2-11-29404 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 27. veebruaril 2012, kell 16.00, Võru kohtumaja k

tja: M. V. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg ja osalejad 03.jaanuaril 2012; 17.jaanuaril 2012 Hageja esindaja Ronni Reose

tja M. V. ;

tja nõustaja M. V. 2-11-29404 RESOLUTSIOON 1. Jätta Swedbank P&C Insurance AS-i hagi M. V. rahuldamata. vastu 991, 96 euro nõudes täielikult Menetluskulude jaotus

tja M. V. menetluskulud jätta Swedbank P&C Insurance AS kanda. Hageja menetluskulud jätta täies ulatuses tema enda kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse. HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt toimus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (edaspidi Vara) 02.06.2008 kahjujuhtum, mille käigus sai Vara ulatusliku veekahju. Vara oli kahjujuhtumi hetkel kindlustatud varakindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel Swedbank P&C Insurance AS-is, mille kinnituseks on väljastatud kodukindlustuse poliisi nr O
2. Kahju suuruse igakülgse hindamise tulemusel on hageja oma 14.07.2008 hüvitisotsuse kohaselt leidnud, et põhjendatud kahju kogusuuruseks on 17 019, 34 krooni, mille hüvitamisel tuleb kahjuhüvitise summast maha arvestada kindlustusvõtja omavastutus 1500 krooni. Hageja hüvitas 15.07.2008 Vara kaasomanikule Treialile kahjujuhtumist tekkinud kahju vara taastusremondi maksumuse näol summas 15 519, 34 krooni (991, 86 eurot). Hageja on seisukohal, et xxxxxxxxxxxxxxxx poolt avaldatuga ja R. L. 12.07.2009 vastuses väljendatuga on üheselt tõendamist leidnud asjaolu, et Varale kahju tekitamise põhjustas Varaga samas hoones ülakorrusel paiknenud korteris nr 40 toimunud WC poti ja kanalisatsioonipüstaku vahelises äravoolutorus tekkinud ummistus.

§ 11

lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma oma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

§ 11

lg 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad eeltoodut kohustust. Nimetatud kohustus hõlmab ka piisava hoolsuse rakendamist tagamaks koretriomandi siseste kanalisatsioonisüsteemide nõuetekohane toimimine. Kuivõrd veekahju sai alguse

tja omandisse kuuluvast korterist, siis oli eelnimetatud kohustus täitmata. Hagejale teadaolevalt ei esine antud juhul rikkumist vabandavaid asjaolusid tulenevalt

§-s 11 lg 1 p1; lg 3. Hageja on seisukohal, et kuivõrd

tja vastutus tekkinud kahju osas põhineb

§ 11

lg 1 p 1; lg 2 sätestatud korteriomandi omaniku kohustuse täitmata jätmisel ning kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega kohtuasjas 3-2-1-69-06 ei ole vastaval alusel vastutava isiku puhul oluline tuvastada isiku süü olemasolu. Lähtudes asjaolust, et veekahju sai alguse

tja omandisse kuuluvast korterist ning korteri omanikuna on kahju põhjustamise eest vastutav

tja, on hagejal tekkinud nõudeõigus tulenevalt VÕS § 492 lg 1

tja vastu kindlustushüvitisena väljamakstud summa ulatuses, so 991, 86 eurot. Hageja on teinud

tjale ettepanekuid hüvitada tekitatud kahju vabatahtlikult, kuid

tja kohtuvälises korras kahju hüvitanud ei ole ning on hagejaga eriarvamusel. Hageja palub välja mõista

tjalt kahjuhüvitis 991, 86 eurot ja jätta menetluskulud

tja kanda. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega ( tl 3-4).

