KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 28. september 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-12-11883 Tsiviilasi Andrus

) § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 758 lg 1 kohaselt tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub üks isik osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsiendile) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. VÕS § 762 järgi peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. A. Koeli hinnangul ei ole temale määratud asjakohast ravi. Maakohtu hinnangul on tervishoiuteenuse osutaja eriteadmistega isik ning puudub igasugune alus võimaldada patsiendil dikteerida tervishoiuteenuse osutamist. Samuti ei ole A. Koel viidanud ühelegi alusele, mis tema hagi rahuldamist võimaldaks. Vastavalt lisatud dokumentidele ei ole A. Koeli jäetud ilma XXXX ravist. Maakohus oli seisukohal, et on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine ei ole edukas ning maakohus keeldus

§ 371lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmast.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. A. Koel esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. juuni 2012 määruse tühistamist. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohtu määrus põhjendamatu, sellel puudub õiguslik alus ja rikutud on A. Koeli õigus õiglasele kohtupidamisele; 2 2) on arusaamatu, miks A. Koeli hagi on esitatud A. Koelile teadmata Justiitsministeeriumi kaudu, kui A. Koel esitas hagi Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja Piret Kooli vastu. A. Koeli ja P. Kooli vahel on eraõiguslik suhe, mistõttu peaks kostjaks olema P. Kool; 3) ei nõustu A. Koel maakohtu seisukohaga, et on piisav alus eeldada, et A. Koeli kavandatav menetluses osalemine ei ole edukas; 4) ei nõustu A. Koel maakohtu seisukohaga, et tervishoiuteenuse osutaja on eriteadmistega isik ning puudub igasugune alus võimaldada patsiendil dikteerida tervishoiuteenuse osutamist; 5) ei nõustu A. Koel maakohtu seisukohaga, et A. Koel ei ole viidanud ühelegi alusele, mis tema hagi rahuldamist võimaldaks. A. Koel on seisukohal, et on esitanud piisavalt tõendeid P. Kooli tegevuse kohta; 6) on maakohus hinnanud ainult seda, kas kaebajale on võimaldatud ravina viibimine tehispäikese käes (solaarium ja kvartslambid), kuid teisi ravimeetodeid ei ole kohus käsitlenud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu
4. juuni 2012 määruse osas, millega keelduti menetlusse võtmast A. Koeli hagi Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja P. Kooli vastu igakülgse XXXX ja XXXX lise XXXX ravi osutamiseks ning saadab A. Koeli hagi Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja P. Kooli vastu igakülgse XXXX ja XXXX lise XXXX ravi osutamiseks maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Muus osas tuleb jätta Tartu Maakohtu
5. juuni 2012 määrus muutmata.
6. Nähtuvalt hagiavaldusest on A. Koel nõudeks, et: 1) kohus tuvastaks Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja P. Kooli tegevuse õigusvastasuse ning õigusvastasuse tuvastamise korral karistaks P. Kooli kohtu äranägemise järgi; 2) kohus kohustataks Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhatajat P. Kooli tagama A. Koelile igakülgne XXXX ja XXXX lise XXXX ravi. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja leidnud, et kostja on jätnud talle osutamata vajalikus ulatuses tervishoiuteenust, s.o hageja tugineb tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisele. Kuna hageja tugineb tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisele, siis on maakohus ebaõigesti keeldunud

§ 371lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmast A.

Koeli hagi Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja P. Kooli vastu igakülgse XXXX ja XXXX lise XXXX ravi osutamiseks. Iseensest õige on maakohtu seisukoht, et hagejat ei ole ravist ilma jäetud, kuid hageja on tuginenud muuhulgas sellele, ravi ei ole osutatud vajalikus ulatuses. Maakohus on leidnud, et kavandatav menetluses osalemine ei ole edukas. Ringkonnakohus arvab, et käesolevas menetluse staadiumis on selline maakohtu järeldus ennatlik. 6. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et tervishoiuteenuse osutamise lepingu pooleks on antud juhul Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu). Lepingu pooleks ei ole teenust faktiliselt osutav tervishoiutöötaja, kui tervishoiutöötaja on tervishoiuteenuse osutajaga töölepingulises või sarnases suhtes. 3 Samas on hageja ise määratlenud hagiavalduses kostjana Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhatajat P. Kooli. Sellise kostja määratlemise juurde on hageja jäänud ka määruskaebuses, märkides, et ta ei ole esitanud hagi Eesti Vabariigi vastu (Justiitsministeeriumi kaudu), vaid Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja P. Kooli vastu.

§ 208lg 1 ja lg 2 alusel toimub kostja asendamine ja kaasamine hageja taotlusel.

Antud juhul ei ole hageja olnud nõus kostja asendamisega ning seetõttu saab lugeda, et hagi on esitatud Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhatajat P. Kooli vastu. Hageja peab arvestama sellega, et hagi võib muuhulgas jääda rahuldamata ka seetõttu, et on esitatud ebaõige kostja vastu. 7. Maakohus on õigesti keeldunud menetlusse võtmast hageja nõuet tuvastada Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja P. Kooli tegevuse õigusvastasus ning õigusvastasuse tuvastamise korral karistada P. Kooli kohtu äranägemise järgi.

§ 1

kohaselt tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Hageja nõue tuvastada P. Kooli tegevuses õigusvastasus ning karistada teda ei ole tsiviilõiguslik nõue ning seetõttu ei kuulu nimetatud nõue kohtu pädevusse.

§ 371

lg 1 p 1 järgi kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kuna hageja nõue tuvastada Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja P. Kooli tegevuse õigusvastasus ning õigusvastasuse tuvastamise korral karistada P. Kooli kohtu äranägemise järgi ei ole tsiviilasi, siis on maakohus õigesti keeldunud selles osas hagiavalduse menetlusse võtmisest, kuid keeldumise aluseks on

§ 371

lg 1 p 1 (mitte

§ 371lg 2 p 2).

Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 4 Viivi Tomson