgitatud 13.09.2010.a. vaideotsuses.
  2. Nende põldude puhul, millel PRIA andmetel varasematel aastatel põllumajanduslik tegevus ja 6 toetuste taotlemine on puudunud, on tegemist seni hooldamata looduslike rohumaadega ehk pikaajaliste rohumaadega, millel puudub üldjuhul inimtegevus rohumaakultuuri rajamisel. Põldudel, mille kohta on kontrollaruandes tehtud märge, et põld on taastatud taotlemata kihilt, ei ole varasematel aastatel toimunud tegevusi, mille eest oleks PRIA-lt toetusi taotletud. Viimatinimetatud asjaolu pidi olema kaebajale teada, kuna ta pidi selliste põldude kasutusele võtmiseks ja taotluse vormistamiseks vajalike põllumassiivi kaartide saamiseks PRIA-le eraldi tahet avaldama. Kuna kaebaja tegevust korraldavad põllumajandusliku tegevuse ja taotlemise kogemusega isikud, tuleb lugeda kirjeldatud asjaolud ka neile teadaolevateks. Määruse § 4 lg 1 punkti 5 kohaselt keelatud looduslike rohumaade üles harimine ja seega ei saa sellised rohumaad kuuluda külvikorras olevate ega ka haljasväetiseks kasutatavate rohumaade hulka.
  3. Varem kolmandate isikute poolt majandatud maade kasutusele võtmisel puudub samuti mõistlik põhjendus senise majandamiskorra mitteteadmiseks. Kaebuses väljendab kaebaja, et mahetunnustuse saamiseks vajaliku üleminekuperioodi kindalaksmääramisel sõltub üleminek iga konkreetse põllu puhul suuresti selle eelnevast majandamisest. Seega on eelkõige mahepõllumajandusega tegeleda sooviva isiku üheks peamiseks huviks seni teiste isikute poolt majandatud maade osas senise majandamise iseloomu teadasaamine. Ainult juhul, kui kaebajal ka tegelikult puudus võimalus senise maakasutuse iseloomu teadasaamiseks, nt maa rendile andja enne rendisuhte sõlmimist maad ise ei kasutanud, senine kasutuskord ei ole hinnatav põllu seisundi kohaselt ja võimalik endine maakasutaja keeldub oma varasemate tegevuste kirjeldamisest, võib esineda olukord, kus põllumaa senine majandamiskord jääb teadmata. Antud juhul aga sellist olukorda ei esine.
  4. Kaebaja on 2009.aastal rentinud maad mitmelt erinevalt maaomanikult. Kõigi OÜ Koiga GPS maadele lisaks juurderenditud maade puhul on tegemist põllumaadega, mis on olnud seni kasutusel pikaajaliste rohumaadena ja seda ka PRIA-le esitatud toetustaotluste kohaselt. Et vaidlusaluste maade puhul oli tegemist rohumaadega, ei eitata ka kaebuses. Seejuures puudus igasugune takistus saada teavet ka rohumaade senisest majandamisest. Nt Kasemetsa OÜ, kellelt on kaebaja PRIA-le esitatud 3 rendilepingu kohaselt 2009.aastal rentinud kokku 18 katastriüksuse põllumaad kogupinnaga 66,18 ha, on kuni 2008.aastani harinud kõiki talle kuulunud maid pikaajaliste rohumaade hooldamisnõuete kohaselt ja taotlenud vastavalt ka toetust määratledes õigesti oma maakasutuse tüübiks PR - pikaajaline rohumaa. On ebatõenäoline, et vastava huvi korral oleks Kasemetsa OÜ jätnud kaebajale kirjeldamata oma senise maakasutuse iseloomu.
