3-10-2637/12

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2637 Otsuse kuupäev

1. märts 2011 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi OÜ Goldbrit kaebus Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 12.08.2010 otsuse nr 12.2-3/3579-18 tühistamiseks, ning viivituste õigusvastaseks tunnistamiseks Kirjalik menetlus. Menetlusvorm Menetlusosalised Kaebaja: OÜ Goldbrit /registrikood 11876847/ Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet /registrikood 70000349/ Resolutsioon 1.Tunnistada Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse viivitus OÜ Goldbrit 36 000 krooni suuruse tagastustaotluse lahendamisel õigusvastaseks. 2.Mõista Maksu- ja Tolliametilt OÜ Goldbrit menetluskulude katteks välja 87,65 eurot (kaheksakümmend seitse eurot ja 65 senti). 3.Muus osas jätta OÜ Goldbrit kaebus rahuldamata ja menetluskulu tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 04.04.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 12.08.2010 koostati Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuses otsus nr 12.2-3/3579-18 (tl 11-13), millega peatati OÜ Goldbrit poolt esitatud tagastusnõude täitmine summas 311 460 krooni kuni otsuse jõustumiseni väärteomenetluses. 03.09.2010 esitas OÜ Goldbrit otsuse kehtetuks tunnistamise ja ettekirjutuse tegemise nõuetega vaide (tl 14-17). 07.10.2010 esitas OÜ Goldbrit Maksu- ja Tolliameti peale Tallinna Halduskohtusse kaebuse (tl 110) , vaidlustas selles muuhulgas ka Ida maksu- ja tollikeskuse 12.08.2010 otsuse nr 12.2-3/3579-18 paludes see tühistada, teha ettekirjutus 36 000 krooni suuruse maksusumma tagastamise kohta haldusakti andmiseks ning tunnistada maksuhalduri viivitused selle maksusumma tagastamisel ja vaideotsuse tegemisel õigusvastasteks. 27.10.2010 edastati see osa kaebusest lahendamiseks Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja (tl 69 ja 71). Kaebaja märkis, et tal oli märtsi 2010 eest tekkinud 311 460 krooni suurune sisendkäibemaksu tagastusnõue, kuid maksuhaldur jättis tema 36 000 krooni suuruse tagastustaotluse tähelepanuta ning peatas nõude täitmise kogu ulatuses tegelikke asjaolusid analüüsimata ja maksukohustuse tekkimise aluseid arvestamata. EÜ direktiivi 2006/112, käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse sätetele ning mitmetele Euroopa Kohtu ja Riigikohtu lahenditele tuginedes leidis ta, et maksuhaldur pole piisavalt arusaadavalt ja selgelt tuvastanud tema tegevuses maksuseaduste rikkumise tunnuseid, on jätnud tema huvid kaalumata ning rikkunud õiguskindluse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Seejuures ta väitis, et ei ole märtsikuu deklaratsioonis ega muul ajal või viisil ebaõigeid andmeid esitanud ega maksukorralduse seaduse § 153 lg 2 koosseisule vastavat tegu toime pannud. Vaidlustatud viivituste osas väitis kaebaja, et pole saanud soovitud käibevahendeid kasutada ning põhjendas oma huvi maksuhalduri tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamisel võimaliku kahju hüvitamise nõude esitamise ja edaspidi samasuguse olukorra vältimise sooviga. 07.
