← Eesti

3-11-816/26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi, Madis Ernits 21.09.2012, Tartu 3-11-816 OÜ Hansu-Kalda kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 06.12.

  1. a käskkirja nr 136/2132 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 20.06.
  2. a otsus OÜ Hansu-Kalda apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja OÜ Hansu-Kalda Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada apellatsioonkaebus, tühistada Tartu Halduskohtu 20.06.
  4. a otsus ning teha asjas uus otsus, millega kohustada vastustajat kaebaja taotlus käesoleva kohtuotsuse põhjendusi arvestades uuesti läbi vaatama.
  5. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 871,94 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 22.10.
  6. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Tenno Laanemetsa vanaisa Arved Lind alustas põllumajandusliku ettevõtlusega XXX 13.04.
  8. a, tegutsedes FIE Arved Lind nime all (registrikood 10656316). Arved Lind suri XX.XX.XXXX. a. Vastavalt testamendile pärandas Arved Lind kogu oma vara tütrele Kai Parkja, kes on Tenno Laanemetsa tädi. Kai Parkja testamendijärgse pärijana võttis pärandi vastu (inventuuriga) ning esitas ka
  9. a kohta tuludeklaratsiooni, et deklareerida FIE Arved Lindi majandustegevuse tulemus. Kai Parkja alaline elukoht asub XXX, mis asub XXX ligikaudu 200 km kaugusel. Kai Parkja asutas 12.04.
  10. a mitterahalise sissemaksega, milleks oli pärandvarana saadud põllumajandusettevõte, äriühingu OÜ Hansu-Kalda, mis registreeriti äriregistris 18.05.
  11. Osanik määras OÜ Hansu-Kalda juhatuse liikmeks Tenno Laanemetsa (tl 16), kes alates Arved Lindi surmast oli faktiliselt korraldanud ja teostanud töid talupidamises. Haapsalu notari tõestatud osaühingu osa müügilepingu nr 2135 kohaselt müüs Kai Parkja 17.07.2009 OÜ Hansu-Kalda Tenno Laanemetsale (tl 17-18), kellest sai OÜ Hansu-Kalda ainuosanik ja juhatuse liige. Äriregistri andmetel oli FIE Arved Lind omanik kuni 22.12.2009 Kai Parkja (tl 31-32).
  12. OÜ Hansu-Kalda esitas põllumajandusministri 08.06.
  13. a määruse nr 68 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi määrus nr 68) alusel Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotluse (viitenumber 120010570694; tl 5-6) toetuse saamiseks rootorniiduki ja vaaluti ning veiste kogumisaia materjali ostmiseks. Koos toetuse taotlusega esitas kaebaja ka põlvkondade vahetust tõendavad dokumendid vastavalt määruse nr 68 § 7 lg-le
  14. PRIA jättis 06.12.
  15. a käskkirjaga nr 13-6/2132 (tl 7-8) OÜ Hansu-Kalda taotluse rahuldamata, tuues põhjuseks, et taotluste paremusjärjestuse kohaselt kuulusid rahuldamisele taotlused, millel oli hindepunkte minimaalselt 33,37 ning võrdsete hindepunktide alusel eelistati taotlusi, mille esitas noorem taotleja. Kaebaja puhul oli määrav see, et taotlejat ei ole käsitletud ettevõtjana, kelle puhul oleks tegemist põlvkondade vahetusega. Asja materjalidest nähtuvalt sai OÜ Hansu-Kalda hindamise käigus määruse nr 68 lisa 4 kriteeriumi 5 „Põlvkondade vahetuse soodustamine“ alusel kõigilt komisjoni liikmetelt hindamise tulemusena 0 hindepunkti.
  16. OÜ Hansu-Kalda esitas PRIA 06.12.
  17. a käskkirja peale 22.12.2010 vaide, millega vaidlustas kriteeriumi „Põlvkondade vahetuse soodustamine“ eest hindepunktide andmise, kuna taotleja arvates pidanuks ta nimetatud hindamiskriteeriumi eest saama hindepunktid. PRIA jättis 25.02.
  18. a vaideotsusega nr 13-4/119 (tl 12-13) kaebaja vaide rahuldamata.
  19. 31.03.2011 esitas OÜ Hansu-Kalda halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada PRIA peadirektori 06.12.