TJA VASTUVÄITED 2.

tja esitatud hagi ei tunnista ja palub jätta see täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

tja toob eelkõige esile asjaolu, et hagi nõue on suunatud vale isiku vastu. Alternatiivselt on

tja seisukohal, et kui hagi on suunatud õige isiku vastu, siis vastutab

tja proportsionaalselt vastavalt oma kaasomandi osale koos teiste kaasomanikega ning protsessi peaks seega kaasama ka ülejäänud kinnistu kaasomanikud, samuti korteriühistu. Kõnealune kahju on tekkinud tingituna ummistusest hoone kanalisatsioonipüstikus. Hoones on olnud ka varasemalt probleeme kanalisatsioonitorustiku ummistumisega. Ummistus oli kanalisatsioonipüstikus, seega kinnises torus, kus ilma eritehnikata ei ole võimalik fikseerida 2

tja viibis isiklikult kahju tekkimise põhjustanud ummistuse likvideerimise juures ning tehnoloogiliselt väljutati ummistus kanalisatsioonisüsteemi püstikust trossi abil ja võõrkehi, mis viitaks mõne elaniku tegevusele torustikust välja ei võetud. Nii

tja kui hageja on nõus sellega, et ummistuse põhjustaja ning seega kahju tekkimise põhjus oli hoone torustikus. Seega kahju tekkimise põhjustaja paiknes korteriomandi eseme piirest väljaspool ning so kaasomandi esemeks olevas trassis.

§ 2

lg 2 määratleb, et korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. AÕS § 75 lg 1 kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Eelöeldust tulenevalt võib

tja olla kinnistu kaasomandiosale vastavas osas osaline

tja.

tja on seisukohal, et antud juhul puudub põhjuslik seos

tja tegevuse ja kahju tekkimise vahel ning samuti ei ole üheselt tõendatud ummistuse tegelik asukoht. Hageja esitatud tõendid, mis oli ummistuse põhjustajaks ning kus tuvastati ummistuse põhjustaja on vastuolulised ning ebausaldusväärsed. Hagiavalduse lisade loetelus sisalduvalt on viidatud R. L. i vastusele kuupäevaga 12.07.2008, mis peaks olema koostatud kolmel lehel.

tjale kohtu poolt edastatud materjalide hulgas sisaldub aga 12. juulil 2009 (ligikaudu 1 aasta ja 1 kuu hiljem) koostatud lühikene vastus R. L. i poolt. Tegemist oli xxxxxxxxxx korteriühistu juhatuse esimehe väitel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx remondimehega, kelle igapäevaelu tööpäeva raames eelduslikult koosneb samalaadsest tegevusest. Seega, selleks, et hagejale vastata, tuli töödelda üle aasta vanuseid andmeid mälus.

tja asub seisukohale, et üle aasta hiljem ettekujutuse, arvatavalt kogetu ning mälupiltide põhjal koostatud pöördumine ei ole käsitatav usaldusväärse tõendina. Kanalisatsioonipüstik on püsttoru hoone torustikus, mida mööda kulgeb reovesi suunal ülevalt alla. Püstikusse ühendatud korterite äravoolu torud kaldega püstiku poole nii, et vesi liiguks alati suunaga püstiku poole. Ummistunud püstiku korral aga ei saa reovesi liikuda suunal ülevalt alla ning hakkab kogunema püstikusse ning vastavalt reovee taseme tõusule hakkab välja pressima püstikuga ühendatud korterite äravoolu torudest. Toetudes püstiku tööpõhimõttele on füüsikaseadustega vastuolus, et samaaegselt leidis aset ummistus WC poti ja püstiku vahelises äravoolu torus ning takistatud vooluga ehk ummistunud toru kaudu pressis reovesi ka samaaegselt korterisse.

tjaga sama seisukohta väljendab ka korteriühistu esimees oma vastuses Hansa Varakindlustuse järelpärimisele, kus väidab et kõnealuse ummistuse asukoht oli „ ...7-nda püstaku 3-nda ja 4-nda korruste vahelises osas“. Sisuliselt on tõendatud pelgalt reovee väljumise koht torustikust, milleks oleks võinud olla ükskõik milline muu, või kõik püstikuga ühendatud korteriomandid, kus vedelik oleks leidnud vastavalt füüsikaseadustele nivoo tõusul koha püstikust väljumiseks.

