) § 409 lg 1 p-st 1, § 412 lg-st 3, § 423 lg-st 3, §-dest 425 ja 427 jätta hagi läbi vaatamata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
Hageja esindaja on käesolevas asjas advokaat K. Prükk. See asjaolu oli kohtule teada. Muuhulgas nähtub see e-toimikust, mille kaudu kohus vaidlusaluse kohtumääruse advokaat K. Prükile teatavaks tegi. Muid esindajaid peale advokaat K. Prüki hagejal pole. Hageja esindajana ei saa käsitleda pankrotihaldur Erik Savi, sest tema on pankrotiseaduse (PankrS) § 541 lg-st 1 tulenevalt 2 hageja. Ka kohus on kogu senise menetluse käigus käsitlenud pankrotihaldur Erik Savi hagejana. Seega ei ole hagejal mitut esindajat. Hageja esindaja ei ilmunud 31. jaanuari 2012.a kohtuistungile, sest kohus ei teavitanud teda kohtuistungist. Kohtuistungi ajast ja kohast oli teavitatud vaid hagejat. Olukorras, kus hagejal on esindaja ja see on kohtule teada, tuleb esindaja kohtuistungile kutsuda. See tuleneb
lg-st 1 ning
Nimetatud normidest tuleneb ka, et kohustus kutsuda esindaja kohtusse lasub kohtul. Vaidlust ei ole selles, et hageja isiklikult sai asjas kohtukutse.
lg-st 1 tulenevalt peab esindaja alati saama menetlusdokumendi, täiendavalt võib selle aga saada ka menetlusosaline ise. Ka tuleneb
lg-st 1, et esindaja kaudu võib ja tuleb dokumente toimetada kätte menetlusosalisele, menetlusosalise kaudu esindajale dokumentide kättetoimetamise võimalust seadus ette ei näe. Kui maakohus siiski leidis, et kohustus teavitada hageja esindajat kohtuistungist on mitte kohtul, vaid hagejal, siis pidi ta hagejat sellisest kohustusest informeerima.
Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-41-09 asunud seisukohale, et kohtu käitumine ei tohi olla menetlusosalistele üllatuslik. Kui kohus soovib kohaldada seadust, mis seab protsessiosalised olulisel määral uude protsessuaalsesse positsiooni, tuleb seda protsessiosalistega arutada ja anda neile võimalus esitada oma seisukohad; 3) oli hagejal mõjuv põhjus istungile ilmumata jätmiseks.
novembri 2011.a istungil kätte toimetatud.
Et määruskaebuse esitaja hagejana kohtuistungile ei ilmunud vaatamata asjaolule, et ta oli teadlik istungi toimumise ajast, jättis kohus põhjendatult hagi läbi vaatamata. Määruskaebuse esitajal ei olnud mõjuvat põhjust kohtuistungile mitteilmumiseks ning seetõttu ei ole alust määruskaebuse rahuldamiseks. 3 Määruskaebuse esitaja käitumine veenis kohut advokaat K. Prüki kui esindaja volituste lõppemisest. 15. novembri 2011.a istungil osales määruskaebuse esitaja võlgniku seadusliku esindajana, lepingulist esindajat istungil ei osalenud. Pärast istungi toimumist koostatud menetlusdokumendi allkirjastas samuti määruskaebuse esitaja, mitte aga määruskaebuse esitaja lepinguline esindaja. Ka määruskaebuse on allkirjastanud määruskaebuse esitaja ise, mitte määruskaebuse esitaja lepinguline esindaja. Vastavalt PankrS § 62 lg-le 2 on halduril lubatud kasutada esindajat ja abilist pankrotimenetlusega seotud toimingute ja tehingute tegemisel pankrotitoimkonna eelneval nõusolekul. Osundatud normis sätestatud nõusoleku olemasolu on määruskaebuse esitaja poolt tõendamata. Seega ei olnud mõistlikult põhjendatud kohtukutse saatmine menetluses vaid ühe dokumendi allkirjastanud määruskaebuse esitaja väidetavale esindajale. Põhjendamata on määruskaebuse esitaja väide, et ka määruskaebuse esitaja kohtusse kutsumisel ei pruugi olla täidetud kohtusse kutsumise nõuded.
lg 1 p 6 sätestab, et kohtukutses märgitakse vähemalt kohustus teatada kohtusse ilmumata jätmise põhjusest.
lg 7 aga sätestab, et kohtukutse ei pea olema käesoleva paragrahvi lõigetes 1-6 ettenähtud vormis, kui see antakse üle kohtuistungil või kui kohtuistungil võetakse isikult protokolli allkiri kohtuistungi toimumise aja kohta. Vajaduse korral selgitab kohus kohtukutsega seotud asjaolusid. Määruskaebuse esitaja andis 15. novembril 2011.a toimunud istungil allkirja istungi protokolli, et ta on teadlik uue istungi toimumise ajast. Kuna on täidetud
lg-s 7 toodud erand, siis ei olnud kohtul vajalik eraldi selgitada määruskaebuse esitajale istungilt puudumise tagajärgi. Samuti määruskaebuse esitaja kinnitas
Kostja on seisukohal, et maakohus ei ole määruskaebuse esitajat eksitanud ning on tsiviilkohtumenetluse seadustikus sisalduvale alusele toetudes jätnud hagi läbi vaatamata; 3) ei teavitanud määruskaebuse esitaja seaduslik esindaja kohut õigeaegselt väidetavast kohtuistungile ilmumist takistavast asjaolust, märkides ainult, et ta ei olnud teinud endale märkmikusse märget istungi toimumise kohta. Asjaolule, et sõiduk ei käivitunud, on määruskaebuse esitaja seaduslik esindaja tuginenud alles määruskaebemenetluses. Määruskaebuse esitaja poolt esitatud tõendite osas on kostjal põhjendatud kahtlus, et väidet kinnitavad tõendid on kogutud eesmärgiga kohut eksitada. Ent isegi kui eeldada, et määruskaebuse esitajal oli tõepoolest probleem sõiduki käivitumisega, nähtub määruskaebuse esitaja poolt esitatud tõenditest, et
lg 1 p 2 kohaselt jätta hagi läbi vaatamata.