  20. a käskkiri nr 13-6/
  21. OÜ Hansu-Kalda märgib, et määrus nr 68 näeb ette, et kriteeriumi „Põlvkondade vahetuse soodustamine“ eest hindepunktide saamiseks peab taotleja omandama põllumajandusettevõtte, mis kuulus põllumajandusega tegelevale vanemale või vanavanemale. Kaebuse kohaselt on OÜ Hansu-Kalda ainuosanik ja juhatuse liige Tenno Laanemets hiljuti alustanud ettevõtlusega ning omandanud oma vanaisa Arved Lindile kuulunud põllumajandusettevõtte. OÜ Hansu-Kalda on seisukohal, et asjaolu, et Arved Lindi testamendijärgne pärija Kai Parkja võttis pärandi vastu ning asutas sellega äriühingu, mille juhatuse liikmeks ja ka osanikuks on Tenno Laanemets, on piisav toetuse eesmärki silmas pidades. Kaebuse kohaselt ei tähenda määruses nr 68 põlvkondade vahetuse kirjeldamisel kasutatud mõiste „kuulunud“ seda, et taotleja peaks omandama põllumajandusettevõtte vanemalt või vanavanemalt vahetult, samuti ei tulene sellist nõuet ühestki õigusaktist. Määruse kohaselt piisab sellest, et taotleja poolt omandatud vara kuulus vanemale või vanavanemale. Samuti leiab OÜ Hansu-Kalda, et vaidlustatud haldusakt on põhjendamata ja puudulik ning selles puudub faktiline ja õiguslik alus.
  22. Tartu Halduskohus jättis 20.06.
  23. a otsusega OÜ Hansu-Kalda kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt ei ole õige OÜ Hansu-Kalda väide, et ettevõtte omandamine ei pea olema vahetu ning sellist nõuet ei tulene ühestki õigusaktist. Halduskohus on seisukohal, et Tenno Laanemets (OÜ Hansu-Kalda ainuomanik ja juhatuse liige) ei omandanud oma vanemale või vanavanemale kuulunud kogu põllumajandusettevõtet nii nagu näeb ette määruse nr 68 lisa 4 punkt 5.1, vaid omandas tädile kuulunud põllumajandusettevõtte. Sama kehtib ka müügitulu kohta – ka see peab olema taotleja oma vanema või vanavanema ettevõtte müügitulu. Residendist füüsilise isiku
  24. aasta ettevõtlusest saadud tulu on deklareerinud ettevõtjana 2 Kai Parkja (ärinimi FIE Arved Lind), kuid see ei ole kaebaja vanaisa Arved Lindi müügitulu, vaid tema tädi Kai Parkja müügitulu. Halduskohus ei nõustu ka OÜ Hansu-Kalda väitega, et haldusakti piisavalt põhjendamata jätmine on anud juhul haldusakti tühistamise aluseks. Halduskohus nõustub vastustajaga, et vaidlustatud haldusakt vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 ja 56 nõuetele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  25. OÜ Hansu-Kalda esitas 08.07.2011 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 20.06.
  26. a otsus ning teha uus otsus, millega tühistada PRIA peadirektori 06.12.
  27. a käskkiri nr 13-6/
  28. Apellatsioonkaebuse kohaselt on Tartu Halduskohus vääralt hinnanud tõendeid (ettevõtluse osas) ning ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi (määruse nr 68 § 7 lg 2). OÜ Hansu-Kalda on seisukohal, et määruse nr 68 kohaselt piisab põlvkondade vahetuse esinemiseks sellest, et taotleja poolt omandatud vara kuulus vanemale või vanavanemale. Selline sõnastus viitab üheselt sellele, et oluline ei ole vanemalt või vanavanemalt vara omandada, vaid oluline on sellise vara omandamine, mida vanem või vanavanem on kasutanud ettevõtluses. Tulenevalt pärimise regulatsioonist puudus OÜ HansuKalda osanikul ning juhatuse liikmel Tenno Laanemetsal võimalus vahetult üle võtta oma vanaisale kuulunud põllumajandusettevõte. Samuti leiab OÜ Hansu-Kalda, et vaidlustatud käskkirjast endast ei nähtu selgelt taotluse rahuldamata jätmise põhjuseid ja aluseid. Käskkiri viitab tabelile, kuid ka sellest tabelist ei nähtu, miks on veerus 5.1 „Hindepunktid põlvkondade vahetuse soodustamise eest“ märgitud tulemuseks
  29. OÜ Hansu-Kalda sai alles vastustaja ametnikelt selgituste kaudu teada, et hindamistulemuste põhjuseks on olnud just see asjaolu, et ta ei võtnud/jätkanud ettevõtlust otse ettevõtet või osalust vanemalt või vanavanemalt üle võttes.