tja on seisukohal, et puudub igasugune seos

tjale kuuluva korteriomandi,

tja tegevuse või tegevusetuse ning kahju tekkimise põhjuse vahel. Hageja poolt esitatud hagiavalduses on viidatud Riigikohtu lahendile kohtuasjas 3-2-1-69-06. Ekslik on hageja seisukoht, et tegemist on sarnastel alustel põhineva juhtumiga, kuna kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei vaielda selle üle, et tulekahju (kahju tekkimise põhjustaja) sai alguse

tjale kuulunud korterist (ehk korteriomandi eseme raamest). Vastupidiselt eesnimetatud kohtuasjaga on aga hageja ning

tja sootuks ühel meelel, et ummistuse põhjustaja jäi hoone torustikku, asudes seega korteriomandi esemest väljaspool ning olles muuhulgas

tja valdusest ning võimu alt väljas.

tja leiab, et tõendamata ning ebaselge on, millises torustiku osas oli 02.06.2008 ummistus, mis selle põhjustajaks oli ning kuidas sinna sattus.

tja on seisukohal,

§ 11

lg 1 p 1 tulenevat kohustuse rikkumisega ei saa tegemist olla, kuna puudub igasugune seos

tjale kuuluva korteriomandi, mille korrashoiu kohustus

tjal ülalmainitud normi kohaselt on ning kahju tekkimise põhjuste vahel. Hageja peab lepinguvälise õiguse alusel nõude esitamisel 3

tja käitumise vahel ning seejärel põhjendama ära

tja süü. Lepinguväliselt teisele isikule kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama ainult siis, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest seaduse järgi. Hageja pole vastavaid asjaolusid välja toonud ega oma nõuet sellisel viisil põhjendanud. Muuhulgas juhib

tja tähelepanu sellele, et korterelamus xxxxxxxxxx, xxxxxxxxx on loodud korteriühistu. Korteriühistu esmaseks kohustuseks on hoolitseda ühise omandi korrapärase majandamise eest. Tulenevalt KÜS § 151 loetakse eluruumi hoolduseks korteriühistu seaduse tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Seega on elamu tehnosüsteemide või nende osade paigaldamine või eemaldamine eluruumi hooldus ja sellega hoitakse kaasomandi ese kasutuskõlblikus seisundis ning see on korteriühistu majandustegevusest tulenev kohustus (tl 67-71).

tja märgib täiendavalt, et üldteadaolevalt saab vedelik (sh.reovesi) ilma abivahenditeta ja isevoolus liikuda oma raskuse mõjul suunal ülalt alla, seega kui liikumine toimus mõnel muul suunal, nt püstikuga ühendatud seadmest välja, sai ummistatud olla vaid kanalisatsioonipüstik. Käesoleval juhul on aga asjassepuutumatu, millisel konkreetsel torulõigul oli takistus, kuna korteriomandi eseme hulka ei kuulu ükski neist lõikudest. Hoone torustik (sh vee-, kanalisatsiooni – ja küttetorustik) on ühtne tervik ning süsteem, mis on korteriomanike kaasomandis. Sellisele järeldusele on jõudnud ka Riigikohus kohtuasjas nr 3-2-1-38-05 ( tl 93-96). KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 3. Kohus, ära kuulanud kohtuistungile ilmunud hageja esindaja ja

tja seisukohad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. 4. Korteriomandiseaduse (

) § 2 lg 2 kohaselt korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires.

§ 11

lg 1 kohaselt korteriomanik on kohustatud: hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud, lg 2 sätestatu kohaselt on korteriomanik kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut, lg 3 kohaselt ei vastuta korteriomanik oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. 4