  5. Kaebaja poolt PRIA-le esitatud ja 2009.aastal AS-ga Põlluvara, AS-ga Vestman Varahaldus ja Metsahalduse AS-ga sõlmitud 6 rendilepingut kokku 274,88 ha põllumaa kasutamiseks sisaldavad punkti 5.8, mille kohaselt on rentnik kohustatud pidama põlluraamatut põllumaa kasutamise kohtaja lepingu lõppedes andma rendileandjale üle põlluraamatu koopia. Seega on iseenesest mõistetav, et ka rentnikul on õigus nõuda rendileandjalt, kes vastavalt headele põllumajandustavadele talletab tema põllumaadel toimuvate tegevuste kohta elementaarset teavet, informatsiooni ka maade senise majandamiskorra kohta.
  6. Täiesti põhjendamatu on kaebuses esitatud väide, et kaebajal puudub võimalus saada mujalt informatsiooni selle kohta, kas ja mis toiminguid on põldudel tehtud. Kaebaja ei ole pöördunud informatsiooni saamiseks PRIA kui kõigil taotlusalustel põllumassiividel varasemalt toimunud põllumajanduslike tegevuste kohta informatsiooni omava asutuse poole.
  7. Kokkuvõttes tuleks pigem eeldada, et kaebaja on olnud täpselt teadlik sellest, et võtab kasutusele püsirohumaadena kvalifitseeruvad rohumaad. EK määruse nr 1122/2009 artikli 2 punkti 2 kohaselt on püsirohumaa maa, mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede looduslikuks kasvatamiseks (isekülvi teel) või harimiseks (külvamise teel) ning mis ei ole 7 põllumajandusettevõtte külvikorraga hõlmatud viie aasta jooksul või kauem. Kaebaja poolt kolmandatelt isikutelt kasutusele võetud maad on valdavalt püsirohumaad. Määruse § 3 lõikes 4 nimetatud õigusaktist tuleneb muuhulgas ka taotlejate kohustus säilitada senine püsirohumaa pindala, mida on selgitatud ka vaideotsuses. Seega püüab kaebaja oma ebaõigete väidetega rohumaade varasema majanduskorra mitteteadmisest hiilida kõrvale lisaks mahepõllumajandusliku tootmise abikõlblikkusnõuetest ka püsirohumaa pindala säilitamise kohustusest.
  8. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kogu taotletud 670,08 hektarist põllumaast on kaebaja 288,12 hektaril varasema teraviljakultuuri vahelduseks külvanud ristiku (meeldetuletuseks, et taotluses deklareeriti ristikukülvi 497,44 hektaril ehk oluliselt suuremale pinnale, kui kaebaja tegelikult külvas), millise maakasutuse abikõlblikkus ei ole vaidlusküsimuseks. Samas tuleb vaidlusaluste pikaajaliste rohumaade puhul märkida, et sellistel rohumaadel ei kasutata üldjuhul väetisi ega taimekaitsevahendeid ja rohumaade nõuetekohane hooldamine enamikul juhtudest piirdubki niitmise ja karjatamise nõuete asjakohase täitmisega - ja seda teab ka kaebaja väites kaebuse punktis 2.3 nende rohumaade niitmist, mis olid umbrohtunud. Sellised rohumaad tegelikult ei vaja mingit üleminekuperioodi maakasutuse mahetunnustuseks. TTI on tunnustanud 2009.aastal kaebaja majandusüksuses enamuse ka vaidlusalustest pikaajalistest rohumaapõldudest ja seda vaatamata nendel maadel varasemalt mahepõllumajandusliku tootmise puudumisele. Seega ei esinenud selliste maade puhul mahetootmise reeglitest tulenevalt tegelikult mitte mingit takistust võtta need juba 2009.a-1 kasutusele maheteravilja kasvatamise eesmärgil, kui kaebajal ka tegelikult vastav mahepõllumajandustoodangu tootmise eesmärk oleks esinenud.
  9. PRIA peab vajalikuks üle korrata juba 13.09.2010.a vaideotsuses selgitatu, et mahepõllumajandust reguleerivad üldised õigusaktid ei sätesta mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise tingimusi, vaid reguleerivad vastavat põllumajandusliku tegevuse meetodit, mille järgimine on vaid üheks mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise iseenesest mõistetavaks tingimuseks. Kuna vaidlus ei seisne kaebaja tegevuse mahetunnustatuses, on kaebuse osundus erinevatele mahepõllumajanduse juhendmaterjalidele ja ka ühenduse mahepõllumajandust reguleerivatele üldaktidele praeguse vaidluse tähenduses sisuta.
