← Eesti

3-11-1812/72

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Virgo Saarmets, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.04.2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-1812 Haldusasi K Ri kaebus Sisekaitseakadeemia justiitskolledži lõpueksamikomisjoni 02.06.2011 protokollilise otsuse nr 6.1-21C/47-1 tühistamise ja uue protokollilise otsuse tegemise nõudes ning Sisekaitseakadeemia õppeprorektori rektori ülesannetes 04.07.2011 käskkirja nr 6.1-5/218 tühistamise nõudes Vaidlustatav lahend Tallinna Halduskohtu 09.11.2011 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise viis Sisekaitseakadeemia ja K Ri apellatsioonkaebused Menetlusosalised Kaebuse esitaja: K R, vandeadvokaat Indrek Västrik Kirjalik menetlus lepinguline esindaja Vastustaja: Sisekaitseakadeemia, volitatud esindaja Sirje Asu RESOLUTSIOON

  1. Jätta K Ri apellatsioonkaebus läbi vaatamata osas, millega vaidlustatakse Tallinna Halduskohtu 09.11.2011 otsuse põhjendusi.
  2. Rahuldada osaliselt Sisekaitseakadeemia apellatsioonkaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu 09.11.2011 otsuse punkt 1 osas, millega halduskohus tühistas Sisekaitseakadeemia justiitskolledži lõpueksamikomisjoni 02.06.2011 protokollilise otsuse nr 6.1-21C/47-1 tervikuna. Teha vastavas osas uus otsus, millega tühistada Sisekaitseakadeemia justiitskolledži lõpueksamikomisjoni 02.06.2011 protokolliline otsus nr 6.1-21C/47-1 K Ri osas. Muus osas jätta Sisekaitseakadeemia apellatsioonkaebus rahuldamata.
  3. Rahuldada K Ri apellatsioonkaebus osas, millega vaidlustatakse Sisekaitseakadeemialt K Ri kasuks menetluskulude väljamõistmist summas 495,97 eurot. Tühistada Tallinna Halduskohtu 09.11.2011 otsuse punkt 3 ning teha vastavas osas uus otsus, millega mõista K Ri kasuks välja esimese astme kohtus kantud menetluskulud summas 1215 (üks tuhat kakssada viisteist) eurot ja 97 senti.
  4. Mõista Sisekaitseakadeemialt K Ri kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud summas 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot ja 97 senti. Sisekaitseakadeemia menetluskulud jätta tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD 3-11-1812 Kohtuotsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, so hiljemalt 11.05.
  5. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Sisekaitseakadeemia justiitskolledži korrektsiooni erialal toimus 30.05.2011-02.06.2011 lõpueksam. K R sooritas 02.06.2011 lõpueksami ülesannet matisaalis, kus tuli sooritada järgmised ülesanded: 1) käeraudade pealepanek rahulikus olekus vangile püstiasendis ja tema saatmine, käeraudade eemaldamine; 2) teleskoopnuia kasutamine agressiivse vangi vastu; 3) gaasiballooni kasutamine ründava vangi vastu; 4) esmaabi andmise ülesanne. Sisekaitseakadeemia justiitskolledži lõpueksamikomisjoni 02.06.2011 protokollilise otsusega nr 6.1-21C/47-1 hinnati K Ri sooritust matisaalis hindega „F – puudulik“. Seetõttu kujunes ka lõpueksami koondhindeks „F“. 06.06.2011 sai kaebaja 02.06.2011 lõpueksami protokolli nr 6.1-21C/47-1 koopia, millest nähtus, et eksamilehele olid alla kirjutanud 7 lõpueksamikomisjoni liiget ja lõpueksamikomisjoni esimees Katri Aavik. 06.06.2011 esitas kaebaja lõpueksami komisjoni otsusele vaide, mis jäeti 08.06.2011 rahuldamata. 10.06.2011 esitas kaebaja uue vaide seoses teise üliõpilase vaidele lisatud 02.06.2011 lõpueksami protokolli koopiaga, millele olid alla kirjutanud 9 komisjoni liiget ja komisjoni esimees. Sisekaitseakadeemia jättis 22.06.2011 vaide rahuldamata. Sisekaitseakadeemia õppeprorektori rektori ülesannetes 04.07.2011 käskkirjaga nr 6.15/218 eksmatrikuleeriti kaebaja justiitskolledži korrektsiooni eriala
  7. kursuse riigieelarveväliselt kaugõppekohalt.