tja vastutusest nähtuvalt toimus 02.06.2008 xxxxxxxxx, aadressil xxxxxxx korteris 37 kahjujuhtum, milles korter nr 37 sai ulatusliku veekahju. Vaidlust ei ole selles, et eelnimetatud korter oli kindlustatud varakindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel Swedbank P&C Insurance AS-is, mida tõendab väljastatud kodukindlustuse poliis nr O1010779508 (tl. 32 – 33). Elektroonilisest kinnistusraamatust nähtuvalt kuulub korter nr 37 A. T. ´ile (tl. 12), kes esitas hagejale kodu kahjutaotluse (tl. 6-7). Sündmuskoha ülevaatuse aktist nähtuvalt on korter xxxxxxxxxxxxxx-xx saanud veekahju (tl. 8), A. T. ´i poolt koostatud kalkulatsiooni kohaselt oli kahju kokku 17 019,34 krooni (tl. 10). 14.07.2008 hüvitisotsuse kohaselt on A. T. ´ile hüvitatud 15 519,34 (tl. 34, maksekorraldus tl. 35). Korterist nr 37 kõrgemal asub korter nr 40, mille omanikuks on M. V. (tl. 11-12). 6. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tõendatud on 02.06.2008 xxxxxxxxx, xxxxxxxxxx korteris nr 37 toimunud veekahju, mille kahjuhüvitisena tasus hageja korteri nr 37 omanikule A. T. ´ile 15 519,34 krooni. Pooled ei vaidle ka selle üle, et korteris 37 toimunud veekahju sai alguse korterist 40, uputuse tõttu saigi kahju korter nr 37 siseviimistlus. Pooled vaidlevad kahju tekkimise koha üle, kusjuures hageja väidab, et kahju tekkimise põhjuseks oli korteris 40 toimunud ummistus WC poti ja kanalisatsioonipüstaku vahelises äravoolutorus,

tja omakorda, et ummistus oli kanalisatsioonitorus, mille korrasoleku eest vastutab korteriühistu.

1. xxxxxxxxxx väljastatud tõendist nähtuvalt kanalisatsioonitoru ummistus oli põhjustatud korteris nr 40 (tl. 9). Korteri nr 40 omanik on M. V. (tl. 11). Hüvitisotsuses on kirjeldusena märgitud, et korteris nr 40 toimunud kanalisatsiooni ummistuse tagajärjel sai kahjustatud korteri nr 37 siseviimistlus (tl. 34). xxxxxxxxxx juhatuse vastusest nähtuvalt korter 40 kuulub M. V. ´ile ja juhatusele teadaolevalt on korter antud üürile 4 (nelja) alaealist poissi kasvatavale noorele emale, kanalisatsioonitoru ummistuse lahtivõtmisel tulid välja plastikust laste mänguasjade osad ja riietusesemed, püstaku teistes korterites ei ela ühtegi last (tl. 36). Järgnevas vastuses selgitab xxxxxxxxxx juhatus, et 02.06.2008 toimunud ummistuse asukoht oli korteris nr 40 tualettruumi 7-nda püstaku 3-nda ja 4-nda korruste vahelises osas (tl. 37-38). R. L. ´i poolt 12.07.2009 antud kirjalikust vastusest nähtuvalt oli 02.06.2008 ummistus krt 40 WC poti ja püstaku vahelises äravoolu torustiku osas, kuhu oli tugevasti kinni kiilunud tropp, maja ja peatrassi vahelisest kanalisatsioonikaevust leiti pesu (mähkmeid, sokke) ja plastikust mänguasjade osi, mis olid tõenäoliselt ummistuse põhjuseks (tl. 39).
2. Tunnistaja R. L. ´i ütluste kohaselt on sündmus meeles, kuna see oli masendav vaatepilt. Elab samas majas, kutsuti E. K. ´i poolt 02.juunil 2008 korterisse nr 40 toimunud veeuputust likvideerima. Töötas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx remondimehena, töökogemust 18 aastat, kanalisatsioonitööde osas kogemus eluaegne. Korterisse sisenedes oli vesi pahkluuni, vesi oli pärit korter 40 vannist ja valamust. Vett kuskilt juurde ei voolanud. Kodus oli omapäi neli alaealist last ja ei ühtegi järelevaatajat. Selgus, et uputuse põhjus on tualettruumis; WC potist vett lastes oli selge, et vesi alla ei lähe. Püstaku vastu koputades see kõlises, järelikult seal ummistust ei olnud. Ummistuse likvideerimiseks kasutas kolmemeetrilist trossi, võttis lahti WC poti taga oleva kolmiku, mille kaudu surus trossi toru sisse. Pikapeale pääses tropp lahti ja tross läks püstaku torru ning siis jooksis WC pott tühjaks. Ummistus oli täpselt WC poti taga asuva kolmiku ja püstaku vahelises osas, sisselükatava trossi pikkusest oli näha, et kohe peale WC potti, WC potist püstaku poole. Trossi pikkus kuni tropini oli lühem kui posti taguse kolmiku ja püstaku vaheline osa, selle pikkus on alla meetri. Trossi mahtus sinna 20-30 cm, 5