  10. PRIA ei pea vajalikuks käesoleva vaidluse raames tegeleda kaebaja põllumajandustehnika soetamise küsimustega. See, kuidas toetuse taotleja tagab oma taotlusele märgitud maade nõuetekohase majandamise, ei ole toetuse saamise tingimusi sätestava määruse reguleerimisküsimus. Kuidagi ei sobi põllumajandustehnika soetamise fakt põhjendama määrusega nõutud tööde tegemata jätmist suurel osal taotlusele märgitud põldudel. Lisaks mahepõllumajandusliku tootmise toetusele taotles kaebaja ka ühtset pindalatoetust, mille kohta sätestatud nõuete täitmine eeldab taotlusele märgitud põllumaade hooldamisel praktiliselt samaväärsete tegevuste sooritamist. Seega ei saa kaebajapoolne põllumajandustehnika soetus olla tingitud ainult mahepõllumajandusega tegelemise tõsistest kavatsustest.
  11. Uued ja paljasõnalised on ka kaebuse väited, et kontrolli ajal oli alustatud sügiskünniga ja see peatati seoses sellega, et PRIA käsitleb „haljaskesa" kaebajast erinevalt. Ühtegi konkreetset põldu nende väidete kontrollitavuse võimaldamiseks kaebuses nimetatud ei ole. Kontrolli käigus tuvastatud puudustega põldudel künnitegevust kontrollija poolt fikseeritud ei ole. Isegi juhul, kui mõnel ristikupõllul võis künnitegevus esineda, ei tõenda see ühelgi juhul kavatsust
  12. aastal kaebaja poolt külvamata maad kogu ulatuses üles künda. Selles osas tuleb rõhutada, et väide kavatsusest rohumaad 2009.a. sügisel või 2010.a kevadel üles künda on esitatud esmakordselt alles kaebuses. 22.02.2010.a ja 06.06.2010.a vaietes on kaebaja kinnitanud, et taotlusele märgitud rohumaad on kavatsetud künda alles 2011.a kevadel. Samuti erineb 8 kaebuse väide teraviljakasvatuse alustamisest 2010.aastal kaebaja vaiete vastavasisulistest väidetest ja PRIA-le esitatud külvikorraplaanist.
  13. Samas võib kaebuses esitatud väitest sügiskünni peatamise kohta väidetavalt seoses „haljaskesa" erineva käsitlusega järeldada üheselt, et vastavad väidetavad tegevused said olla kaebaja poolt kavandatud üksnes seoses toetuse saamise nõuete hädapärase täitmise ja mitte taotleja poolt tegelikult kavandatud mahepõllumajandusliku tootmistegevuse tarbeks, kuigi kaebuses räägitakse rõhutatult kaebaja tõsistest kavatsustest mahepõllumajandusliku tootmisega tegeleda.
  14. PRIA ei pea õigeks ka kaebuses esitatud väidet, et 06.06.2010.a vaide osas otsuse tegemine 13.09.2010.a-1 on hoidnud kaebajat ebaselges olukorras. Oma 22.02.2010.a ja 06.06.2010.a vaietes on kaebaja sisuliselt möönnud, et PRIA kontroll-leiud seoses pikaajaliste rohumaadega on olnud kaebajale vähemalt arusaadavad kui mitte omaks võetud. PRIA on juba 22.02.2010.a vaide lahendamise käigus kogunud ja uurinud kõiki võimalikke täiendavaid tõendeid ja kontrollinud põhjalikult üle ka tehtud otsuse, mille tulemusena on lõppkokkuvõttes antud vaidlustatud käskkiri. PRIA leiab, et kaebaja poolt 22.02.2010.a-1 esitatud vaide lahendamise tulemusena antud käskkirja saamisel ei saanud kaebajal enam tekkida õiguspärast ootust, et tema poolt veelkord esitatav vaie rahuldatakse. Seega ei saanud selleks ajaks esineda enam ka mingit ebaselgust küsimuses, kuidas PRIA on rakendanud kaebaja taotluse suhtes määruse § 2 lõike 1 punktides 1 ja 2 rohumaakasutuse osas sätestatud abikõlblikkuskriteeriume.