lg 1 p 2 kohaselt ei jäta kohus hagi läbi vaatamata sõltumata hageja ilmumata jäämisest kohtuistungile, kui kohtuistungile ilmumata jäänud hagejat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid. Käesolevas asjas esineb hagejana PankrS § 541 kohaselt OÜ Lille Mööbel pankrotihaldur Erik Savi isikus. Nimetatu osales Viru Maakohtu 15.11.2011.a kohtuistungil ning andis sealsamas isiklikult allkirja selle kohta, et on teadlik edasilükatud kohtuistungist, mis toimub 31. jaanuaril 2012.a kell 11:00. Pankrotihaldur on allkirjaga kinnitanud ka seda, et on teadlik istungile mitteilmumise õiguslikest tagajärgedest. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud asjaolude põhjal olid täidetud hageja (pankrotihalduri isikus) kohtuistungile kutsumise nõuded
6. Asjakohased ei ole määruskaebuse esitaja seisukohad, nagu oleks maakohus rikkunud menetlusosaliste kohtusse kutsumise nõudeid, jättes kohtuistungile kutsumata hagejat varasemas menetluses esindanud advokaat K. Prükki.
lg 1 kohaselt toimetatakse juhul, kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, menetlusdokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Ringkonnakohus leiab, et
käsitleb juhtumeid, kus menetlusosaline on teinud oma asja ajamise kohtumenetluses esindaja ülesandeks (ka § 321 pealkirjas räägitakse kättetoimetamisest „kohtumenetluse esindajale“). See võimaldab menetlusosalisel endal kohtumenetluses vahetult mitte osaleda. Ringkonnakohtu arvates on
eesmärgiks tagada, et menetlusdokumendid toimetatakse kätte ühele kindlale isikule, mis on kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Käesoleval juhul olid asja materjalidest nähtuvalt maakohtu 15.11.2011.a toimunud istungile kutsutud nii pankrotihaldur kui advokaat K. Prükk lepingulise esindajana. Advokaat kohtuistungil ei osalenud, küll aga osales seal pankrotihaldur isiklikult. Pärast 15.11.2011.a kohtuistungit advokaat K. Prükk enam hageja nimel menetlustoiminguid teinud ei ole. Pankrotihalduri poolt maakohtule 19.12.2011.a esitatud seisukohtade täpsustused (t II kd lk 2-4) ei sisalda võrreldes varasemaga viidet selle kohta, et hagejat esindab menetluses lepinguline esindaja (advokaat). Ka määruskaebuse on esitanud pankrotihaldur, mitte lepinguline esindaja. Seega on hageja pankrotihalduri isikus võtnud ise vastu menetlusdokumente, teinud menetlustoiminguid ja osalenud ka maakohtu istungil. Niisugusel juhul ei tulnud maakohtul eeldada, et hageja on oma asjade ajamise kohtumenetluses teinud lepingulise esindaja (advokaadi) ülesandeks selliselt, et menetlusdokumendid tuleks
Olukorras, kus hageja (pankrotihaldur) on kohtumenetluses olulisel määral osalenud isiklikult, ei ole ringkonnakohtu arvates alust lugeda kättetoimetamise reeglite rikkumiseks seda, et kohtukutset ei edastatud advokaadile. Samuti tuleb PankrS § 62 kohaselt eeldada, et pankrotihaldur täidab oma ülesandeid üldjuhul isiklikult ja esindaja kaasamisele on kehtestatud piirangud. Ka see kinnitab ringkonnakohtu arvates seisukohta, et pankrotihalduri puhul ei pidanud kohus eeldama, et hageja eest asjaajamine kohtus on
tähenduses ülesandeks tehtud advokaadile ning menetlusdokumendid tuleks kätte toimetada üksnes viimatinimetatule. Kohtu kohustust edastada kohtukutse hagejat varasemalt esindanud advokaadile ei tulenenud ka
lg-st 1 ega
Kuna kohtukutse 31.01.2012.a istungile anti üle kohtuistungil, ei pidanud see
lg 7 kohaselt olema vormistatud
Hageja on oma allkirjaga kinnitanud, et on teadlik istungile mitteilmumise õiguslikest tagajärgedest. 5
lg 1 p 3 kohaselt ei jäta kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on teatanud eelnevalt kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ja seda põhistanud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib hageja juhul, kui hagi jäeti läbi vaatamata, taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Ringkonnakohtus märgib, et menetluse taastamise õigust kohtuistungilt mõjuval põhjusel puudumise korral on vaidlustatud 31.01.2012.a kohtumääruses hagejale selgitanud ka maakohus. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks 31.01.2012.a püüdnud teavitada kohut sellest, et tal on ilmnenud mõjuvad takistused kohtuistungil osalemiseks. Kuna hagejal oli kohtuistungi päeval telefoniühendus kohtuistungisekretäriga, saab eeldada, et tal oli võimalus kohtule ka istungile ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest teatada. Hageja ei ole esitanud
lg 3 kohast taotlust menetluse taastamiseks ega põhistanud, et tal ei olnud õigeaegselt võimalik kohtule teatada mõjuvast põhjusest istungile mitteilmumiseks. Seega puuduvad alused maakohtu määruse tühistamiseks ja tsiviilasjas menetluse taastamiseks. 10.
Üllar Roostoja Viivi Tomson 6 Kai Kullerkupp
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.