  8. K R esitas halduskohtule kaebuse, taotledes Sisekaitseakadeemia justiitskolledži lõpueksamikomisjoni 02.06.2011 protokollilise otsuse nr 6.1-21C/47-1 tühistamist ja uue protokollilise otsuse tegemist ning Sisekaitseakadeemia õppeprorektori rektori ülesannetes 04.07.2011 käskkirja nr 6.1-5/218 tühistamist. Kaebuse põhjendused: 1) eksamikomisjon oli jagatud alamkomisjonideks, kes hindasid eri aineid. 21.06.2011 vaideotsuses on märgitud, et hinde otsustavad konkreetse eksamiülesande hindamiseks moodustatud alamkomisjoni liikmed lihthäälteenamusega, mitte lõpueksami hindamiskomisjon tervikuna. Seega ei näinud kõik komisjoni liikmed kõiki sooritusi; 2) teleskoopnuia kasutamise ülesande mittesooritatuks lugemine ei olnud põhjendatud. Eksamikorraldusega ei ole tagatud sooritusele antud hinnangu hilisema põhjendatuse kontrolli võimalus. Vastustaja poolt esitatud põhjendustest ei selgu, et otsus oleks vastu võetud lihthäälteenamusega (st 3 häält). Komisjoni liikmete seisukohad ei vasta hindamiskriteeriumides sätestatule; 3) eeltoodud põhjustel ei olnud õiguspärased ka gaasi kasutamise ning kambriosa soorituse ülesande mittesooritatuks lugemine. Lisaks on komisjoni liikmete ja tunnistajate avaldatu vastuolus.
  9. Sisekaitseakadeemia palus jätta kaebuse rahuldamata.
  10. Tallinna Halduskohtu 09.11.2011 otsusega tühistati Sisekaitseakadeemia justiitskolledži lõpueksamikomisjoni 02.06.2011 protokolliline otsus nr 6.1-21C/47-1 ja tehti 2

(9)3-11-1812 lõpueksamikomisjonile ettekirjutus uue protokollilise otsuse tegemiseks. Kohus tühistas ka Sisekaitseakadeemia õppeprorektori rektori ülesannetes 04.07.2011 käskkirja nr 6.1-5/218 ning mõistis Sisekaitseakadeemialt kaebuse esitaja kasuks välja menetluskulud summas 495,97 eurot. Kohtuotsuse põhjendused: 1) Sisekaitseakadeemia nõukogu 14.07.2010 otsusega nr 1.1-6/25 kinnitatud „Sisekaitseakadeemia õppekorralduse eeskirja „ (ÕKE) p 283 kohaselt kinnitab lõpueksami komisjoni rektor. Sisekaitseakadeemia rektori 19.05.2011 käskkirja 6.1-5/152 p-ga 2 kinnitati justiitskolledži korrektsiooni eriala õpperühmade lõpueksami komisjon, mille koosseisus oli komisjoni esimees ja 17 komisjoni liiget. ÕKE p 283 kohaselt on komisjon otsustusõiguslik, kui kohal on üle poole komisjoni koosseisust ja komisjoni esimees või tema poolt enda asendajaks määratud komisjoni liige. Vastavalt ÕKE p-le 285 otsustavad lõpueksami hinde komisjoni liikmed häälteenamusega. Lõpueksami hinne kantakse lõpueksami protokolli. Protokollile kirjutab alla lõpueksamikomisjoni esimees ja kõik lõpueksami vastuvõtnud komisjoni liikmed. Lõpueksami protokoll edastatakse hiljemalt järgmisel päeval kolledžisse, kus see arhiveeritakse asjaajamise korras ettenähtud korras; 2) kooskõlas ÕKE p-ga 284 korraldab lõpueksami läbiviimise ja kinnitab vastava korra kolledži direktor. Korras reguleeritakse lõpueksami alaosade jaotus, läbiviimise kord, hindamispõhimõtted ja muud küsimused. Justiitskolledži direktori poolt kinnitatud „Korrektsiooni eriala lõpueksami kord 2011. aastal“ (Kord) p 5 kohaselt hõlmavad lõpueksami erinevad ülesanded õppekavas läbitud õppeainete väljundeid ning on jaotatud kolme alaosasse: 1) õigusainete rakendamise oskuste kontrolliosa (õigusosa); 