  15. Kaebaja on 29.06.2010.a. omaalgatuslikult ja enne 06.06.2010.a. vaidele vastamise tähtaja saabumist muutnud oma 2010.a. pindalatoetuste taotlust ja määratlenud kontrollaruandes pikaajaliste rohumaadena tuvastatud rohumaad ka 2010.a. toetustaotlusel õigesti pikaajalisteks rohumaadeks ning on loobunud neile mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlemisest. Seega ei saanud vaidele vastamise tähtaja möödalaskmine, mida on põhjendatud 13.09.2010.a. vaideotsuses, tuua kaasa mingit uut õiguslikku ebaselgust.
  16. Kaebaja on asunud määruse § 2 lg 1 punkti 2 sõnastust analüüsides seisukohale, et õigusnorm peaks nägema ette selged tingimused ja ajamääratlused, millest lähtudes isik saab oma tegevust kujundada. Lisaks leitakse, et kuna kaebajale pole seatud piiranguid või nõudeid külvikorra kehtestamisel, siis ei saa ka kaebajalt nõuda mingite tähtaegade järgimist.
  17. PRIA arvates on määruse § 2 lg 1 punkti 2 sõnastus piisavalt selge ja konkreetne, sisaldades seejuures põllukultuuride gruppi (toetusgrupp ühikumääraga 1865.- kr/ha) liigituda saava rohumaakasutuse osas nii konkreetset ajamääratlust kui ka abikõlblikkuseks vajalikku tingimust. Osundatud sätte kohaselt võib mahepõllumajandusliku tootmise toetust taotleda põllukultuuride ühikumääragrupis tavapäraste põllukultuuride kasvatamisele lisaks ka kuni kaheaastase külvikorras oleva rohumaakasutuse korral. Määruse § 2 lg 1 punkti 1 kohaselt on muu kui punktis 2 nimetatud rohumaakasutus toetatav toetusmääraga 1200.- kr/ha kohta, kuid üksnes tingimusel, et taotleja karjas on mahepõllumajanduslikult peetavad loomad. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu pikaajaliste rohumaade majandamine maheloomapidamisega mittetegelevate isikute poolt määruse alusel toetatavate tegevuste hulka. Lisaks määruses otse reguleeritud nõuetele on toetuse taotleja määruse § 3 lg 4 kohaselt kohustatud järgima kogu majandusüksuse põllumajandusmaal (seega ka mahemajandatavatel maadel) põllumajandusministri 9.märtsi 2009.a määruses nr 33 „Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse täitmise täpsem kord, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse üleandmise alused ja kord ning püsirohumaa säilitamiseks vajalike abinõude rakendamise täpsem kord" sätestatud nõudeid. 9 Ainult mõlema nimetatud õigusakti normide kooshindamisest tulenevalt saab määratleda, milline on kõigi toetuse saamise nõuete sisule vastav haljasväetiseks kasutatava maa (kaebuses „haljaskesa") määratlus.
  18. Määruse seletuskirja kohaselt mitte ei piirata määruse normis sisalduvat ajamääratlust „kuni kaheaastane", vaid laiendatakse seda täiendavalt ühe aasta võrra. Kaebuses on küll refereeritud 13.09.2010.a vaideotsuses esitatud järeldusi määruse regulatiivse normi ja seletuskirja kooskõlalisest tõlgendamisest, kuid pole märgitud, kas ja miks see järeldus õige ei peaks olema.
