lg 2 ja 3 kohaselt võimaldatakse kinnipeetul kord nädalas ennast pesta saunas, duši all või vannis ning vahetada voodipesu. v.
S § 41 sätestab, et kinnipeetavat, karistusjärgselt kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine, karistusjärgne kinnipidamine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Kaebuse täienduses täpsustas kaebaja, et läbipaistmatust plastmassist kardin ilmus WC ruumi alles pärast seda, kui kohtusse oli esitatud tuvastamiskaebus haldusasjas nr 3-11-1207. 7.3 Arestimaja Narva kambri vanem V. Slovjantsev´i poolt 22.03.2012 tehtud ettekandest nähtub, et kambris nr. 5 on WC muust ruumist eraldatud läbipaistmatu kilekardinaga ning kinnipeetute privaatsus loomulike vajaduste rahuldamisel on tagatud. Arestimaja vanema sõnul lõhuvad kinnipeetud sageli kilekardina ära, kuid sel juhul väljastab arestimaja uue kardina. Dušši kasutamist võimaldati kaebajale 10.03.2009, 17.03.2009, 26.05.2009, kusjuures 19.03.2009 keeldus kaebaja duši alla minemast (t.lk 48). Halduskohtumenetluse käigus selgus, et puhta voodipesu väljastamisel võetakse kinnipeetult allkiri ning pannakse žurnaali „voodi tarvikud“. Nimetatud žurnaalist on näha, et kaebaja kinnitas allkirjaga puhta voodipesu saamist alates 03.03.2009-03.08.2009 vähemalt 6 korda: 03.03.2009, 10.03.2009, 05.05.2009, 19.05.2009, 26.05.2009, 25.06.2009, 30.07.2009 (t.lk 56-59). žurnaali andmetel jäi kaebajal vahetamata voodipesu vaid 17.03.2009, kuid ülejäänud kordadel vahetati kaebajal voodipesu puhta vastu vastavalt v.
Juhul, kui kaebaja sai mingil põhjusel musta pesu või see muutus pärast mustaks või kasutuskõlbmatuks, siis oli tal võimalus vahetada must pesu puhta vastu enneaegselt, kuid kaebaja ei pöördunud vastustaja poole niisuguste palvetega. Sellest tulenevalt ei saa kohus nõustuda kaebaja väitega, et kambris nr. 5 ei olnud tagatud kinnipeetute privaatasust WC kasutamisel ega antud võimalust duši all käia vähemalt üks kord nädalas ning väljastatud voodipesu oli must. 4 3-12-365 7.4 Vastavalt v.
lg 1 p-le 6 kinnipeetu on kohustatud hoolitsema isikliku hügieeni eest, hoidma puhtust kambris ja arestimaja teistes ruumides. Sellest tulenevalt ei ole õige vastustajale etteheidetav väide selle kohta, et kamber oli must. Must saab kamber olla vaid põhjusel, et kambris viibivad kinnipeetud seda puhtana ei hoia. Vahendeid kambri puhastamiseks oleks saanud kaebaja küsida arestimaja administratsioonilt, kuid ta ei teinud seda (t.lk 48). 8. Arstiabi ja telefoni kasutamine. 8.1 Kaebaja väidab, et arestimaja Narva kambris kinnipidamise ajal ei saanud ta vastustaja süül arstiabi. Samuti oli tal soov kasutada telefoni ning kauplust, kuid tema palved jäeti rahuldamata. 8.2 v.
lg 1 kohaselt kinnipeetu haigestumise korral tagatakse talle ravi, vajadusel kutsutakse kiirabi. Kui kinnipeetu vajab ravi, mille andmiseks puudub arestimajas võimalus, saadetakse kinnipeetu arsti saatekirja alusel valve all ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde tervishoiuasutusse või vanglasse. Järelikult oli kaebajal haigestumise korral õigus saada arestimajalt vajalikku ravi või õiguspäraselt oodata saatmist ravile selleks rohkem sobilikku kohta. Samuti vastustaja käitumise hindamisel tuleb arvesse võtta, kas ta oli teadlik kinnipeetul esinenud haigusest või pidi sellest teadma. Haldusaja materjalidest nähtub, et arestimajas viibimise ajal põdes kaebaja HIV-i. Lähtudes tuvastatud asjaoludest oli nimetatud haigus tehtud kindlaks ja kaebajale teatavaks enne kaebaja arestimajas kinnipidamist. Samuti niisuguste haiguste tuvastamisel puudub arstil õigust teavitada sellest kolmandaid isikuid s.h kinnipidamisasutusi või teisi arste ning sunniviisiliselt panna isikut ravile. Seega on välistatud, et vastustaja oleks saanud teada kaebaja terviseprobleemist, välja arvatud juhul, kui kaebaja ise oleks sellest teda teavitanud. Arestimaja Narva kambri arstipunkti vanema ettekande kohaselt ei ole kaebaja pöördunud kaebustega arestimaja meditsiinilise töötaja poole (t.lk 48). Järelikult puudub kohtul alust arvata, et vastustaja süül jäi kaebajale osutamata meditsiiniline abi. 8.3 v.