tja. Kirjalikes tõendites on xxxxxxxxxx juhatus kinnitanud , et ummistus oli kanalisatsioonipüstakus. Samas on tunnistaja R. L. kinnitanud, et ummistus oli korteris 40 WC poti kolmiku ja püstaku vahelises torus ja tema veendumus põhineb sellele, et koputades vastu püstakut see kõmises, seega oli tühi. Tunnistaja E. K. on samuti kinnitanud oma veendumust, et uputus sai alguse korterist nr 40, kuid kuna tunnistajal puuduvad vastavad eriteadmised, ei saa tunnistaja ütlusi ummistuse täpse koha osas lugeda asjakohaseks, tegemist on tunnistajapoolse oletusega, mida kohus ei saa objektiivselt kontrollida. Kuna ummistuse tegelikku asukohta ei ole tuvastatud ega dokumenteeritud, ei saa hagi rahuldamine põhineda ainuüksi kellegi veendumusel. Kohus leiab, et kanalisatsioonikaevust väidetavalt leitud esemete ja korteris nr 40 elanud alaealiste laste seostamine leitud esemetega on meelevaldne. Ummistuse likvideerinud R. L. ega ka xxxxxxxxxx juhatuse esimees ei ole leitud esemeid kuidagi fikseerinud ja tuvastanud, et need esemed pärinesid just korterist nr 40.

§ 11lg 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korras korteriomandi reaalosa.

Korteriomandi reaalosa koosseisu ei kuulu kanalisatsioonitorustik, sest seda osa ei saa korteriomanik kasutada teistest kaasomanikest eraldi. Mõistlikuks ei saa lugeda, et korteriomanik vastutab ka kanalisatsioonipüstaku korrasoleku eest. 6

tja oleks kanalisatsioonitorustiku ummistanud. Kuna ummistus võis olla ka kanalisatsioonitorustikus, võib eeldada, et xxxxxxxxxx ei ole läbi viinud vajalikke profülaktilisi töid torude puhastamise osas. Kohus märgib, et praeguses menetlusetapis ei ole võimalik tuvastada kahjujuhtumi ajal valitsenud täpset olukorda. 11. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et hageja esitatud hagi

tja vastu tuleb jätta täielikult rahuldamata. Tõendamata on, et

tja oleks rikkunud

§ 11lg 1 sätestatud kohustusi.

MENETLUSKULUD 12. Hagejad on taotlenud jätta menetluskulud

tja, M. V. kanda,

tja on taotlenud menetluskulude jätmist hageja kanda. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks on otsus tehtud. Kohus jättis esitatud hagi täielikult rahuldamata ja seega tuleb menetluskulud jätta täielikult hageja kanda. Hageja menetluskulud jäävad täielikult tema enda kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võib taotleda TsMS § 174 lg 1 järgi 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Heiki Kolk Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 17.09.2012 kohtuotsuse alusel: 1. Apellatsioonkaebus rahuldada. 2. Tühistada Tartu Maakohtu 27. veebruari 2012 otsus ja teha asjas uus otsus. 3. Rahuldada Swedbank P&C Insurance AS hagi M. V. vastu ja välja mõista M. V. lt Swedbank P&C Insurance kasuks 991,86 eurot (üheksasada üheksakümmend üks eurot 86 senti). 4. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta M. V. kanda. VÄLJAVÕTE ÕIGE: Inkeri Treial Kantselei juhataja 7