) § 1361 lg 1 ja § 130 lõike 1 punktide 3 ja 51 alusel loa saamiseks Eesti Vabariigi kasuks (PMTK kaudu) järgmiste täitmist tagavate toimingute sooritamiseks: 1) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks S. S.’i (ik xxxxxxxx) nimele kinnistusraamatusse kantud 1/3 kaasomandi osale korteriomandist, registriosa nr xxxxx, xxx korter nr x, üldpinnaga 40,1 m2, summas 4 711 eurot ja 1/3 kaasomandi osale korteriomandist, registriosa nr 345933, Emmaste vald, xxx korter nr x, üldpinnaga 65,3 m2, summas 5 000 eurot; 2) sõiduvahendi käsutamise keelumärke kandmiseks R, V, (ik xxxxxxxx) nimel registreeritud sõidukitele xxx , ehitusaasta 1992.a, registreerimismärgiga xxx; xxx, ehitusaasta 1998.a, registreerimismärgiga xxx; xxx, ehitusaasta 2006.a, registreerimismärgiga xxx. 2. Taotluse põhjenduste kohaselt on maksuhalduri menetluses Khors Tonsay OÜ (registrikood 11138167) maksuvõlgade sissenõudmine. Ettevõte on jätnud tasumata 21.02.2011.a maksuotsusega nr 12.2-3/609-49 määratud täiendavad maksukohustused 19 421,29 eurot. Maksukohustused on määratud maksustamisperioodidesse jaanuar - detsember 2007.a. Perioodil 06.10.2005.a 09.07.2010.a olid Khors Tonsay OÜ juhatuse liikmeteks S. S. ja R.V. PMTK kontrollis Khors Tonsay OÜ käibemaksu ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja erisoodustustelt tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust, samuti deklareerimiseõigsust maksustamisperioodidel 2007.a jaanuar - detsember (k.a). Hinnates kõiki kontrolli käigus kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, nähtub, et Khors Tonsay OÜ on esitanud kontrollitava perioodi kohta maksudeklaratsioonides valeandmeid, mistõttu riigieelarvesse tasumiseks arvestatud maksusummad ei vastanud raamatupidamise algdokumentide andmetele. Osaühingu põhitegevusalaks kontrollitaval perioodil oli eluhoonete ja mitteeluhoonete ehitus. Khors Tonsay OÜ raamatupidamisdokumentide kohaselt esitas äriühing 2007.a Soome Maja Ehitaja OÜ-le arveid teenuste kohta 6 919 598 kr. Soome Maja Ehitaja OÜ 2007.a majandusaasta aruande lisa 20 „Tehingud seotud osapooltega” kohaselt on äriühing ostnud Khors Tonsay OÜ-lt teenuseid koos käibemaksuga 7 089 042 kr, seega 169 444 kr võrra rohkem kui Khors Tonsay OÜ deklareeris. Soome Maja Ehitaja OÜ raamatupidamisregistrite väljavõtete kohaselt väljastas 19.12.2007.a Khors Tonsay OÜ Soome Maja Ehitaja OÜ-le arve nr 89 summas 169 443,95 kr, sealhulgas teenuste maksumus 143 596,58 kr ja käibemaks 25 847,37 kr. Khors Tonsay OÜ poolt kontrollimiseks esitatud arvete alusel on ajavahemikul veebruar - märts 2007.a äriühing väidetavalt ostnud teenuseid Adopart Ehitus OÜ-lt kokku 420 080 kr, sealhulgas teenuste maksumus 356 000 kr ja käibemaks 64 080 kr. Teenust aga tegelikkuses ostetud pole. Adopart Ehitus OÜ nimel esitatud arvetele on väidetavalt alla kirjutanud O. M., kelle arvetel olevad allkirjad erinevad visuaalsel vaatlusel Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt edastatud O. M. allkirjast. O. M. pole kättesaadav maksuhaldurile ega kohtutäiturile. Kontrollimiseks pole esitatud lepinguid ega tööde üleandmise-vastuvõtmise akte. OÜ Adobart Ehitus pole asunud Harju Maakohtu registriosakonna B-osa kaardile kantud aadressil, äriregistris märgitud telefoninumber 55679058 ei kuulu ega ole