3. 2010 vaideotsusega nr 6-1/502-2 (tl 77-78) ja 11.11.2010 otsusega 6-1/502-3 (tl 87-88) rahuldati OÜ Goldbrit vaie osaliselt ja täideti tema 36 000 krooni suurune tagastustaotlus. 05.11.2010 edastatud kaebuse täpsustuses (tl 75-76) jättis OÜ Goldbrit ettekirjutuse tegemise ja vaidemenetluses toimunud viivituse õigusvastaseks tunnistamise nõuded oma kaebusest välja. Maksu- ja Tolliameti kirjalikus seletuses (tl 83-85) ei peetud kaebust õigeks, paluti see viivituse õigusvastasuse tuvastamise taotluse osas läbi vaatamata või terves ulatuses rahuldamata jätta ja väideti, et vaidlustatud otsuse tegemise põhjuseks oli kontrolli käigus tekkinud kahtlus, et OÜ Balford Distribution pole diiselkütuse tegelik müüja ning seda äriühingut kasutati eesmärgiga tekitada ebaseaduslik sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ja saada riigilt tagasi käibemaks, mis jäi tehingute ahelas olevate variisikute poolt tasumata. Seejuures esitati oma seisukohad kaebaja väidete suhtes ning märgiti neis muuhulgas, et rikkumise tunnused OÜ Goldbrit tegevuses on otsuses välja toodud, see on piisavalt motiveeritud ja taotletava tulemuse osas proportsionaalne, maksusumma tagastamist ja selle tagajärgi on kaalutud ning lisati, et käesolevaks ajaks on väljastatud ka kontrollakt, milles on kajastatud kõik maksumenetluse käigus tuvastatud asjaolud. Seletuses nõustuti sellega, et täitmise taotlusega 36 000 krooni suurust tagastusnõuet tulnuks kogu nõudest eristada, kuid leiti, et kuna eksimus on vaidemenetluse käigus parandatud ja kaebaja pole vaidlustanud tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamise kohta tehtud otsuseid ega esitanud asjaolusid, mis võimaldaksid arvata maksukorralduse seaduse § 116 lg 2 alusel arvestatavat intressi ületava kahju olemasolu, puudub tal halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg 1 kohane põhjendatud huvi. 13.12.2010 edastatud täienduses (tl 111-116) esitas kaebaja seisukohad maksuhalduri seletuse, vaideotsuse ja kontrollakti suhtes märkides, et ei nõustu seletuse paljasõnaliste väidetega ega pea vaideotsuse muutmist põhjendatuks ja õigeks ning leides, et kontrollakti põhjal ei saa teha muud järeldust kui seda, et tal oli õigus müüja arvetel kajastatud käibemaksusumma sisendkäibemaksuna maha arvata. 01.02.2011 esitas OÜ Goldbrit 758,18 euro suuruse menetluskulu hüvitamise nõude ja täiendavad seisukohad (tl 122-125), milledes viitas veel mõnele Euroopa Kohtu lahendile ning märkis maksukorralduse seaduse § 105 lg 1, 2, 3 ja 9 tuginedes, et käibedeklaratsioonis kajastuv enammakse oli juba enne otsuse tegemist tema järgnevate maksukohustustega tasaarvestatud ja 12.08.2010 tal tagastusnõuet enam polnud. Viivitusega seotud tuvastamisnõuet põhjendas ta täiendavalt väitega, et kuna ei saa enam tegeleda muuga peale maksuhalduriga vaidelemise, on väga tõenäoline, et talle on põhjustatud suurem kahju kui alusetult tagastamata jäetud maksusummalt arvestatav intress ning lisas, et kahju seisneb muuhulgas ka õigusabikuludes enne kohtu- ja vaidemenetlust. KOHTU PÕHJENDUSED Ida maksu- ja tollikeskuse vaidlusaluse otsusega on peatatud OÜ Goldbrit poolt esitatud käibemaksu tagastusnõude täitmine. Kuna Maksu- ja Tolliamet on osa otsusest oma vaideotsusega (tl 77-78 ja 87-88) kehtetuks tunnistanud, käsitleb kohus vaid otsuse kehtivat osa. Tagastusnõudega seonduvat reguleerib maksukorralduse seadus, mille § 33 lg 1 kohaselt on maksumaksjal õigus saada tagasi maksuhaldurile seaduses või haldusaktis ettenähtust suuremas 2 summas tehtud makse ja rahalise kohustuse tasumisel või tasaarvestamisel tekkinud enammakse, sealhulgas enne kohustuse tasumise tähtpäeva tehtud makse. Sama seaduse § 106 lg 1 ja 2 kohaselt tuleb tagastusnõude täitmise taotlus esitada maksudeklaratsioonis või muus kirjalikus dokumendis ning summa, mille tagastamiseks on isikul õigus, tagastatakse üldjuhul 30 päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. Tagastusnõude täitmise peatamist ja pikendamist käsitleb maksukorralduse seaduse §