2) taasühiskonnastamise rakendamise kontrolliosa (TÜT osa); 3) erivahendite kasutus matisaalis ja praktilise juhtumi lahendamine õppekambrite kompleksis (kambriosa). Korra p 36 kohaselt hinnatakse iga lõpueksami alaosa eraldi ja diferentseeritult ning eksami lõpphinne kujuneb kolme hindeosa keskmisena. Korra p 37 kohaselt on lõpueksami sooritamiseks vajalik positiivsele hindele teha kõik kolm eksamiosa. Ühe eksamiosa mitteläbimine toob kaasa tervikeksami mittesooritamise. Korra p 40 sätestab, et eksamiosade hindamisel kujuneb lõpphinne hääletamise teel. Viimasena hääletab komisjoni esimees ning häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks komisjoni esimehe hääl; 3) kuigi ÕKE ja Kord nägid ette võimaluse lõpueksami läbiviimiseks alaosadena, ei reguleerinud Kord ega ka rektori käskkiri lõpueksami hindamiskomisjonist alamkomisjonide moodustamist lõpueksami alaosade iseseisvaks hindamiseks. Seega pidi hindamiskomisjon üliõpilaste eksamineerimisel lähtuma ÕKE ja Korra kehtivatest eeskirjadest. ÕKE p-dest 283 ja 285 ning Korra p-st 40 tuleneb, et üliõpilase sooritust lõpueksamil, sh tema sooritust kõigil lõpueksami alaosadel peab hindama üle poole eksamikomisjoni koosseisust ning komisjoni esimees või tema poolt enda asendajaks määratud komisjoni liige (käesoleval juhul seega 9 hindamiskomisjoni liiget ning hindamiskomisjoni esimees või tema poolt enda asendajaks määratud liige). Õige ei ole vastustaja seisukoht, et kuivõrd ükski akt lõpueksami hindamiskomisjoni töökorraldust ega nõuet eksamineerijate arvu osas ei reguleerinud, võis hindamiskomisjon ise otsustada, mitu hindamiskomisjoni liiget üliõpilase eksami konkreetset osa hindas. Taolise tõlgenduse puhul muutuksid ÕKE p-d 283 ja 285 ning Korra p 40 sisutuks. Hindamiskomisjonil peab ÕKE p-s 283 sätestatud otsustusõigus olema eksamineeritava eksamisoorituse sisulise hindamise ja kontrollimise ajal. Eksami läbiviimine peab nii eksamineeritavat kui ka kohut veenma, et kõik lõpueksami hindamiskomisjoni liikmed, kelle osalus on hindamiskomisjoni otsustusõiguse olemasoluks vajalik, on isiklikult oma parimaid teadmisi ning eksami hindamiskriteeriume arvestades üliõpilase eksamisooritust vahetult ja isiklikult hinnanud. Vaidlus puudub selle üle, et kaebuse esitaja kambriosa (nii matisaalis kui õppekambrite kompleksis) ülesannete soorituse juures oli vaid 4 lõpueksami hindamiskomisjoni liiget: Tartu Vangla kolmanda üksuse juht K T, Viru Vangla üldosakonna väljaõppe peaspetsialist M L, Sisekaitseakadeemia spordikeskuse õpetaja J K 3
(9)3-11-1812 ja Sisekaitseakadeemia vangistuskorralduse õppetooli õpetaja S L, ning vaid eeltoodud nelja hindamiskomisjoni liikme arvamuse põhjal kujunes lõpueksami 9 hindamiskomisjoni liikme seisukoht lugeda kaebuse esitaja eksami matisaali osa mittesooritanuks. Seega osales kaebaja lõpueksami soorituse hindamisel alla poole lõpueksami hindamiskomisjoni liikmetest, millega rikuti ÕKE p-de 283 ja 285 ning Korra p 40 nõudeid. Vaidlustatud protokolliline otsus kuulub ainuüksi sel põhjusel tühistamisele; 4) 06.06.2011 kaebajale edastatud 02.06.2011 lõpueksami protokollilisele otsusele olid alla kirjutanud vaid seitse lõpueksami hindamiskomisjoni liiget ning komisjoni esimees, seega