  30. Vastustaja palub oma vastuses apellatsioonkaebusele jätta kaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20.06.
  31. a otsus muutmata. Vastustaja ei nõustu apellandi poolt esitatud vaidlusaluse hindamiskriteeriumi tõlgendusega, kuna siis kaotaks mõtte taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu nõue. Määruse nr 68 lisa 4 p 5.1 kriteeriumi mõte ei ole, et arvesse läheks mitte vanema või vanavanema vaid hoopis kellegi kolmanda isiku müügitulu. Vastustaja on seisukohal, et ülevõtmine peab olema vahetu (vanavanemalt või vanemalt taotlejale) ning ka müügitulu peab olema taotleja vanavanema või vanema ettevõtte müügitulu (taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta). Antud juhul ei ole Tenno Laanemets vahetult omandanud oma vanemale või vanavanemale kuulunud kogu põllumajandusettevõtet, vaid tema tädile kuulunud põllumajandusettevõtte. Seega ei saa pidada õigeks apellandi seisukohta, et majandusüksuse müügitulu arvesse võtmisel ei ole tähtsust ettevõtte kuuluvusel. Kriteeriumi eest hindepunktide saamine eeldab, et müügitulu peab olema taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu, s.o müügitulu, mis saadi siis, kui ettevõtte omanikuks oli taotleja vanem või vanavanem. Arvesse ei saa võtta müügitulu, mis saadi küll
  32. aastal, kuid ei olnud müügitulu ajast, mil ettevõte kuulus taotleja vanavanemale.
  33. 02.09.2012 esitas OÜ Hansu-Kalda ringkonnakohtule kohtukulude nimekirja, mille kohaselt on OÜ Hansu-Kalda kandnud menetluskulusid kokku summas 375,97 eurot, mille moodustavad tasu õigusteenuste eest ning apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3
  34. Ringkonnakohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada, Tartu Halduskohtu 20.06.
  35. a otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kohustada vastustajat kaebaja taotlus käesoleva kohtuotsuse põhjendusi arvestades uuesti läbi vaatama.
  36. OÜ Hansu-Kalda taotles määruse nr 68 alusel toetust rootorniiduki, vaaluti ning veiste kogumisaia materjali ostmiseks. PRIA jättis 06.12.
  37. a käskkirjaga taotluse rahuldamata, nagu ka selle otsuse peale esitatud vaide. Halduskohus kaebust, millega taotleti PRIA käskkirja tühistamist, ei rahuldanud. Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja asjas uue otsuse tegemist, millega tühistada PRIA 06.12.
  38. a käskkiri. Kaebaja on esitanud tühistamiskaebuse. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja taotlust tuleb tõlgendada lähtuvalt kaebaja tegelikust tahtest. Kaebuse ja apellatsioonkaebuse tekstist ilmneb, et kaebaja eesmärgiks on, et PRIA tema esitatud taotluse toetuse saamiseks rahuldaks ja toetuse välja maksaks. PRIA 06.12.
  39. a käskkirja tühistamine ei viiks kaebajat sihile. Soodustava haldusakti andmisest keeldumisel on kohane õiguskaitsevahend kohustamiskaebus. Samas ei saa kohus asuda taotlust haldusorgani asemel ise sisuliselt läbi vaatama ja rahuldama. Küll aga saab kohus kohustada haldusorganit esitatud taotlust kohtuotsuses esitatud põhjusi arvestades uuesti läbi vaatama. Kohustamistaotlust ei ole halduskohtule esitatud kaebuses otsesõnu välja toodud, kuid eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et see on hõlmatud PRIA 06.12.
  40. a käskkirja tühistamise taotlusega, ning kaebaja soov, et tema taotlus kohtumenetluse tulemusena uuesti läbi vaadataks, pidi ka vastustajale olema arusaadav. Olgugi et kaebaja oleks pidanud seda ka sõnaselgelt taotlema, leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul ei ole tegemist puudusega, mida ei saaks taotluse tõlgendamise teel kõrvaldada. Eelnevast tulenevalt tõlgendab ringkonnakohus OÜ HansuKalda kaebust kohustamiskaebusena (vrd RKÜKo 14.04.2009, 3-3-1-59-07; RKHKo 04.11.2002, 3-3-1-51-02; 19.06.2009, 3-3-1-40-09; RKHKm 01.12.2005, 3-3-1-67-05).
