TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-342 Otsuse kuupäev 08.05.2012 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Pavel Hurošvili kaebus Viru Vangla 25.11.
- a käskkirja nr 6.-3/2149-D tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 18.04.2012 Menetlusosalised Kaebaja Pavel Hurošvili Vastustaja Viru Vangla Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks on 07.06.2012 a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Viru Vangla avavangla- ja töötavate kinnipeetavate osakonna juhataja 25.11.
- a käskkirjaga nr 6.-3/2149-D karistati kinnipeetav Pavel Hurošvil`it distsiplinaarkorras tubakatoodete hoidmise eest kambris 5 (viieks) ööpäevaks kartserisse paigutamisega. 17.12.
- a esitas Pavel Hurošvili vaide Viru Vangla 25.11.
- a käskkirja nr 6.-3/2149-D kehtetuks tunnistamiseks. Viru Vangla 12.01.
- a vaideotsusega nr 6.-12/488-2 jäeti Pavel Hurošvili 12.12.
- a vaie rahuldamata. 1 17.02.
- a saabus Tartu Halduskohtule Pavel Hurošvili kaebus Viru Vangla 25.11.
- a käskkirja nr 6.-3/2149-D tühistamiseks. Tartu Halduskohtu 12.03.
- a kohtumäärusega võeti menetlusse Pavel Hurošvili kaebus Viru Vangla 25.11.
- a käskkirja nr 6.-3/2149 tühistamiseks. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebaja märgib kaebuses, et tema kambris elab peale tema veel teisi suitsetajaid ning kapp, mille pealt suits leiti ei käi kinni, sellel ei ole ust. Kaebaja lisab, et kapp asub ukse kõrval ja uks on kogu aeg lahti. Kaebaja on seisukohal, et kui ta 25.10.
- a hommikul kooli läks, võis ükskõik kes leitud suitsu kapi peale panna. Kaebaja väidab, et võttis 25.10.
- a hommikul enne kooliminekut kapist koolitarbed ja suitsu seal ei olnud. Kaebuse kohaselt oli sel momendil enne kooliminekut kambris tema suitsetav kambrikaaslane. Kaebaja märgib, et palus Viru Vanglal teha suitsule DNA-ekspertiisi, kuid vangla keeldus sellest. Kaebaja leiab, et pole tõestatud, et suits kuulus talle. Kaebaja hinnangul koostas Viru Vangla 25.11.
- a käskkirja nr 6.-3/2149-D tema suhtes seetõttu, et kaebaja kambrikaaslane kirjutas seletuskirjas, et ei suitseta, kuigi ostab kogu aeg endale suitsu. Pavel Hurošvili palub kohtul tühistada Viru Vangla 25.11.
- a käskkiri nr 6.-3/2149-D põhjusel, et ei ole tõendatud, et sigarett kuulus talle. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja leiab, et kaebus ei ole sisuliselt põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vangistusseadus (VangS) § 67 p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Justiitsministri 30.11.
- a määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 641 p 3 alusel on kinnipeetavale vanglas keelatud süütamisvahendid, välja arvatud tuletikud avavanglas ja kinnise vangla avavangla osakonnas. Sama määruse § 82 lg 3 alusel ei ole kinnipeetaval õigus enda juures hoida tubakatooteid. Viru Vangla kodukorra p 29.6 kohaselt paigutatakse kinni peetavale isikule kuuluvad tubakatooted ja suitsetamistarbed selleks vangla poolt ettenähtud lukustavate laegastega kappi. Järelvalveosakonna vanemvalvur Sulev Palumetsa 25.10.
- a ettekande nr 4137 kohaselt leiti läbiotsimisel kinnipeetav Pavel Hurošvili asjade hulgast 1 sigaret Trend ja kuna kambris ei oleks kinnipeetaval tohtinud sigaretti olla, siis pani ta kambris sigaretti hoides toime distsiplinaarsüüteo. Viru Vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati Pavel Hurošvili`t VangS § 67 p-s 1, Justiitsministri 30.11.
- a määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ §-des 82 lg 3, 641 p 3 ja Viru Vangla kodukorra p-s 29.6 sätestatud nõuete rikkumise eest 5 ööpäeva kartseriga. Kinnipeetav on tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega 16.09.