vähem, kui oli ÕKE p-dest 283 ja 285 ning Korra p-st 40 tulenevalt otsustamiseks vajalik. Riigikohtu praktikas on kohtuniku allkirja puudumist kohtuotsuselt peetud oluliseks menetlusnormi rikkumiseks, mis toob olenemata sisust kaasa otsuse tühistamise. Lõpueksami hindamiskomisjoni osade liikmete allkirja puudumine eksamilehelt ei võimalda kontrollida, kas lõpueksami hindamisel oli hindamiskomisjoni otsustusõiguse nõue täidetud. Seega on tegemist olulise menetlusnormi rikkumisega. Allkirjade hilisem lisandumine vastavat puudust ei kõrvalda; 5) ÕKE-st ja Korrast ei tulene sõnaselget lõpueksami hindamiskomisjoni protokollilise otsuse põhjendamise kohustust. Korra p 40 järgi kujuneb eksamiosade hindamisel lõpphinne hääletamise teel. Kuna iga eksamiosa hindamiseks koostatakse hindamiskriteeriumeid sisaldav hindamisjuhend (Korra p 39), oli kaebajal alus eeldada, et hinnatakse eksamisoorituse vastavust hindamisjuhendile. Lõpueksami hindamiskomisjoni kaalutlused peavad olema üliõpilasele teada ning peab olema tagatud nende kohtulik kontrollitavus. Käesoleval juhul on hindamiskomisjoni liikmete selgitused selle kohta, millised kaebaja vead tõid kaasa eksami kolmanda alaosa mittesooritamise, vastuolulised. Jüri Kulbini 05.06.2011 e-kirjast ja 07.06.2011 protokollilisest seletusest võib järeldada, et tema negatiivne hinnang kujunes kaebaja poolt teleskoopnuia kasutamise ülesannete sooritamise põhjal. Kohtuistungil selgitas J K, et hindas mitterahuldavaks nii teleskoopnuia kui ka gaasi kasutamist; kaebaja ei olnud teleskoopnuia kasutamisel õiges asendis, vaid kinnipeetava poole küljega, ning gaasi kasutamisel esines sama viga, ka oli kaebaja asend gaasi kasutamisel ebakindel, kaebaja põgenes ning hea veel, et pikali ei kukkunud. M L 06.06.2011 e-kirjast võib järeldada, et kaebaja sooritus ebaõnnestus nii teleskoopnuia ja gaasiballooni kasutamisel kui ka õppekambri osas käeraudade pealepanekul ning kinnipeetava kambrisse lukustamisel. Kohtuistungil tõi M L esile aga vaid kaebaja vead nuia ja gaasi kasutamisel, väites, et nuialöögid olid nõrgad, korraldused minimaalsed ning kaebaja sooritas lööke küljega, gaasi kasutamisel oli liikumine vale, kuna kaebaja asus kinnipeetavale liiga lähedal. Kn T 07.06.2011 e-kirja kohaselt ebaõnnestus kaebaja vaid gaasiballooni kasutamisel. Kohtuistungil selgitas K T, et kogu kompleks oli kaebajal mitte sooritatud, lisaks vigadele gaasi kasutamisel esines vigu ka teleskoopnuia kasutamisel. Samas ei leidnud Kristjan Timmusk ühtegi viga käeraudade pealepaneku ja elustamise osas. S L kohtuistungil antud selgituste kohaselt luges tema kaebuse esitaja eksami matisaali osa mittesooritatuks seoses teleskoopnuia kasutamisega; 6) eeltoodust nähtub, et mitmed hindamiskomisjoni liikmed on oma esialgseid kaebajale meili teel antud selgitusi kohtuistungil uute väidetega täiendanud. Seetõttu ei ole kohtul võimalik asuda ühesele seisukohale selles, millised kaebuse esitaja vead hindamiskomisjoni liikmete arvamuste kokkuvõttes tõid kaasa kaebuse esitaja matisaali osa mittesooritatuks lugemise. Puudub vaidlus selle üle, et kaebaja praktilist eksamisooritust ei filmitud, mistõttu ei ole sellest säilinud salvestust, mille alusel oleks võimalik vaidluse korral hinnata kaebaja soorituse vastavust õppevideole ja hindamisjuhendile. Komisjoniliikmete seletuste põhjal võib järeldada, et üheks kaebaja olulisemaks veaks teleskoopnuia kasutamisel oli löökide sooritamine kinnipeetava suunas küljega asendist. Kohtuistungil osales erialateadmisi omava isikuna Kaitseliidu peastaabi julgeolekuosakonna valvete jaoskonna eriettevalmistuse instruktor H. Reitelmann, kes sai teleskoopnuia litsentsi 2003. aastal ning 4