lg 1 ja 2 sätestab kinnipeetu õigust kasutada telefoni vähemalt üks kord nädalas. Sama sätte lõike 3 ja 4 kohaselt võib kinnipeetu kõneks kasutada teisaldatavat või kohakindlat telefonitaksofoni, mida kasutatakse telefonikaardiga. Telefonikaarti hoitakse arestimajas hoiule võetud asjade juures. Sellest tulenevalt on ASKE §-s 58 sätestatud õiguse realiseerimiseks vajalik kinnipeetul telefonikõnede piirangu puudumine, telefonitaksofoni ning kõnekaardi olemasolu. Pooled ei ole teavitanud kohtule, kas kaebajal oli arestimajas kinnipidamise ajal määratud telefoni kasutamise piirang või mitte. Juhul, kui kaebajal seda piirangut ei olnud, oleks ta saanud telefonikõnesid pidada ainult telefonitaksofoni ja kõnekaardi olemasolu korral. Arestimaja Narva kambri vanem V. Slovjantsev´i poolt 19.09.2012 tehtud ettekandest tuleneb, et arestimajas on telefonitaksofon, mida saab kasutada telefonikaardiga. Kinnipeetutel olevad telefonikaardid kantakse Vanglaregistri infosüsteemi. Vanglaregistri infosüsteemi andmetel oli kaebajal telefonikaart registreeritud alles 13.10.2010. Lähtudes eelpoolnimetatust ei olnud kaebajal 2009. aastal arestimajas telefonikaarti, mida ta saaks kasutada v.
§-st 58 tuleneva õiguse realiseerimiseks. 5 3-12-365 9. Pakkide kättesaamine. 9.1 v.
S (komm. väljaanne „Juura“ 2009) § 4 kommentaar nr. 5.1 toob selle kohta täpsustusi, et arestimajas viibinud isikutel on õigus saada pakke, juhul kui nad on vahistatud, süüdimõistetutel seda õigust ei ole. Asjaoludest tulenevalt viibis kaebaja arestimaja Narva kambris nii süüdimõistetuna kui ka vahistatuna, kuna ühes kriminaalasjas mõisteti jõustunud kohtulahendiga ta süüdi, teises aga mitte. Vastuses kaebusele ei pööranud vastustaja sellele asjaolule suurt tähelepanud ning oli seisukohal, et kaebajal oli ikkagi õigus saada pakke. Kohus leiab, et antud korral tuleb lähtuda kinnipidamistingimustest, kus kaebaja nii vahistatuna kui ka süüdimõistetuna viibis. VangS (komm. väljaanne „Juura“ 2009) § 4 kommentaarist nr. 5.1 tulenevalt on hoitakse vahistatuid üksteisest eraldi, nende liikumis- ja suhtlemisvabadus on süüdimõistetutega võrreldes oluliselt piiratum. Süüdemõistetu ei saa küll pakke saada, kuid saab töötada ja teha vangla kaupluses oste. Nimetatud võimaluste puudumine (kaupluses ostude tegemine) hüvitatakse vahistatule seadusandja poolt antud õigusega saada pakke. Seega arvestades olukorda, kus kaebaja oli üheaegselt arestimajas nii vahistatud kui ka süüdimõistetu, kuid tal puudus töö- ja kaupade ostu võimalus oli kaebajal õigus saada pakke. 9.2 Samuti peab kohus vajalikuks kontrollida, kas kaebaja jäi ilma pakkideta vastustaja süül või see juhtus vastustajast mittetulenevatel asjaoludel. Arestimaja Narva kambri vanem V. Slovjantsev´i poolt 19.09.2012 tehtud ettekandest nähtub, et arestimajas viibimise perioodil kinnipeetud isikutele toodud pakid ja nendel olevad telefonikaardid kanti Vangiregistri infosüsteemi. Vanglaregistri infosüsteemi andmetel ei ole kaebajale arestimajas viibimise ajal pakke saadetud (t.lk 83). Sellest tulenevalt on alusetu kaebaja väide selle kohta, et vastustaja takistas talle saadetud pakkide kättesaamist. 10. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus A.K´i kaebuse rahuldamata. 11. Menetluskulud. 11.1 Kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-ga 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebus jäi rahuldamata, mistõttu kannab menetluskulud kaebaja. Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.