4. Selle esimeses ja teises lõikes kehtestatu annab riiklike maksude maksuhaldurile õiguse peatada kirjaliku motiveeritud otsusega tagastusnõude täitmine kuni väärteomenetluses või kriminaalmenetluses tehtava otsuse või kohtuotsuse jõustumise või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tegemiseni, kui maksukohustuslase tegevuses on tuvastatud maksuseaduste rikkumise tunnuseid ning seoses sellega on alustatud kriminaalmenetlust või väärteomenetlust. Vaidlusaluse otsuse väidetel on OÜ Goldbrit suhtes 11.08.2010 algatatud maksukorralduse seaduse § 153 lg 2 tunnustel väärteomenetlus. Nimetatud seadusesäte näeb ette juriidilise isiku vastutuse maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise või kinnipidamiskohustuse rikkumise eest. Otsusest nähtuvalt viis maksuhaldur läbi OÜ Goldbrit tagastustaotluse kontrolli ja jõudis arvamusele, et selle äriühingu raamatupidamises kajastatud OÜ Balfort Distribution tehingud ei ole tegelikkuses toimunud ja tema nimel fiktiivsete ostutehingute vormistamisega ning tahtlikult maksuhaldurile maksudeklaratsioonis valeandmete esitamisega on tekitatud tegelikust suurem käibemaksu enammakse. Kaebaja pole väidet väärteomenetluse olemasolu kohta valeks nimetanud ega ümber lükanud ja seega ei saa ta ka väita, et Ida maksu- ja tollikeskusel puudus õiguslik alus selleks, et tema poolt esitatud tagastusnõude täitmine peatada. 17.11.2010 koostatud kontrollakt (tl 89-100) kinnitab nii seda, et väärteomenetlus on olemas, sest kaebaja juhatuse liige on selle raames andnud OÜ Balford Distribution seotud tehingute kohta ütlusi kui ka, et nende tehingute kontrollimisel võeti enne vaidlusaluse otsuse andmist asjaosalistelt seletusi ja koguti mitmeid dokumentaalseid tõendeid. Tagastusnõude peatamise otsus on kaalutlusõiguse alusel langetatud otsustus, mille kohtuliku kontrollimise võimalused on piiratud. Halduskohus saab kontrollida vaid seda, kas on täidetud haldusakti õiguspärasuse eeldused ja järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ja õiguse üldtunnustatud põhimõtteid, kuid tal puudub õigus hinnata otsustatu sisulist otstarbekust. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on kehtestatud haldusmenetluse seaduse § 54 ja nõuavad, et see oleks antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastaks vorminõuetele. Vaidlusalune otsus on antud pädeva haldusorgani poolt, andmise hetkel kehtinud õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Otsuses esitatud faktilised andmed ja õiguslikud viited võimaldavad mõista, millisel põhjusel tagastusnõude täitmise peatamine üldse kaalumisele võeti ning on selgitatud ka seda, miks otsustati just peatamise kasuks. Tagastusnõude täitmise peatamine mõjub vaieldamatult seda omava isiku õigustele ja eeldab seega vahetut ja olulist põhjust. Antud juhul oli see väärteo kahtluse näol olemas, vastav menetlus oli algatatud just tagastusnõude sisuga seotud asjaoludel ning need võimaldasid järeldada, et nõuet ei saa täita enne väärteoasjas tehtava otsuse jõustumist. Seega oli kaebaja õiguste piiramine vajalik, selleks rakendatud abinõu kohane ja eesmärgi suhtes proportsionaalne ning ükski kohtule esitatud väide või tõend ei võimalda arvata, et seejuures oleks rikutud õiguskindluse, võrdse kohtlemise või mistahes muud õiguse üldtunnustatud põhimõtet. OÜ Goldbrit on lisaks tühistamisnõudele esitanud tuvastamisnõude ning