- a ning peab teadma, mis esemed on tema asjade hulgas. Sigaret ei olnud kuskile sellisesse koha peidetud, et võiks tekkida kahtlus, et kinnipeetav ei saanud mõistliku hoolsuse korral olla teadlik sigaretist. 2 Sellest tulenevalt on Viru Vangla seisukohal, et kinnipeetav pani distsipliinirikkumised toime teadlikult ja tahtlikult ning seega võis teda distsiplinaarkorras karistada. Kaebaja väide, et vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet, on alusetu. Haldusmenetluse seaduse § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetlevas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt on vangla distsiplinaarkaristuse määramisel tuginenud vanglateenistuse ametniku 25.10.
- a koostatud ettekandele ning 25.10.2011 esemete leidmise/äravõtmise aktile. Nimetatud ettekandest tuleneb, et S7 eluhoone S3 osakonnast kambrist nr 7208 leiti läbiotsimise käigus Pavel Hurošvili`le kuuluvast riiulist (B poolne riiul) 1 sigaret Trend. Ühtlasi arvestati distsiplinaarkaristuse määramisel asjaolu, et sigaret leiti kaebaja sagedasti tarvitavate asjade seast. Samuti on kaebuse esitaja vangiregistri andmete kohaselt suitsetaja ja omab suitsetamistarvete kappi, millest võib järeldada, et isik on suitsetaja. Viru Vanglas on kinnipeetavate paigutus kambrisiseselt reguleeritud, mille kohaselt on ära määratud A poolele kuuluv nari ja kapipool ning B poolele kuuluv nari ja kapipool. Samuti on nimetatud inventar vastavalt märgistatud ning kinnipeetavad peavad kambrisisesest paigutusest kinni pidama ning vastutavad neile määratud kohas asuvate esemete ees. Pavel Hurošvili`le kuulub kambrisisese paigutuse kohaselt B pool ja ta vastutab keelatud esemete eest, mis võivad olla peidetud tema asjade juurde. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja väide, et ta jättis 25.10.
- a kooli praktikale minnes kambriukse lahti, kuna ta tavaliselt teeb nii, ei vasta tõele. 25.10.
- a läks kaebaja kui ka tema kambrikaaslane hommikul 08.45 kooli pärast mida suleti kambriuks valvurite poolt. Kambri uks ei jäänud lahti, kuna mõlemad kambris paiknevad kinnipeetavad lahkusid osakonnast. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et tegemist on distsiplinaarmenetlusega, kus süü on tõendatud erinevate menetlustoimingute (sigaret leiti kinnipeetavale kuuluvalt riiulilt, kinnipeeturegistri andmete järgi on Pavel Hurošvili suitsetaja ja ta omab suitsetamistarvete kappi) raames. Kuna DNA ekspertiisi tegemine on kulukas ja menetluse käigus on kinnipeetava Pavel Hurošvili süü tõendatud teiste tõenditega, siis ei ole DNA ekspertiisi läbiviimine otstarbekas. Vastustaja leiab, et Pavel Hurošvili`le määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS-i § 64 lõigetes 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud temapoolsest rikkumisest, kaebaja on andnud selgitusi, menetluse käik on protokollitud ja karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne toime pandud rikkumistega. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Käesolevas asjas vaidlustab kaebaja Viru Vangla 25.11.
- a käskkirja nr 6.-3/2149-D, millega talle määrati 25.10.
- a tubakatoodete (ühe sigareti) hoidmise eest kambris 5 ööpäeva kartserit ja piirati täielikult VangS 651 lg 4 alusel VangS § 22-st, osaliselt § 30-st, § 31-32-st, § 34-38-st, § 46-st ning osaliselt § 48 tulenevaid õigusi. Kaebaja leiab, et tema süü ei ole tõendatud ja seega oli karistus määratud seadusevastaselt. 3 Kohus leiab, et kaebaja rikkus VangS § 67 p 1, VSkE § 641 p 3 ja § 82 lg 3 ning Viru Vangla kodukorra p 29.