(9)3-11-1812 omab rahvusvahelist litsentsi õpetamaks teleskoopnuia kasutamist igal pool maailmas. H. R selgitas, et nuialööke külg ees sooritataksegi, külg jääb kogu aeg ründaja suunas, torso liigub koos ründajaga kaasa. Eeltoodust võib järeldada, et teleskoopnuia lööke sooritatakse külg ees, kuid mitte täielikus küljega asendis. Kuna puuduvad salvestused, ei ole kohtul võimalik kaebaja eksamisooritust kohtulikult kontrollida, sh lasta erialateadmisi omaval isikul seda analüüsida. Vaidlustatud protokolliline otsus kuulub tühistamisele ka motiveerimispuuduste tõttu. Protokollilise otsuse tühistamise tõttu on õigusvastane ning tuleb tühistada ka rektori käskkiri. POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. Sisekaitseakadeemia palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) justiitskolledži korrektsiooni eriala lõpueksami korraldus on reguleeritud ÕKE p-dega 282289, Korraga ning justiitskolledži direktori 31.05.2011 käskkirjaga nr 6.2-3/15 kinnitatud „Justiitskolledži korrektsiooni eriala
  2. aastal toimuva lõpueksami alaosade hindamiskriteeriumidega“. Üheski nimetatud aktis ei ole reguleeritud lõpueksami hindamiskomisjoni töökorraldust ning nõuet eksamineerijate arvu osas. Seega võib hindamiskomisjon ise otsustada oma sisemise töökorralduse küsimused (Riigikohtu 30.05.2000 otsus nr 3-3-1-20-00); 2) 06.06.2011 väljastati kaebajale hindamisprotokoll hommiku ca 10.44 seisuga, mitte 06.06.2011 seisuga, nagu on toodud kohtuotsuse põhjendustes. Riigikohus on allkirja puudumist analüüsinud seoses kohtumenetlusnormide rikkumisega, mitte haldusmenetlusnormide rikkumisega. Kuna enne rektori poolt 16.06.2011 käskkirja nr 6.15/194 andmist olid lõpueksami hindamisprotokolli allkirjastanud kõik hindamises osalenud 13 komisjoni liiget ja komisjoni esimees, siis oli tegemist kolledži poolse menetlusveaga, mis ei mõjutanud asja otsustamist (Riigikohtu 26.11.2001 otsus nr 3-3-1-53-01); 3) kohus tühistas 02.06.2011 protokollilise otsuse täies ulatuses, st ka halduskohtusse mitte pöördunud isikute osas ning väljus taotluse raamidest. Samuti ei saanud kohus teha ettekirjutust uue protokollilise otsuse tegemiseks, kuna tegu on ulatusliku kaalutlusotsusega ning kohus ei saa asuda haldusorgani ülesannetesse; 4) menetluskulude osas on kohus ekslikult lugenud tõendatuks 480 euro tasumise. Kohtuotsuse kohaselt esitati istungil taotlus õigusabikulude hüvitamiseks summas 1200 eurot: advokaadibüroo kaks arvet kumbki summas 480 eurot ning kassa sissetuleku order 480 euro tasumise kohta. Samas oli kassa sissetuleku order esitatud üksnes 240 euro tasumise kohta. K R palub jätta Sisekaitseakadeemia apellatsioonkaebuse rahuldamata, leides muuhulgas, et asja esimesele astmele uueks läbivaatamiseks saatmine ei ole põhjendatud.
