3-12-1072/20

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-1072 Haldusasi I.G.’i kaebus Tallinna Vangla poolt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Asja läbivaatamise viis Kohtuistungil
2. septembril 2012 Menetlusosalised Kaebuse esitaja: I. G; tekitatud Vastustaja: Tallinna Vangla. Esindaja: Merje Joll. RESOLUTSIOON
3. Jätta kaebus rahuldamata.
4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
5. Saata kohtuotsuse ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg 4). ASJAOLUD
6. Tallinna Vangla 26.09.2011 käskkirjaga nr 1279-d määrati I. G.’le 5-ööpäevane distsiplinaarkaristus 3-kuulise katseajaga. Distsiplinaarkaristus pöörati ennatlikult täitmisele, mistõttu kandis kaebaja ajavahemikul 02.01.2012-06.01.2012 (4 ööpäeva) kartserikaristust ilma õigusliku aluseta.
7. 13.01.2012 esitas I. G. Tallinna Vanglale kahju hüvitamise nõude, taotledes alusetult kartseris viibimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 400 eurot. 01.03.2012 edastas Tallinna Vangla nõude kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks. 05.03.2012 esitas I. G. Tallinna Vanglale puuduste kõrvaldamiseks kirja. 10.05.2012 vastusega nr 5-18/2069-6 rahuldas Tallinna Vangla kahju hüvitamise nõude osaliselt, hüvitades kaebajale kokku 25,56 eurot. 1 KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUSED
8. Kaebaja leiab, et ebaseadusliku kartseris viibimise aja eest on õiglane ja põhjendatud kohustada Tallinna Vanglat maksma talle moraalse kahju eest hüvitist iga ööpäeva eest 100 eurot, so kokku 400 eurot. Kaebaja selgitab, et ebaseadusliku vahi all pidamise eest makstakse 90 eurot iga ööpäeva kohta. Ebaseaduslik kartseris hoidmine ei erine sellest mitte millegi poolest, kuivõrd sellega rikutakse samamoodi tema õigusi. Kaebaja lisab, et kartserisse paigutamisel irvitati tema üle, kuna ei teostatud isegi meditsiinilist läbivaatust. Kedagi ei huvitanud, kas kaebaja on haige või mitte. Vangla töötajad on seega lohakad ja rikuvad süstemaatiliselt seadusi, mis jätab mulje, et seadusi peavad täitma üksnes süüdimõistetud. Istungil leidis kaebaja ka, et ta oleks soovinud kahju hüvitamise nõude kiiremat lahenemist. VASTUSTAJA SEISUKOHT
9. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Tallinna Vangla on seisukohal, et kaebuse esitajale on piisavaks hüvitiseks ühe alusetult kartseris viibitud ööpäeva eest 6,39 eurot. Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel lähtuti kahju hüvitamise nõude märgitud asjaoludest ja varasemast kohtupraktikast. Nimelt on Riigikohus märkinud asjas nr 3-3-1-84-10, et varasema kohtupraktikaga on kooskõlas iga kartseris viibitud ööpäeva eest hüvitisena välja mõista 100 krooni. Riigikohus leidis, et tavaliselt vastab selline hüvitise suurus õigusvastasele kartserisse paigutamisele ja võimaldab määrata õiglase hüvitise. Vastustaja selgitas ka kaebajale, et vangla hinnangul on asjaolusid arvesse võttes proportsionaalseks summaks alusetult kartseris viibitud ööpäeva eest 6,39 eurot. Seega oli kaebaja teadlik, et vangla on vastavas osas nõus talle kartseris viibitud aja hüvitama. Vastustaja leiab, et kaebaja seisukoht suurema hüvitise maksmiseks on põhjendamatu.