kuulunud OÜ-le Adobart Ehitus. Arvelduskonto väljavõtte analüüsimisel selgus, et OÜ Adopart Ehitus nimel deklareeriti 18% määraga maksustatavat käivet üksnes ulatuses, mis laekus äriühingu arvelduskontole. Seega Khors Tonsay OÜ nimel vormistatud arveid, mille eest toimus tasumine väidetavalt sularahas, pole OÜ Adopart Ehitus deklareerinud. Analüüsides OÜ Adopart Ehitus arvelduskontol toimunud liikumisi, selgus, et arvelduskontole laekunud raha võetakse sularahas välja kohe pärast laekumist. Muid rahalisi väljamakseid, mida võiks seostada äriühingu ettevõtlusega, äriühing ei teinud. Khors Tonsay OÜ ostis 2007.a august - detsember AS-lt Peri, AS-lt Ramirent ja OÜ-lt Fenesta teenuseid ja kaupu 219 659,74 kr eest, makstes äriühingutele panga kaudu. Vastavalt AS Ramirent ja AS Peri poolt väljastatud arvetele, rentis Khors Tonsay OÜ äriühingutelt seadmeid, tööriistu ning ostis kaupu ja transporditeenust. Arvetel on renditud vara kasutamise ning ostetud akende paigaldamise aadressiks märgitud xxx, mis kuulub Khors Tonsay OÜ juhatuse liikmele R. V.’le. Väidetavalt osutas Khors Tonsay OÜ R. V.’le ehitusteenust, mille eest ka tasuti. Maksuhaldur on seisukohal, et Khors Tonsay OÜ pole Roland Viirmaale teenuseid osutanud. R. V. ei esitanud korraldusega nõutud Khors Tonsay OÜ poolt osutatud teenuste kohta väljastatud arveid ja tasumist tõendavaid dokumente. 22.10.2010.a kirjalikus seletuses teatas R. V., et Fenesta OÜ-lt ostetud aknad on Khors Tonsay OÜ talle müünud 160 000 kr eest ja nõue on tasaarveldatud tema poolt Khors Tonsay OÜ-le 21.01.2008.a antud laenuga 165 000 kr. Väidetavast tehingust tekkinud käivet 135 593 kr pole Khors Tonsay OÜ deklareerinud käibedeklaratsioonis 2008.a jaanuarikuu eest, mis annab alust arvata, et tehinguid R. V. ja Khors Tonsay OÜ vahel ei toimunud. Pärast maksuhalduri poolt revisjoni alustamist ja menetluse käigus tekkinud küsimustele selgituste küsimist ning dokumentide esitamiseks kohustamist, registreeriti äriühing ümber, uuteks juhatuse liikmeteks said välismaalastest variisikud (P. K., sünniaeg xx.xx.xxxx, elukoht XXX ning A. Y., sünniaeg xx.xx.xxxx, elukoht XXX) ning loodi versioon, mille kohaselt kõik äriühingu raamatupidamisdokumendid on edastatud lihtpakiga uuele osanikule, kelleks on Panamas asuv äriühing (Transatlantic International Brokers Corp). Maksuhaldur on teinud endast oleneva, et saada ühendust äriühingu uute juhatuse liikmete ning osanikuga, kuid see pole õnnestunud. Eelpool toodu kinnitab veelkord, et juhatuse liikmed S. S. ja R. V. pole oma käitumises hoolsad ja lojaalsed. 21.02.2011.a maksuotsusega nr 12.2-3/609-49 määratud maksusummasid äriühing ei tasunud, mistõttu tegi maksuhaldur 13.04.2011.a AS-le SEB Pank korralduse nr 13-2.7/114781 ja 10.06.2011.a AS-le Swedbank korraldus nr 13-2.7/194638 äriühingu kontode arestimiseks ja maksuhaldurile rahaliste vahendite ülekandmiseks summas 19 421,29 eurot. Maksuhalduri poolt teostatud täitetoimingute tulemusena raha maksuvõla katteks laekunud pole. OÜ Khors Tonsay pole alates 2008.a esitanud majandusaasta aruandeid, äriühing on 12.11.2009.a kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist. Ettevõtte majandustegevus on lõppenud ning äriühingul puudub registervara, mistõttu on maksuvõla sissenõudmine Khors Tonsay OÜ-lt võimatu.