- Eelnimetatud sätete kohaselt ei ole kinnipeetaval õigust hoida suitsetamistarbeid oma kambris. Tubakatooteid ja suitsetamistarbeid hoitakse spetsiaalselt selleks ette nähtud kohas Viru Vangla kodukorras kinnitatud viisil. Kaebaja ei väida, et ta ei teadnud seda korda või et ta ei ole sellega tutvunud. Kohus leiab, et kaebaja süü distsipliinirikkumises on tõendatud. Kaebuse kohaselt (t.l 2) leiti üks sigaret kaebaja kambrist temale kasutamiseks ettenähtud kapipoolelt. Kaebaja kirjutas oma pöördumises vangla direktorile, et ta ei eita, et ta ostis üks päev enne läbiotsimist vangla kauplusest sigarette Trend ja pani need lahtiselt (umbes 10 tükki) oma kappi ning suitsetas neid õhtul suitsetamiseks lubatud ajal ja kohas. Peale seda, kui suitsetamise aeg lõppes, tagastas ta vanglaametnikule suitsetamata jäänud sigaretid ja need pandi suitsetamistarvete hoidmiseks ettenähtud kappi. Kaebaja meelest ei jäänud tema kappi sigarette, kuid ta ei saanud esialgu välistada, et üks sigarett võis kogemata veereda ülemise riiuli ava kaudu alumisele riiulile (t.l 7-8 ja 47). Hiljem kaebaja uuris, kas sigarett saab ülemiselt riiulilt sattuda alumisele riiulile ja leidis, et ei saa ning tegi järelduse, et see ei ole tema sigaret. Kaebaja kamber oli lahti, kui ta koolis oli ja on võimalik, et keegi pani tema kappi ühe sigareti. Kaebaja versioon, et keegi pani tema kapipoolele „B“ ühe sigareti ei ole usutav, sest vanglaametnik S. Paumets kirjutas oma ettekandes nr 4137
(1675), et leidis ühe sigareti Trend kambrist nr 7208 kapi B poolelt ülemiselt riiulilt P. Hurošvili asjade hulgast (t.l 52). Esemete leidmise/äravõtmise akti kohaselt (t.l 53) asus sigarett Trend kapi B poolel ülemisel riiulil ning WC-st, WC poti ja loputuskasti vahelisest õõnsusest on leitud fooliumist tehtud sigaretisüütaja. Distsiplinaarmenetlust on alustatud ühe sigareti Trend ja fooliumist tehtud sigaretisüütaja osas (t.l 55), kuid vaidlustatavas käskkirjas on kaebajat karistatud toime pandud „süülise rikkumise keelatud esemete – sigareti – omamise eest kuna keelatud esemed leiti B kapi ülemiselt riiulilt, mis kuulub kinnipeetav P. Hurošvilile“ (t.l 15 pöördel). Seega asus sigaret esimesel riiulil mitte teisel, nagu mainib kaebaja. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja jättis ühe sigareti kappi teadlikult. Vastustaja teatas, et kui kinnipeetavad lahkusid kambrist kooli, lukustati kambri uks koheselt ja keegi teine ei saanud sinna siseneda. Kohtul ei ole põhjust kahelda vastustaja väidete usaldusväärsuses ja tõepärasuses. Kohus peab seetõttu vastustaja tõendeid ja väiteid usaldusväärseks ja võtab need asjaolud õigusliku hinnangu andmise aluseks. Tõenditega kogumikus on tõendatud kaebaja süü talle inkrimineeritud distsipliinirikkumises. Kaebaja ei vaidlusta karistuse määra. Uurimisprintsiibi kohaselt hindab kohus vaidlustava haldusakti õiguspärasust tervikuna ja leiab, et see hinnang ei välju kaebuse piiridest. VangS § 63 lg 1 kohaselt võib käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Need on noomitus, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine, töölt eemaldamine kuni üheks kuuks, kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. 