  41. Kaebaja ja vastustaja vaidlevad selle üle, et kaebaja sai hindamise käigus määruse nr 68 lisa 4 kriteeriumi 5 „Põlvkondade vahetuse soodustamine“ alusel kõigilt komisjoni liikmetelt hindamise tulemusena 0 hindepunkti 15-st võimalikust (kuni 10 punkti nimetatud kriteeriumide täitmise eest ja kuni 5 punkti vastavalt aastate arvule siis, kui põllumajandusettevõte on tegutsenud enne omandamist kauem kui kaks aastat). Põlvkondade vahetuse soodustamise kriteeriumid on välja toodud määruse nr 68 § 7 lg-s
  42. Selle normi eeldused on järgmised: - füüsilisest isikust ettevõtja või osaühingu ainuosanik - omandanud enne taotluse esitamist vähemalt kaks majandusaastat tegutsenud põllumajandusettevõtte (põllumajandusega tegeleva osaühingu kogu osaluse või füüsilisest isikust ettevõtjale kuulunud põllumajandusettevõtte) - mis on kuulunud tema vanemale või vanavanemale - mille iga-aastane omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu ja omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügitulu kas koos või eraldi oli omandamisele vahetult eelnenud kahel järjestikusel majandusaastal vähemalt 50% taotleja kogu müügitulust, kui taotleja peab “Raamatupidamise seaduse” kohaselt tekkepõhist raamatupidamise arvestust, või vähemalt 50% taotleja Maksu- ja Tolliametile esitatud residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu deklareerimise vormi E alusel arvutatud kogu müügitulust, kui taotleja peab “Raamatupidamise seaduse” kohaselt kassapõhist raamatupidamise arvestust, ning - mille aastane tulu ületas 2 400 eurot, kuid ei ületanud koos muude ärituludega 447 382 eurot. 4 Enam-vähem sama sõnastusega on määruse nr 68 lisa 4 kriteeriumi 5 „Põlvkondade vahetuse soodustamine“ p 5.
  43. Esiteks peab taotleja olema füüsilisest isikust ettevõtja või osaühingu ainuosanik. Taotluse toetuse saamiseks on esitanud OÜ Hansu-Kalda (tl 5-6), kes on eraõiguslik juriidiline isik. Seda aspekti ei ole problematiseerinud PRIA peadirektor oma 06.12.
  44. a käskkirjas (tl 7-8) ega 25.02.
  45. a vaideotsuses (tl 12-13) ega ka Tartu Halduskohus oma 20.06.
  46. a otsuses. Ka ringkonnakohus on seisukohal, et faktiliselt tegutses taotluse esitamisel Tenno Laanemets, kes on OÜ Hansu-Kalda ainuosanik. Ringkonnakohus möönab, et määrus nr 68 ei ole selles osas päris õigusselge, kuna määruse nr 68 § 2 lg 1 järgi võib toetust taotleda põllumajandusliku tegevusega alustav füüsilisest isikust ettevõtja või ühe või mitme füüsilisest isikust osanikuga osaühing, samal ajal kui § 7 lg 2 kõneleb ainult füüsilisest isikust ettevõtjast ja osaühingu osanikust, kes on omandanud osaühingu kogu osaluse. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 58 lg 1 sätestab aga, et maaelu arengu toetust võib taotleda isik, kes vastab asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toetuse saamise nõuetele, välistamata seega juriidilisi isikuid. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 „Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta“ art 22 lg 1 järgi antakse art 20 p a alapunktis ii sätestatud toetust põllumajandustootjatele, kes: a) on nooremad kui 40 aastat ning asuvad esimest korda tegutsema põllumajandusettevõtte juhina; b) omavad vastavaid ametialaseid oskusi ja pädevust; c) esitavad oma põllumajandustegevuse arendamise äriplaani. Nende tingimuste järgi saab jällegi tegemist olla ainult füüsilise isikuga. Seevastu on „Eesti maaelu arengukava 2007–2013“ punkti 5.3.1 1 all ette nähtud meetme 1.2 „Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine

(112)“ järgi aga toetuse sihtrühmaks märgitud „Põllumajandustootmisega alustavad/tegelevad füüsilisest isikust ettevõtjad ja füüsilisest isikust osanikega osaühingud“. Ringkonnakohus tõlgendab seda ebaselgust toetuse taotleja kasuks, lähtudes normi eesmärgist soodustada põlvkondade järjepidevust ja käsitleb taotlejana Tenno Laanemetsa. Sellele oleks PRIA hea halduse põhimõttest tulenevalt pidanud kaebaja tähelepanu juhtima. Tenno Laanemets on Arved Lindi lapselaps. Isegi kui vormiliselt on toetuse taotluse esitanud osaühing ja mitte Tenno Laanemets isiklikult, siis sisuliselt soodustaks see toetus ikkagi Tenno Laanemetsa, kes kuulub normi eesmärgist lähtuvalt soodustatud isikute hulka.