  19. Põllukultuuride gruppi liigituvate rohumaade vajaliku abikõlblikkuse tingimusena on sätestatud asjaolu, et selline rohumaa peab olema külvikorras. Kaebuses refereeritud määruse seletuskiri selgitab külvikorras olemise nõuet koos ajamääratlusega järgmiselt: Siia gruppi kuuluvad rohumaad, mida majandatakse külvamise aastal ja 2 aastal pärast seda ning küntakse kas sügisel või järgneval kevadel haljasväetisena sisse. Antud selgitusest järeldub, et ka sellistel maadel peab toimuma igaaastane majandamine ka enne sissekündi. PRIA peab siinjuures vajalikuks selgitada,

§ 2

lg 1 punktis 2 rohumaade abikõlblikkuse kohta sätestatud kriteeriumi täitmiseks ei pea kuni kaheaastast rohumaad majandama ainult seletuskirjas näitena esitatud haljasväetiseks sissekündmise meetodil. Kuni kaheaastane külvikorras olev rohumaa on laiem õigusmõiste kui kuni kaheaastane haljasväetiseks kasutatav rohumaa. Rohumaa saab olla külvikorras ka siis, kui sellel kasvavat taimestikku ei kasutata haljasväetisena, vaid nt mahekoresööda saamise eesmärgil. Samuti võib nt kuni kaheaastaseid ristikupõlde majandada sertifitseeritud ristikuseemne kasvatamise eesmärgilt, mille puhul ei saa toimuda mingit sissekündi enne sügisest seemnekoristust. Haljasväetiseks sissekünnimeetod eeldab vähemalt sissekünniaastal rohumaa kasvada laskmist. Samas, nagu ka kaebaja oma seisukohtades väljendab, ei saa ainult seletuskirjas toodust teha järeldust kehtivate nõuete sisu kohta. Seega ei saa seletuskirjas esitatud selgitav näide haljasväetiskasutuse osas kõrvaldada määruse normidega selgelt reguleeritud rohumaade abikõlblikkus-ja hooldamistingimusi, s.h ka haljasväetiskasutuse korral. Ainult siis, kui kooskõlaliselt hinnatakse toetusmäärustes üheaegselt kehtivate tingimuste sisu, saab esitada toetusmääruste tähenduses kehtiva „haljaskesa" määratluse. PRIA on 13.09.2010.a vaideotsuses osundanud haljasväetisena kasutamise kavatsusega põldude osas kehtivatele õigusnormidele ja nendest normidest tulenevatele rohumaade hooldamiskohustustele, millised kehtivad ka mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise soovi korral. Kaebuses viidatud muud õigusaktid ei reguleeri põllumajandustoetuste maksmise tingimusi.

  1. Kohapealses kontrollis pikaajaliste rohumaadena kindlaksmääratud rohumaad ei olnud objektiivselt kaebaja külvikorras ja valdavas osas ei toimunud sellistel rohumaadel kavandatult ka mingeid hooldamistegevusi, kuigi määrusest ja määruse § 3 lõikes 4 viidatud õigusaktist põldude majandamisel lubatud tegevusetust toetuse taotlemise aastal kuidagi tuletada ei saa. Ka kaebuses ei eitata, et neil maadel ei ole toimunud 2009.aastal mingit majandamist. Siinjuures tuleb korrata, et väidetavatest kavatsustest kaebaja poolt külvamata rohumaapõldude ülesharimiseks justkui juba 2009.a sügisest räägitakse vastuoluliselt alles kaebuses.
  2. Vastustaja nõustub sellega, et vaidlustatud käskkirjas esitatud põhjendus - kohapealse kontrolli käigus eestleitud põld või põllu osa ei ole haljaskesa või on samal põllul haljaskesa olnud kauem kui 2 järjestikkusel aastal - on ebaõnnestunud ega vasta sõnastuselt otseselt määruse § 2 lg 1 punktile
  3. Samas ei saa ebaõnnestunult esitatud sõnastusest teha kaebuses väljendatud järeldust, mis justkui lubaks otsida „haljaskesa" määratlust toetusmääruses reguleeritust sõltumatuna nt kaebaja kavatsustest või muudest õigusaktidest. 10
  4. Kontrollaruandes on lisaks kaebuses refereeritud lauseosale kirjas ka tuvastus, et kontrollitud põllud on maakasutustüübilt pikaajalised rohumaad (tähis PR). 22.02.2010.a vaidest nähtuvalt ei ole tegelikult kahtlust selles, et ka kaebaja on aru saanud asjassepuutuvatel põldudel määruse § 2 lg 1 punkti 2 kohase abikõlblikkuse puudumisest, mida lõppkokkuvõttes kinnitab ka kaebaja 29.06.2010.a PRIA-le esitatud 2010.a muudetud toetustaotlus.