4 On tõendatud, et kaebaja rikkus Viru Vangla kodukorra punkti 29.6, mille kohaselt kinni peetavale isikule kuuluvad tubakatooted ja suitsetamistarbed paigutatakse selleks vangla poolt ettenähtud lukustatavate laegastega kappi. Igale suitsetavale kinni peetavale isikule eraldatakse individuaalne laegas tubakatoodete ja suitsetamistarvete hoiustamiseks. Laeka võti asub valvuri ruumis. Laegas avatakse ja lukustatakse kinni peetava isiku juuresolekul vanglaametniku poolt. Samuti rikkus kaebaja VSkE § 82 lg 3, mille kohaselt kinnipeetaval ei ole õigus enda juures hoida tubakatooteid. Tubakatooted võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule. Vanglateenistus väljastab tubakatooted kinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest, talle on antud võimalus anda selgitusi ja ta andis juhtumi kohta selgitusi mitmel korral. Kõiki asjaolusid arvestades on koostatud distsiplinaarmenetluse protokoll ning protokolli on kaebajale tutvustatud. Karistuse määramisel on arvestatud kaebaja varasema käitumisega ja karistustega ning eesmärgiga mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne toimepandud teoga ja distsipliinirikkuja isiksusega. Vaidlustatav käskkiri on piisavalt motiveeritud. Karistuse määramisel kohaldatud lisapiirangute kohta märgib kohus alljärgnevat. Vaidlustatud käskkirjas on kaebaja kartserisse paigutamisel piiratud täielikult VangS 651 lg 4 alusel VangS § 22st, osaliselt § 30-st, § 31-32-st, § 34-38-st, § 46-st ning osaliselt § 48 tulenevaid kaebaja õigusi. VangS § 48 on jäänud käskkirjas märkimata, kuid käskkirja tekstist tuleneb, et osaliselt on piiratud ka sellest paragrahvist tulenevat õigust. Riigikohtu halduskolleegium on 05.12.2011. a kohtuotsuses asjas 3-3-1-41-11 märkinud, et VangS § 651 lg 4 on sõnastatud diskretsiooni eeldava sättena. Kaalutlusõiguse teostamata jätmine ei saa aga kaasa tuua haldusakti tühistamist, kui haldusaktist märgitud piirangud tulenevad vahetult seadusest, s.o hakkavad toimima sõltumata sellest, kas neid haldusaktis märgitakse või mitte. Riigikohus on leidnud, et sellisteks säteteks on VangS §-d 22, 31-311, 32 lg 1, 2 ja 3, § 34-38, 41, 43 ja 46. Nendes sätetes nimetatud võimaluste piiramise toob kartserikaristuse olemusest ja vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirja sätetest tulenevalt kaasa kartserikaristuse määramine. Selliste piirangute nimetamine karistamise käskkirjas pole nõutav. Küll aga tuleb Riigikohtu otsuse kohaselt karistamise käskkirjas põhjendada VangS §s 30 sätestatud õiguse piiramist ja § 48 sätestatud õiguse piiramist, viimasel juhul siis, kui piiratakse kartseris lubatud kaupade ostmist. Eeltoodust tulenevalt on Viru Vangla õiguspäraselt piiranud kaebaja kartserikaristuse kandmise ajal temale VangS §-st 22, §-st 31-32, §-st 34-38 ja §-st 46 tulenevaid õigusi. Nimetatud piirangud tulenevad kartserikaristuse olemusest ja sellest, et kartserikarikaristuse kandmise ajaks on kinnipeetavalt võetud VangS § 651 lõike 3 alusel vanglasisene liikumisvabadus. Kohus leiab, et ka VangS §-st 30 ja §-st 48 tulenevate õiguste piiramine käskkirjas on õiguspärane. Käskkirjas on märgitud VangS § 30 osalise piiramise põhjustena see, et vangla poolt väljastatakse kartserisse paigutatud kinnipeetavale ajalehte juhul, kui vanglal on piisav alus eeldada, et ajalehe kasutamisega ei seata ohtu vangla julgeolekut – tulekahju tekitamine, ummistuste tekitamine kanalisatsioonis, ventilatsiooniava sulgemine, uksesilma kinnikatmine jne. Kohus leiab, et nimetatud piirang on põhjendatud ja vangla on kaalutlusõigust teostanud õiguspäraselt. §-st 48 tuleva õiguse osalise piirangu põhjuseks on märgitud, et kartserisse paigutamise puhul ei ole vanglal võimalik vangla kauplusest soetatud tooteid/esemeid säilitada ja hoida. Kohtu hinnangul on 5 ka nimetatud piirang põhjendatud ja kaalutlusõigust on teostatud õiguspäraselt. Kaebaja ei ole kaebuses märkinud, et nimetatud piirangutega oleks tema õigusi rikutud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaidlustatud Viru Vangla 25.11.2011. a käskkiri nr 6-3/2149D on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Tamara Hristoforova Kohtunik . 6