  1. Teiseks peab taotleja olema omandanud enne taotluse esitamist vähemalt kaks majandusaastat tegutsenud põllumajandusettevõtte (põllumajandusega tegeleva osaühingu kogu osaluse või füüsilisest isikust ettevõtjale kuulunud põllumajandusettevõtte). Tenno Laanemetsa vanaisa Arved Lind tegutses XXX FIE Arved Lind nime all alates
  2. aastast. 12.04.
  3. a asutas tema pärija Kai Parkja mitterahalise sissemaksega, milleks oli pärandvarana saadud põllumajandusettevõte, äriühingu OÜ Hansu-Kalda. Tegemist on sama majandusüksusega, mis on tegutsenud juba üle kümne aasta.
  4. Kolmandaks peab olema tegemist põllumajandusettevõttega, mis on kuulunud taotleja vanemale või vanavanemale. PRIA põhjendas 25.02.
  5. a vaideotsuses (tl 13) taotluse rahuldamata jätmist muuhulgas: „Taotleja ei ole omandanud oma vanemale või vanavanemale kuulunud kogu põllumajandusettevõtet, vaid tädile kuulunud põllumajandusettevõtte. Pärast Arved Lind’i surma XXXX. a päris tema varad tema tütar Kai Parkja (Tenno Laanemetsa tädi).“ Ka halduskohus tugines sellele argumendile. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et ei määruse nr 68 § 7 lg-st 2 ega selle lisa 4 punktist 5.1 ei tulene selgesõnaliselt, et noor põllumajandusettevõtja peab ettevõtte üle võtma vahetult oma vanemalt või vanavanemalt. Kuigi Tenno Laanemets ei võtnud põllumajandusettevõtet 5 üle vahetult Arved Lindilt, on siiski tegemist kogu aeg tema perekonnale kuulunud ettevõttega, mida on majandatud
  6. aastast peale. Ringkonnakohtu arvates ei tohi määruse nr 68 sätteid taotleja kahjuks tõlgendada sel viisil, et taotleja peaks omandama ettevõtluses kasutatava vara või siis ettevõtte vahetult oma vanemalt või vanavanemalt. Määruse nr 68 näeb ette selle, et taotleja peab omandama põllumajandusettevõtte (s.t majandusüksuse, mis koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest), mis kuulus põllumajandusega tegelevale vanemale või vanavanemale. Määruse kohaselt piisab sellest, et taotleja poolt omandatud vara kuulus vanemale või vanavanemale. Selline sõnastus viitab sellele, et oluline ei ole vanemalt või vanavanemalt vara omandada, vaid oluline on sellise vara omandamine, mida vanem või vanavanem on kasutanud ettevõtluses. Teistsugust tõlgendust ei luba võrdsuspõhimõte (PS § 12 lg 1). Ebavõrdse kohtlemise õigustamiseks peab olema mõistlik põhjus. Kui tõlgendada määruse nr 68 § 7 lg-t 2 selliselt, et põllumajandusettevõte tuleb omandada vahetult vanemalt või vanavanemalt, siis koheldakse toetuse saamisel neid isikuid soodsamalt võrreldes isikutega, kes algajate noorte põllumajandustootjatena omandasid ettevõtte mõnelt lähisugulaselt, kes omakorda lahkunu testamendi või perekonna pärimisjärgluse põhimõtte kohaselt ettevõtte eelmiselt omanikult pärisid. Mõlemal juhul on ettevõte olnud kogu aeg ühe perekonna käes. Selliseks ebavõrdseks kohtlemiseks puudub ringkonnakohtu hinnangul mõistlik põhjus. „Eesti maaelu arengukava 2007–2013“ punkti 5.3.1 1 all ette nähtud meetme 1.2 „Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine
(112)“ järgi on meetme üldeesmärk noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise hõlbustamine ja põlvkondade vahetusele kaasaaitamine põllumajanduses. See eesmärk on täidetud ka siis, kui ettevõte ei lähe vahetult üle vanemast või vanavanemast eelmiselt tootjalt noorele tegevusealustajale, vaid kui viimane võtab põllumajandusettevõtte üle lähisugulaselt, kes selle esimesena nimetatud isikult päris. Eelnevast lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et PRIA poolt määruse nr 68 § 7 lg-le 2 antud tõlgendus ei arvesta piisavalt meetme eesmärgi ja võrdsuspõhimõttega. Kuna Tenno Laanemets võttis lõppastmes üle oma vanaisa ettevõtte, siis ei ole 0 punkti andmine põlvkondade vahetusele kaasaaitamise kriteeriumi eest põhjendatud.