  3. K Ki apellatsioonkaebuses palutakse muuta kohtuotsuse põhjendusi ning tühistada kohtuotsus menetluskulude väljamõistmise osas ning mõista vastustajalt esimese astme kohtus kantud menetluskuludena välja 1215,97 eurot: 1) õigusabikulude osas on kohus valesti tõlgendanud esitatud dokumentide olemust. Dokument ei ole käsitletav raamatupidaja kinnitusena summa tasumise kohta, vaid väljavõttena raamatupidamisarvestusest (raamatupidamisõiend) ning raamatupidaja kinnitab ärakirja õigsust. Dokumendis on kajastatud esitatud arved, laekumised ja saldod. Kohus võttis dokumendi vastu ega avaldanud seisukohta, et see on sobimatu. Samal istungil oleks olnud võimalik internetipangast võtta väljavõte summa tasumise kohta. Asja läbivaatamine jätkus kirjalikus menetluses ning samuti oleks kohtul olnud võimalus jätta 5
(9)3-11-1812 dokumendi esitamiseks aeg ning see ei oleks venitanud asja arutamist. Tõendid on võimalik asja materjalide juurde võtta ka apellatsioonimenetluses; 2) kaebaja vaidlustab kohtuotsuse põhjenduse p-d 30-32, kus kohus leidis, et ÕKE ja Kord ei näe ette alakomisjonide moodustamist. Kaebaja hinnangul ei ole täielikult välistatud võimalus, et hindamiskomisjoni liikmed hindavad eksamisooritust mitte vahetu info järgi, vaid kaudselt, so tuginedes eksamisooritust vahetult jälginud eksamikomisjoni sisemise töökorraldusena moodustatud 4-liikmelise alakomisjoni liikmete infole. Kohtuotsus ei ole vastavas osas piisavalt põhjendatud; 3) kaebaja vaidlustab kohtuotsuse põhjenduse p-d 35-36, leides, et need ei ole piisavad. Menetluslikud puudused lõpueksami kolmanda osa läbiviimisel ei ole sellised, et tooksid kaasa 100%-lise vajaduse lõpueksami selle osa täies ulatuses uueks läbiviimiseks. Vastuses kaebusele vaidles vastustaja kaebajale vastu ainult teleskoopnuia kasutamise mittesooritatuks hindamisega seoses. Sellises olukorras ei ole põhjendatud asuda seisukohale, et gaasi kasutamise alaosa on sooritatud ebarahuldavalt ning seega ei ole põhjendatud eksamiosa gaasiballooni kasutamine ründava vangi vastu uuesti sooritamine (st põhjendatud ei oleks komisjonil uue otsustuse tegemisel asuda seisukohale, et vastav osa on sooritamata). Kaebaja leiab samuti, et teleskoopnuia kasutamise osas on otsustus, kas konkreetsel juhul saab sooritust hinnata või mitte ja kas suunata kaebaja korduseksamile ning milliselt sooritust hinnata, eksamikomisjoni diskretsiooniotsus; 4) piisavalt põhjendatud ei ole ka kohtuotsuse p 33, mis käsitleb protokollilise otsuse allkirjastamist. Kaebaja leiab, et allkirjade puudumisest on võimalik teha järeldus, et eksamikomisjon ei olnud otsustusõiguslik, kuna kohal oli alla poole komisjoni liikmetest; 5) õige ei ole kohtuotsuse p
  1. Kohus leidis, et kuna eksamist ei ole säilinud salvestisi, ei ole kohtul võimalik kohustada vastustajat kaebaja eksamihinnet muutma ega eksamisoorituse osas uut seisukohta võtma. See, kas uue seisukoha võtmine eksami ja selle osade suhtes on võimalik või mitte, on kaebaja hinnangul komisjoni diskretsiooniotsus; 6) täiendavalt vaidleb kaebaja vastu kohtuotsuse p-s 39 sisalduvale seisukohale, et juhul, kui kaebaja lõpueksami terviklik hindamine on kaebaja lõpueksami teiste osade taas läbiviimiseta võimatu, on vastustaja õigustatud kaebaja suhtes läbi viima korduseksami kõigi kolme osa suhtes. Kaebaja leiab, et käesolevas menetluses ei ole ilmnenud asjaolusid, mis võiksid viidata vajadusele lõpueksami tervikliku hindamise läbiviimiseks lõpueksami teiste osade suhtes. Sisekaitseakadeemia palub jätta K Ri apellatsioonkaebuse rahuldamata: 1) apellatsioonkaebuses ei sisaldu põhjendusi, miks maksekorraldusi ei olnud võimalik kohtule enne kohtuvaidlusi esitada. Väide, et raamatupidamisõiendit käsitletakse algdokumendina ka kohtumenetluses, ei pea paika. Raamatupidamisõiend on algdokumendiks vaid OÜ Advokaadibüroo Valdma ja Partnerid raamatupidamise majandusaasta aruande või muude finantsaruannete koostamisel; 2) hindamiskomisjoni kohalviibinud liikmed hindasid kaebaja erivahendite kasutuse matisaalis ja praktilise juhtumi lahendamise õppekambrite kompleksis hindele „F“ ning sellest tulenevalt kogu lõpueksami soorituse hindele „F“. Teiste osade hindeid lõpueksamikomisjon kaebaja suhtes ei arutanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus peatub esmalt kaebaja poolt halduskohtu otsuse põhjendustele esitatud apellatsioonkaebusel (I), seejärel analüüsib vastustaja apellatsioonkaebust seoses kaebaja tühistamis- ja kohustamiskaebuse rahuldamisega kohtu poolt (II) ning viimaks vaatab läbi 6
(9)3-11-1812 kaebaja ja vastustaja apellatsioonkaebused, mis on esitatud menetluskulude jagamisele (III). Lõpuks lahendab ringkonnakohus menetlusosaliste taotlused ning jagab menetluskulud (IV). I
  1. HKMS § 180 lg 1 ls 2 kohaselt ei saa kohtuotsuse resolutsiooni vaidlustamata vaidlustada halduskohtu otsuse põhjendusi, välja arvatud juhul, kui põhjendused omavad iseseisvat mõju menetlusosalise õigustele ja kohustustele. Sama põhimõte kehtis ka enne 01.01.