lõike 1 kohaselt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks vastutusotsuse kolmandale isikule, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuse täitmise eest. Taotleja on algatanud 18.05.2011.a R. V. ja S. S. suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine
Tallinna Halduskohus andis 23.05.2011.a kohtumäärusega loa kohtulike hüpoteekide seadmiseks S. S. kinnistule registriosa nrga xxxxx, summas 9710 eurot ja kinnistule registriosa nr-ga xxxxx, summas 9 711 eurot. Maksuhaldur pöördus 24.05.2011.a taotlusega Harju Maakohtu kinnistusosakonna poole hüpoteegi seadmiseks. Harju Maakohus tegi 02.06.2011.a negatiivse kandemääruse, kuna S. S. pole alates 02.05.2011.a registriosa nr xxxxx omanik. Sellest tulenevalt on maksuhalduri nõude tagamiseks seatud hüpoteek 9 710 eurot S. S. kinnistule registriosa nr-ga xxxxx. R. V. ja S. S. on Khors Tonsay OÜ juhatuse liikmetena toime pannud rikkumisi, mille eesmärgiks oli vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu ning viia ettevõtlusest välja raha tulumaksu maksmata. Kui maksuhaldur asus rikkumisi uurima, võõrandasid isikud äriühingu variisikule. Lisaks on S. S. 02.05.2011.a, s.o peale äriühingule tehtud maksuotsuse jõustumist, võõrandanud endale kuuluva kinnistu xxxxx. Arvestades R. V. ja S. S. varasemat käitumist Khors Tonsay OÜ juhatuse liikmetena, on taotlejal põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel asub isik hilisema sundtäitmise vältimiseks võõrandama või muul viisil käsutama isiklikku vara. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt on S. S.’i omanduses järgmised kinnisasjad: 1) 1/3 kaasomandi osa korteriomandist, registriosa nr xxxxx, korter nr x üldpinnaga 40,1 m
¹ lõikest 2 punktist 3 lõpetab maksuhaldur konkreetsed isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui R. V. on esitanud
S. on esitanud tagatise suuruses 9 711 eurot ja valides tagatise liigi vastavalt
§-s 122 loetelule.
¹ lõike 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lõike 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab ja pikendab halduskohtunik loa haldustoimingu tegemiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Halduskohtunik võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lõike 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.
ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
lõige 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud või taotleda kohtult luba pöörduda kohtutäituri poole täitetoimingute sooritamiseks, kui käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingute sooritamine pole asjas võimalik või ei oleks see suure tõenäosusega tulemuslik. Sellise taotluse rahuldamine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks see, et on olemas põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus leiab, et eelviidatud sättes kasutatud mõiste „maksude tasumise õigsuse kontrollimine“ hõlmab ka menetlust, mille eesmärk on teha vastutusotsus
Viimatinimetatud sätte kohaselt vastutab seaduslik esindaja, kes rikub tahtlikult või raskest hooletusest
§-s 8 nimetatud kohustusi, selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.
lõikes 1 nimetatud loa andmisel ei kontrolli kohus üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus või vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse või vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.
lõikes 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. 4. Kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab seaduses kehtestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Maksuhaldur on kinnitanud, et toimetab maksumenetlust, mille eesmärk on teha vastutusotsus endistele Khors Tonsay OÜ juhatuse liikmetele S. S.’le ja R. V.’le. Maksuhaldur on põhistanud oma väidet, et nimetatud isikud vastutavad
Khors Tonsay OÜ maksuvõla põhjustanud sündmuste aset leidmise ajal olid S. S. ja R. V. selle äriühingu juhatuse liikmed, kelle kohustus oli korraldada äriühingu maksukohustuste täitmine. Maksuhalduri poolt välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine S. S.’i ja R. V. suhtes oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Kohtu hinnangul on usutav, et S. S. ja R. V. võivad, saades teada nende suhtes toimetatavast vastutusotsuse menetlusest, hakata oma vara võõrandama selliselt, et vastutusotsuse tegemise korral ei oleks ka vastutusotsuse sundtäitmine võimalik. Sellele viitab ka asjaolu, et varasema jõustunud maksuotsusega on tuvastatud, et nimetatud isikud on äriühingu juhatuse liikmetena teinud toiminguid, mis on ilmselgelt suunatud maksude tasumisest kõrvalehoidmisele. Selle vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et täitmist tagavate toimingute sooritamine mõlema taotluses märgitud isiku varale on põhjendatud. Juhul, kui vastutusmenetluse tulemusel selgub, et osaühingu maksuvõla eest vastutavad mõlemad isikud, võib täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmisel ainult ühe isiku varale jääda nõue tagamata. Seoses asja menetleva kohtunik Dagmar Maastiku korralisel puhkusel viibimisega lahendab taotluse vastavalt kohtu tööjaotusplaanile kohtunik Indrek Paukštys. Indrek Paukštys Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.