10. Tallinna Vangla lisab, et vastavalt vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 52 lõikele 2 ei vaadata kinnipeetavaid ja vahistatuid kartserisse paigutamisel arsti poolt üle, kuna arst on kohustatud pidevalt nende terviseseisundit jälgima. Kaebaja tervisekaardist nähtuvalt käis kaebaja 06.01.2012 arsti vastuvõtul, kus kurtis paar-kolm aastat kestnud seljavalude üle. Vangla arst tegi tervisekaarti järgmise kande: paar kolm aastat on olnud selja vaevused, valud lokaliseeruvad nimme piirkonnas, selja koormustaluvus on langenud, selja liikuvus halb, lihastel ebaühtlaselt suurenenud pinge, millest tingituna paremale viltu, parem õlg 1-1,5 cm madalam. Sundasendites selg hakkab üsna kiiresti valutama, liigutamisel vaevused vähenevad. Patsiendile õpetatud ergonoomilised asendid ja vajalikud füüsilised harjutused, mida teeb iseseisvalt. Vangla rõhutab, et muid tervisekaebusi kaebaja arstile ei kurtnud. Seega ei nähtu tervisekaardilt, et kaebajal oleks olnud selliseid tervisekaebuseid, mille kohaselt ei ole saanud ega tohtinud kaebajat kartserisse paigutada.
11. Vastustaja selgitab viimaks, et kaebaja esitas 05.03.2012 Tallinna Vangla poole teabenõudena pealkirjastatud pöördumisega, milles soovis saada informatsioonis, kas Tallinna Vanglal on kinnipeetavate õiguste rikkumise hüvitamiseks hinnakiri, milles on määratletud hüvitis erinevate rikkumiste eest. Vastustaja märgib, et sellist hinnakirja kehtestatud ei ole. Igakordsel juhul tuleb lähtuda konkreetsetest asjaoludest ja faktidest, mh võttes arvesse ka väljakujunenud kohtupraktikat. Tallinna Vangla leiab, et käesoleval juhul oli asjaolusid arvesse võttes proportsionaalseks hüvitiseks ühe kartseris viibitud ööpäeva eest 6,39 eurot ning palub eeltoodust tulenevalt jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
12. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jäta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised. 2
13. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja viibis õigusvastaselt kartseris 4 ööpäeva ja et Tallina Vangla hüvitas talle selle eest 25,56 eurot. Kohus leiab, et tegemist oli kohase hüvitisega. Tallinna Vangla on selgitanud, et arvestas ühe alusetult kartseris viibitud ööpäeva eest 6,39 eurot (100 krooni) ning et hüvitise suuruse kindlaksmääramisel lähtuti varasemast kohtupraktikast. Riigikohus on märkinud haldusasjas nr 3-3-1-84-10 tehtud otsuses, et varasema kohtupraktikaga on kooskõlas iga kartseris viibitud ööpäeva eest hüvitisena välja mõista 100 krooni.
14. Kohus ei jaga kaebuse esitaja väiteid, et alusetult kartseris viibimine peaks olema samastatav isikult alusetult vabaduse võtmisega. Kaebaja paigutati kartserisse vangistuse kandmise ajal, mistõttu tema vabanduse piiramise määr oli oluliselt väiksem kui see olnuks juhul, kui vabaduses viibiv isik oleks paigutatud kinnipidamisasutusse. Seetõttu on vastustaja makstud hüvitis 6,39 eurot ööpäeva eest kohane ja proportsionaalne kaebajale alusetult põhjustatud vabaduspiirangutega.
15. Kaebaja väited tema võimalikest tervisehädadest kartserisse paigutamise eel ei ole samuti hüvitist suurendavaks asjaoluks. On tõsi, et kaebajale ei tehtud enne kartserisse paigutamist arstlikku läbivaatust, kuid samas ei nähtu ka asja materjalidest, et selle järele oleks olnud vajadus. Vahetult pärast kartserist vabanemist 06.01.2012 on kaebaja käinud arsti vastuvõtul, kus mingeid kartserisse paigutamist välistavaid tervisehädasid või nende möödumise nähte ei tuvastatud. Õigus on ka vastustajal selles, et kinnipeetavate tervislikku seisundit jälgitaks pidevalt ja õigusaktid ei sätesta kartserisse paigutamise eeltingimusena rutiinse tervisekontrolli läbiviimist.
16. Kohus ei näe, et kahju hüvitamise nõude lahendamisel oleks tulnud ette õigustamatuid viivitusi. Kaebaja viibis kartseris 02.01.2012-06.01.
17. Vangla tunnistas ise karistuse ebaseaduslikkust 12.01.
18. 13.01.2012 esitas kaebaja Tallinna Vanglale kahju hüvitamise nõude. Peale puuduste kõrvaldamist rahuldas vangla 10.05.2012 kaebaja taotluse osaliselt ja kaebaja esitas kohtusse kahju hüvitamise taotluse 24.05.
20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja aga menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda Kadriann Ikkonen kohtunik 3