Obsah (4)

§ 195§ 29§ 76§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2011.a Tallinn Tsiviilasja number 2-10-33194 Tsiviilasi TB(B , i

) § 116 lg 1 kohaselt „lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).“ Sama paragrahvi 6. lõike kohaselt „kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt käesoleva seaduse §-s 196 sätestatule üles öelda.“

§ 195

lg 3 järgi „püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine).“ Seega saab kestvuslepingut üles öelda, muudest lepingutest on võimalik ka taganeda. Kestvusleping on selline leping, mis on suunatud püsiva või korduvate kohustuste täitmisele. Kohus leiab, et antud hoonestusõiguse leping on kestvusleping. Lepingus sätestati mitmeid püsivaid või korduvaid kohustusi, nagu näiteks iga-aastane tasu maksmise kohustus, lepingu kehtivuse (99 aastat) ajal ehitise korrashoiukohustus, kinnistu kasutusõiguse regulatsioon jm, mille pinnalt asub kohus seisuskohale, et tegemist on kestvuslepinguga. Kestvuslepingut saab üles öelda, mitte sellest taganeda. Seetõttu nõustub kohus hagejatega, et kostja on lepingu üles öelnud. Antud juhul ei vaidle pooled lepingu ülesütlemise aluste esinemise osas, vaid selle õigusliku tagajärje osas. Kohus leiab, et lepingu ülesütlemisel jäävad senised õigused ja kohustused kehtima,

§ 195

lg 5 järgi „lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. /…/“ Seetõttu ei ole kostjal õigus nõuda hagejatelt juba tasutud hoonestusõiguse tasu tagastamist ning hagejatel on õigus nõuda lepingu kehtimise perioodi eest lepingus kokku lepitud tasu. Teine vaidlusküsimus poolte vahel seisneb selles, kas lepingu sõnastuse järgi tuli üldse hoonestusõiguse tasu maksta või mitte. Kostja leiab, et tasu maksmise kohustus kehtis lepingu järgi vaid alates hoonestusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse ning see tähtpäev ei ole saabunud. Hagejad leiavad, et neil on õigus tasu nõuda lepingu muudatustele tuginedes. Kohus leiab, et hagejatel on õigus nõuda hoonestusõiguse tasu lepingu kehtimise perioodi eest. Hoonestusõiguse tasu maksmist reguleerib lepingu p

1. Algselt olid pooled tõesti kokku leppinud, et hoonestusõiguse tasu kuulub tasumisele alates hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmisest (p 10.1.1), kuid 26.04.2010 lepingu muutmise kokkuleppega on seda punkti muudetud ja lepitud kokku, et hoonestusõiguse tasu kuulub tasumisele alates 01.08.
2. Samuti on pooled täiendavalt kokku leppinud, et hoonestusõiguse tasu esimene makse tasutakse 01.09.2006 (p 3.1.2). Kuigi kostja poolt viidatud (muutmata jäänud sõnastus) 3 „hoonestusõiguse kehtivuse ajal“ viitaks justkui sellele, et tasu maksmine kehtiks hoonestusõiguse kinnisturaamatusse kandmisest, leiab kohus, et poolte tahe seada hoonestusõiguse tasu maksmise kohustus hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmise asemel sõltuvusse konkreetsest kuupäevast, on selge. Pooled on lepingu p-s 3.1.1 just seda konkreetset sõnastust (hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmine) muutnud ning asendanud selle kuupäevaga leppides eraldi kokku esimese makse tasumise aja. Samuti on pooled lepingut täitnud ning tasunud hoonestusõiguse tasu ilma hoonestusõiguse kandmiseta kinnistusraamatusse.

§ 29

alusel leiab kohus, et poolte tegelik tahe lepingu muutmisel ja selle täitmisel on nii lepingu sõnastuse kui poolte käitumise pinnalt selgelt tuvastatav. Lepingut tuleb tõlgendada vastavalt hagejate tõlgendusele ning kostja sellesisulised vastuväited on alusetud. Hagejatel on õigus nõuda hoonestusõiguse tasu maksmist.

§ 76lg 1 alusel tuleb lepingut täita.

Hagejatel on õigus nõuda

§ 100lg 1 p 1 ja p 6 alusel nii lepingu täitmist kui viivist.

Hagejad nõuavad igaühele hoonestusõiguse tasu maksmist summas 21 275,86 krooni. Lepingu p 10.5 alusel tuli hoonestusõiguse tasu esimene makse teha hiljemalt

1. aprilliks. Hagejad on perioodil 02.04.2010 kuni 19.10.2010 arvestanud kostjale viivist 0,075% päevas viivitatud summalt 15 157,51 krooni. Viivise määr 0,075% on kokku lepitud lepingu p-s 13.
2. Kostja ei ole viivise arvestusele matemaatilises mõttes vastu vaielnud. Samuti võimaldab tsiviilkohtumenetuse seadustiku (TsMS) § 367 välja mõista viivis protsendina hagi esitamise päevast, mis on antud juhul 19.10.
3. Kuivõrd 19.10.2010 on hagejate viivisearvestusega juba hõlmatud, mõistab kohus viivise protsendina välja alates 20.10.
4. Kohus leiab, et hagejate nõue on põhjendatud ja rahuldab hagi tervikuna. Kohus arvestab hagejate rahalise nõude eurodesse ning mõistab kostjalt välja igaühele 2 328,52 eurot ning rahuldab ka viivisenõude. Eesti kroonide ümberarvestamisel eurodesse lähtub kohus kehtivast Euroopa Keskpanga vahetuskursist ja euro kasutusele võtmise seaduse §-s 5 sätestatud arvestusreeglitest. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hagejad on esitanud taotluse enamtasutud riigilõivu 96,11 eurot tagastamiseks. TsMS § 442 alusel lahenab kohus otsusega kõik lahendamata jäänud taotlused. T B on tasunud 14.10.2010 riigilõivu 7 750 krooni (t lk 61), maksekäsu kiirmenetluses 11.07.2010 riigilõivu 750 krooni ja täiendavalt 21.03.2011 summas 96,11 eurot. Selle viimase tagastamist hageja taotleb. Vastavalt taotlusele ja tuginedes TsMS § 150 lg 1 p 1 tagastab kohus T B ile enamtasutud riigilõivu summas 96,11 eurot. Makse rekvisiidid on riigilõivu tasumise maksekorralduselt nähtavad. Meelis Eerik kohtunik 4