  5. Kaebaja on oma 2010.a taotluse muudatusega lõpetanud mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlemise ja seega ka mahepõllumajanduse nõuete täitmise pikaajaliste rohumaade arvestuses. Sellega seoses tuleb märkida,

§ 3

lg 2 kohaselt on mahepõllumajandusliku tootmise toetuse puhul tegemist toetusliigiga, mida makstakse tingimusel, et taotlusalustel maadel täidetakse kõiki määruse tingimusi katkematult viie järjestikkuse aasta jooksul. Kuna

  1. aastal kaebaja pikaajaliste rohumaade arvestuses määruse tingimusi nähtuvalt tema algatusel 29.06.2010.a. esitatud taotlusest enam ei täida, ei saaks PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 62 lg 5 teisest lausest tulenevalt enam välja maksta 2009.aastal kaebaja poolt kohapealses kontrollis pikaajaliste rohumaadena kindlaks tehtud maade arvestuses taotletud toetust ka juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et kaebaja 2009.a taotlus ja tegevus pikaajalistel rohumaapõldudel vastab määruses sätestatud kuni kaheaastase külvikorras oleva rohumaa abikõlblikkustingimustele. Kohtu põhjendused ja otsus
  2. Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatud käskkiri on õigusvastane, sest kaebaja suhtes on vääralt kohaldatud põllumajandusministri 02.04.2009.a määruse nr 44 § 2 lg 1 punkti
  3. Seega on käesoleva kohtuvaidluse põhiküsimuseks põllumajandusministri 02.04.2009.a määruse nr 44 „Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" (edaspidi määrus) § 2 lg 1 p 2 tõlgendamine ja kohaldamine. Seda rõhutab kaebuse esitaja ka kohtule 30.01.2011 esitatud täiendavas selgituses.
  4. Viidatud määruse § 2 lg 1 p 2 sätestab, et toetuse määr «Mahepõllumajanduse seaduses» kehtestatud nõuete kohase (edaspidi mahepõllumajanduslik) taimekasvatusega tegelemiseks kasutatava põllumajandusmaa ühe hektari kohta, mille andmed on kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, on teravilja, kaunvilja, õli- ja kiudtaimede, kartuli ja söödajuurvilja kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaa, mustkesa ning kuni kaheaastase külvikorras oleva rohumaa ja heinaseemnekasvatuseks kasutatava rohumaa hektari kohta 1865 krooni aastas;
  5. Osundatud sätte kohaselt võis mahepõllumajandusliku tootmise toetust taotleda hektari kohta 1865 krooni aastas lisaks tavapäraste põllukultuuride kasvatamisele kuni kaheaastase külvikorras oleva rohumaa kasutamise korral. Vastustaja juhib õigesti tähelepanu sellele,

§ 2

lg 1 punkti 1 kohaselt on muu kui punktis 2 nimetatud rohumaakasutus toetatav toetusmääraga 1200.kr/ha kohta, kuid üksnes tingimusel, et taotleja karjas on mahepõllumajanduslikult peetavad loomad. Seega ei kuulu pikaajaliste rohumaade majandamine määruse alusel toetatavate tegevuste hulka, kui isikud ei tegele maheloomapidamisega. 60. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga,

§ 2

lg 1 punkti 2 sõnastus on piisavalt selge ja konkreetne, sisaldades ühikumääraga 1865.- kr/ha toetatava rohumaakasutuse osas nii konkreetset ajamääratlust (kuni kaheaastase rohumaa) kui ka abikõlblikkuseks vajalikku tingimust (külvikorras olev rohumaa) Lisaks määruses reguleeritud nõuetele on toetuse taotleja määruse § 3 lg 4 kohaselt kohustatud järgima kogu majandusüksuse põllumajandusmaal (seega ka mahemajandatavatel maadel) põllumajandusministri 9.märtsi 2009.a määruses nr 33 „Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse täitmise täpsem kord, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse üleandmise alused ja kord ning püsirohumaa säilitamiseks vajalike abinõude rakendamise täpsem kord" sätestatud nõudeid. 11