  2. Kaebaja on vaidlustanud erinevaid halduskohtu otsuse põhjendusi, kuid apellatsioonkaebusest ei selgu, miks kaebaja leiab, et nendel põhjendustel on kaebaja õigustele vahetu mõju. Selline mõju pole ka ringkonnakohtule äratuntav.
  3. Vastavalt HKMS § 177 lg-le 1 on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse kaebuses esitatud nõuded kaebuse aluseks olevatel asjaoludel. Seega on kohtuotsus siduv eelkõige resolutsiooni osas. Käesolevas asjas on halduskohus rahuldanud kaebuse kaebaja soovitud ulatuses: tühistanud vaidlustatud haldusaktid ning teinud lõpueksamikomisjonile ettekirjutuse uue protokollilise otsuse tegemiseks. Kuigi kaebaja palus oma kaebuses kohtul „kohustada Sisekaitseakadeemiat eksamihinde määramise osas tegema uue otsustuse“, on halduskohtu poolt sõnastatud kohustamisotsus samasisuline. Halduskohtu otsuses sisalduvad arutlused selle üle, milles võib eksamikomisjoni uus otsus seisneda, ei ole pooltele siduvad. Halduskohus on tunnustanud vastustaja ulatuslikku kaalutlusruumi ning on selle kaalutlusruumi vastustajale kohtuotsuse resolutsiooniga ka jätnud. Küsimus, kuidas on võimalik kaebaja lõpueksam nõuetekohaselt läbi viia, on jäetud täielikult vastustaja otsustada. Kohtul ei ole võimalik ette kirjutada, millised kaebaja poolt sooritatud eksamiülesanded tuleb lugeda positiivselt hinnatuks, seda enam, et halduskohus on tuvastanud olulised põhjendamispuudused, mis ei võimaldanud eksami käiku ning resultaadi hindamist kohtulikult kontrollida. Eelnevast nähtub, et ringkonnakohus on K Ri apellatsioonkaebuse osas, kus vaidlustati halduskohtu otsuse põhjendusi, ebaõigesti menetlusse võtnud. Nimetatud osas oleks tulnud apellatsioonkaebus HKMS § 187 lg 3 p 6 (kuni 01.01.2012 kehtinud HKMS § 33 lg 2) alusel tagastada. Kuna ringkonnakohus seda ei teinud, tuleb apellatsioonkaebus vastavalt HKMS §-le 190 jätta läbi vaatamata. II
  4. Ringkonnakohus nõustub üldjoontes halduskohtu lõppjäreldusega, et antud juhul ei hinnanud kaebaja eksamisooritust vajalik arv eksamikomisjoni liikmeid. Ringkonnakohus ei korda siinkohal halduskohtu poolt läbi viidud normianalüüsi. Vastustaja poolt viidatud Riigikohtu lahendi valguses (30.05.2000 otsus nr 3-3-1-20-00) selgitab ringkonnakohus järgmist. Riigikohus on eelviidatud otsuses tunnustanud eksamikomisjoni õigust otsustada oma sisemise töökorralduse üle ning leidnud, et lubatav on olukord, kus mingit eksami osa hindab vaid osa komisjoniliikmeid (otsuse p 2). Samas tuleneb otsusest, et otsustuse eksami sooritamise või mittesooritamise kohta peab langetama otsustusvõimeline komisjon (käesolevas asjas 9 hindamiskomisjoni liiget ning hindamiskomisjoni esimees) nõupidamise tulemusena. Veel nähtub kõnealuse Riigikohtu otsuse p-st 3, et Riigikohus on oluliseks pidanud asjaolu, et komisjoni liikmetel oli võimalik tutvuda nn osaeksami hindamistulemustega (hindamise tulemused olid dokumenteeritud ning eksamitööd 7
(9)3-11-1812 kättesaadavad kõigile komisjoni liikmetele) ja võtta hääletamise teel seisukoht otsuse tegemiseks eksami sooritamise kohta.