vaidlustanud selles viivituse 36 000 krooni suuruse maksusumma tagastamisel. Maksukorralduse seaduse eespool juba viidatud § 106 lg 2 kohaselt tuleb tagastusnõue täita üldjuhul 30 päeva jooksul selle saamisest arvates. Maksu- ja Tolliamet on oma 07.10.2010 vaideotsuses (tl 77-78) jõudnud järeldusele, et OÜ Goldbrit poolt 22.04.2010 esitatud 36 000 krooni suuruse summa tagastustaotlus polnud seotud kahtluse alla seatud kütusetehingutega ja on selle ära täitnud. Seega on vastustaja ise tunnistanud, et tagastusnõude peatamine eelnevalt käsitletud otsusega ja seega ka viivitus tagastusnõude täitmisel oli selle summa osas õigusvastane ja vastupidist pole põhjust järeldada ka kohtul. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg 1 sätestatu kohaselt saab kaebuse toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks esitada üksnes isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. OÜ Goldbrit väidab, et tema huvi on nii preventiivne kui ka kahjunõude esitamise soovil rajanev. Esimest põhjendust seob ta 3 sooviga vältida maksuhalduri ajaliselt põhjendamata otsinguid põhjuste või ettekäänete järele edaspidiste enammakstud maksusummade tagastamise taotluste täitmisel. Teist põhjendab väitega, et ei ole saanud soovitud käibevahendeid kasutada ning enne kohtu- ja vaidemenetlust kantud kuludega, mis ületavad võimalikku intressi. Mõlemad põhjendused on käesoleva juhtumi asjaolude puhul arvestatavad ja saavad olla tuvastamisnõude rahuldamise aluseks. Seda, et kas kaebajale on tagastusnõude täitmisega viivitamise tõttu ka tegelikult tekkinud mingit reaalset varalist kahju, mis ületab maksukorralduse seaduse § 116 lg 2 ja § 117 lg 1 kohaselt arvutatava intressisumma ning kas kõik vastava nõude rahuldamise eelduseks olevad riigivastutuse seadusest või muust õigusaktist tulenevad tingimused on täidetud, ei saa kohus tuvastamisnõude lahendamisel hinnata. OÜ Goldbrit pole esitanud mingeid nõudeid vaideotsuse või selle muutmise otsuse suhtes, mistõttu pole need otsused käesoleva kaebuse esemeks. Samuti pole seda 17.11.2010 koostatud kontrollakt (tl 89-100). Seega on asjakohatud ja arusaamatud kõik need seisukohad (tl 111-116), mida ta on nende dokumentide suhtes avaldanud. Arusaamatu on ka väide selle kohta, et maksuhaldur oli kaebaja maksukohustused vaidluse põhjuseks oleva käibedeklaratsiooni järgse enammaksega juba tasaarvestanud ja 12.08.2010 ei olnud tal enam 252 291 krooni suurust tagastusnõuet. Ükski kohtutoimikusse esitatud tõend ei kinnita seda. Selle tõele vastavuse korral kaoks tühistamisnõude alus valdavas osas üldse ära, sest olematu tagastusnõude täitmise peatamine ei saa kuidagi rikkuda kaebaja õigusi. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg 1 kohaselt pole isikul kaebeõigust, kui vaidlustatu ei riku tema subjektiivseid õigusi. Eeltoodud põhjustel pole alust Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 12.08.2010 otsuse nr 12.2-3/3579-18 seni kehtiva osa tühistamiseks ning see nõue jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 kohaselt rahuldamata. 36 000 krooni suuruse maksusumma tagastamisega viivitamise osas tuleb maksuhalduri tegevus sama seadustiku § 26 lg 1 p 3 alusel õigusvastaseks tunnistada. Kaebuse osalise rahuldamise tõttu kuulub kaebaja poolt kantud kokku 758,18 euro suurune menetluskulu (tl 68 ja 125-129) halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 2 alusel rahuldamisele samuti osaliselt. Kuna tagastusnõude rahuldatud osa moodustab vaidlustatud otsuse kogusummast ligikaudu 11,56%, on kaebaja hüvitamisele kuuluva menetluskulu suuruseks 87,65 eurot. Maksu-ja Tolliamet oma menetluskulude hüvitamise kohta taotlust esitanud ei ole. Raili Randlane Kohtunik 4