  1. PRIA on 25.02.
  2. a vaideotsuses lisaks märkinud järgmist: „Kuna FIE Arved Lind omanikuks oli
  3. a Kai Parkja, siis ei saaks arvesse võtta ka FIE Arved Lind
  4. a müügitulu, s.o taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu. Kui arvestada aga müügitulu ajal, mil FIE Arved Lind omanikuks oli Tenno Laanemetsa vanaisa Arved Lind, siis tema aastane müügitulu (
  5. a e-vorm) oli 28 717 krooni, mis ei vasta määruse nõuetele.“ Ringkonnakohus leiab, et määruse nr 68 § 7 lg 2 sõnastus on jällegi ebaselge ning vajab tõlgendamist. Sätte sõnastuse järgi on määrav, et ettevõtte „iga-aastane omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu ja omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügitulu […] ületas 2400 eurot, kuid ei ületanud koos muude ärituludega 447 382 eurot“. Ringkonnakohus loeb sellest välja, et kas ülevõtmisele vahetult eelnev või ka mõni varasem aastane tulu pidi ületama 2 400 eurot (ning kogu äritulu jääma alla märgitud ülempiiri). Ringkonnakohus osutab sellele, et inimese surm võib mõjuda negatiivselt tootmisele ja müügitulule. Pidades toetuse andmisel määravaks eelmise omaniku surma-aasta müügitulu, jääb põhjendamatult suur roll juhusele. Toetuse eesmärgist lähtuvalt on see ette nähtud keskmise suurusega ja jätkusuutlikele noortele põllumajandustootjatele, kelle aastane müügitulu jääb ette antud raamidesse. Vastustaja ei ole kusagil esitanud veenvaid argumente, et OÜ Hansu-Kalda ei ole keskmise suurusega jätkusuutlik noor põllumajandustootja. Arved Lindi surmale järgnenud aastad on kinnitanud, et OÜ HansuKalda müügitulu jääb ette antud raami. Sedavõrd segaselt sõnastatud normi puhul leiab 6 ringkonnakohus, et põhjendamatu oleks taotleja puhul omandamisele eelnev aasta tähelepanuta jätta.
  6. Kaebaja taotlust hinnati 25,97 punktiga (tl 8 ja 11). Viimane toetust saanud taotlus sai 33,37 punkti (tl 24). Vaidlusaluse kriteeriumi eest on võimalik vastavalt määruse nr 68 lisa 4 punktile 5 saada kuni 15 punkti (kuni 10 punkti nimetatud kriteeriumide täitmise eest ja kuni 5 punkti vastavalt aastate arvule siis, kui põllumajandusettevõte on tegutsenud enne omandamist kauem kui kaks aastat). Teoreetiliselt on seega võimalik, et kaebaja taotlus oleks tulnud rahuldada. Määruse nr 68 § 10 lg 1 kohaselt, kui kõigi taotluste rahastamise summa ületab toetuse liigi rahastamise eelarve, hindab PRIA ELÜPS § 60 lg 2 alusel taotlusi enne taotleja, taotluse ja kavandatava tegevuse nõuetele vastavuse kontrollimist määruse nr 68 lisas 4 kehtestatud hindamiskriteeriumide põhjal, andes taotlusele hindepunkte lisa 4 kohaselt. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja esitatud taotlus tuleb eelnevaid põhjendusi arvestades uuesti läbi vaadata.
  7. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb seega välja mõista vastustajalt. Kaebaja menetluskulud esimeses astmes olid 15,97 eurot riigilõivu, 480 eurot õigusteenuste eest (tl 39 pöördel). Kaebaja menetluskulud apellatsioonimenetluses olid 15,97 eurot riigilõivu ja 360 eurot õigusteenuste eest. Ringkonnakohus peab neid menetluskulusid mõistlikuks. Kokku tuleb vastustajalt seega välja mõista 871,94 eurot. Maili Lokk Agu Timmi 7 Madis Ernits

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.