  1. Vaidlustatud korraldusega on OÜ-le Protempel määratud mahepõllumajandusliku tootmise toetust osaliselt- summas 6570 krooni ja 83 senti (tl 40-45). Korralduses toodud põldude kohta (v.a mõned erandid) märgitakse, et toetust ei arvestata põllu või põllu osa kohta, kuna kohapealse kontrolli käigus eestleitud põld või põllu osa ei ole heinaseemnepõld või haljaskesa või on samal põllul haljaskesa olnud kauem kui 2 järjestikusel aastal (määrus nr 44 § 2 lg 1 p 2). Seega kasutatakse korralduses sõnastuses sõna „rohumaa“ asemel sõna „haljaskesa“..
  2. Vastustaja nõustub sellega, et vaidlustatud käskkirjas esitatud sõnastus on ebaõnnestunud ega vasta täpselt määruse § 2 lg 1 punktile
  3. Samas leiab vastustaja, et ebaõnnestunult esitatud sõnastusest ei saa teha järeldust, mis lubaks otsida „haljaskesa" määratlust toetusmääruses reguleeritust sõltumatuna muudest õigusaktidest.
  4. Kohapealse kontrolli kohta on PRIA koostanud kontrollaruande nr 090095-82-0001 (tl 4886). Selles on korralduses nimetatud põldude kohta tuvastatud, et ei ole KSM toetusõiguslik kontrollitud maakasutus PR /…/ Tegemist ei ole kuni 2 aastase haljasväetisena kasutatava rohumaaga. Seega on kontrollaruandes tuvastatud, et kontrollitud põllud on maakasutustüübilt pikaajalised rohumaad (tähis PR), mitte kuni kaheaastased külvikorras olevad rohumaad. Põhjendatud on vastustaja seisukoht, et vaatamata korralduse sõnastusele on kaebuse esitaja aru saanud, miks ei vasta asjassepuutuvad põllud määruse § 2 lg 1 punktile 2 ning ei ole seega põllumajandusministri 02.04.2009.a määruse nr 44 alusel toetuskõlbulikud (vt muudetud taotlus 29.06.2010.- tl 123-126). PRIA kontrollaruandes märgitut, et tegemist on püsirohumaadega, ei ole kaebuse esitaja kohtule esitatud kaebuses vaidlustanud.
  5. Kaebaja väidab seda, et tal oli õigus kasutada alates
  6. aastast tema kasutuses olnud rohumaid haljaskesana ning ta kavatses need põllud haljasväetise saamiseks peale kahte aastat künda ja külvata pärast seda vilja. Selline tegevus vastab kaebaja arvates õigusaktide nõuetele ning seega on vastustaja 24.05.
  7. a käskkiri nr 12-6/742 õigusvastane.
  8. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja poolt kavandatud tegevus ei anna (ei andnud) PRIAle alust mahepõllumajandusliku tootmise toetuse määramiseks kaebaja poolt taotletud ulatuses. Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamist reguleeris taotluse esitamise ajal kehtinud põllumajandusministri 02.04.2009.a määrus nr 44 „Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" ning PRIA on sellest määrusest ka õigesti juhindunud.
  9. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et PRIA peadirektori
  10. mai 2010.a. käskkiri nr 12-6/742 on õiguspärane. Seega jääb kaebus selle tühistamiseks rahuldamata. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Mai Saunanen kohtunik 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.