13.05.2011 kohtuotsuse resolutsiooni p-des 3 ja 4 on ilmne ebatäpsus. Tartu Maakohtu 13.05.2011 kohtuotsuse resolutsiooni p-des 3 ja 4 tuleks ümardamise järel lugeda „327206,25 /350000“ asemel „327206/350000“ mõttelist osa ja A. Villemsonile kuuluva mõttelise osa suuruseks „22793,75/350000“ asemel „22794/350000“ mõttelist osa. Tegemist on ilmse ebatäpsusega, mida on võimalik parandada otsuse vigade parandamise määrusega. Tulenevalt vea olemusest ei pidanud kohus vajalikuks enne vigade parandamise määruse tegemist menetlusosalisi ära kuulata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
lg 5 kohaselt tähtaja ennistamisel menetlus tähtaja möödalaskmisele eelnenud staadiumisse. Juhul kui Tartu Ringkonnakohus otsustab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistada, ei ole Tartu Maakohtu 13.05.2011 kohtotsus tänaseks jõustunud lähtudes
lg-st 1, lg-st 2 ja lg-st 4 ning seega Tartu Maakohtu resolutsiooni p-de 3 ja 4 parandamiseks puudus vajadus ja alus. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 4. T. Soopa vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt põhjendab A. Villemson määruskaebuse esitamist asjaoluga, et ta on 21.09.2011 esitanud Tartu Ringkonnakohtule taotluse ennistada Tartu Maakohtu 13.05.2011 kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja. T. Soopa arvates ei ole vajalik A. Villemsonil sellisel põhjusel vigade parandamise määrust eraldi vaidlustada.
lg-st 3 tulenevalt otsuse parandamise määruse kohta tehakse märge otsusele ja selle pärast määruse tegemist väljastatavatele ärakirjadele. See tähendab, et vigade parandamise määrus ei ole iseseisev kohtulahend, vaid seda tuleb käsitleda koos kohtuotsusega. 3 Vigade parandamise määruse tühistamata jätmine ei rikuks A. Villemsoni õigusi. Juhul, kui apellatsioonitähtaeg peaks ennistatama ning apellatsioonkaebuse tulemusel kohtuotsus peaks muudetama või tühistatama, siis tehakse seda juba parandatud otsuse kohta. Vigade parandamise määruse tühistamine kaebuse esitaja poolt esitatud põhjustel võib tekitada hoopis õigusliku segaduse. Kui apellatsioonkaebuse menetlemisel jääb kaebus rahuldamata ning kohtuotsus muutmata, siis selle tulemusel kehtiks algne nn vigadega otsus, mida tuleks vigade parandamise korras uuesti muutma hakata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu vaidlustatud määrus muutmata. 6. Ekslik on määruskaebuse esitaja seisukoht, et maakohtu 06.09.2011 vigade parandamise määruse tegemiseks puudus vajadus ja alus, kuna maakohtu 13.05.2011 otsus on vaidlustatud (ei ole jõustunud). Vastavalt
lg-le 2 kohus parandab igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Nimetatud sättest tulenevalt ei seosta seadus otsuses vigade parandamist selle vaidlustamisega (jõustumisega) ning seetõttu ei ole asjakohane määruskaebuses esitatud põhjendus määruse vaidlustamisest. Vastustaja on õigesti märkinud, et vaidlustatud määrus ei riku A.Villemsoni õigusi ning A. Villemsoni sisulised vastuväited lahendatakse apellatsioonkaebuse läbivaatamisel.
Villemsoni kanda. Viivi Tomson Andra Pärsimägi 4 Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.