  1. Vaidlusaluses situatsioonis eksami läbiviimine eelnimetatud kriteeriumidele ei vastanud. Kambriosa eksam oli täiesti dokumenteerimata ning eksamikomisjoni liikmetel, kes kambriosa eksamil ei osalenud, puudus igasugune võimalus kaebaja sooritusega enne lõpueksami hinde üle otsustamist tutvuda. Taolises olukorras ei saa asuda seisukohale, et lõpueksami hindamine on toimunud õiguspäraselt ning kooskõlas ÕKE p-dega 283 ja 285 ning Korra p-ga
  2. Tegemist on olulise puudusega, mis toob kaasa vaidlustatud otsuse tühistamise ning puudub vajadus hinnata teisi 02.06.2011 protokollilise otsusega seotud apellatsioonkaebuse väiteid.
  3. Ringkonnakohus märgib veel, et apellatsioonkaebuses ei ole esitatud ühtegi vastuväidet halduskohtu otsusele osas, mis puudutab halduskohtu seisukohta otsuse motiveerimispuuduste kohta. Ka nimetatud puuduste tõttu on 02.06.2011 otsus õigusvastane ning kuulub tühistamisele.
  4. Apellatsioonkaebuses on õigesti leitud, et halduskohus on 02.06.2011 otsuse alusetult tervikuna tühistanud. Selles osas tuleb halduskohtu otsuse resolutsiooni muuta ning tühistada 02.06.2011 otsus üksnes K Ki osas.
  5. Ringkonnakohtule on arusaamatu apellatsioonkaebuse etteheide, et halduskohus ei saanud vastustajale teha ettekirjutust uue protokollilise otsuse tegemiseks, kuna tegemist on ulatusliku kaalutlusotsusega ning kohus ei saa asuda haldusorgani ülesannetesse. Ringkonnakohus on juba eelnevalt käesoleva otsuse p-s 9 leidnud, et halduskohus on vastustaja kaalutlusruumi tunnustanud ning kohtuotsuse resolutsioon ei piira vastustajapoolset diskretsiooni kohaldamist mingil viisil. III
  6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ning vastustajaga, et raamatupidamisõiend ei ole nõuetekohane menetluskulude kantust tõendav dokument. Kohtupraktikas on selliste dokumentidena aktsepteeritud maksekorraldust, pangakonto väljavõtet ning kassa sissetuleku orderit, st dokumente, kust nähtub summa tasumine vahetult. Seega ei esitanud kaebaja kohtule nõuetekohaseid menetluskulu dokumente, välja arvatud kassa sissetuleku order summas 240 eurot. Seega on õige vastustaja apellatsioonkaebuses sisalduv etteheide, et halduskohus on alusetult lugenud kantuks menetluskulud summas 480 eurot.
  7. Kaebaja apellatsioonkaebuses on leitud, et halduskohus oleks pidanud juhtima kaebaja tähelepanu puudustele menetluskulude dokumentides ning arvestades, et kohtumenetlus jätkus kirjaliku menetlusena, andma kaebajale võimaluse taotluse täiendamiseks. Samuti oleks kaebaja hinnangul olnud puuduste kõrvaldamine võimalik juba kohtuistungil. HKMS § 2 lg 5 sätestab, et kohus tagab igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosaliste huvide kaitseks vajalik avaldus või tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Sama põhimõte kehtis ka enne 01.01.
  8. Kuigi vandeadvokaati pole alust pidada õiguslikult kogenematuks, tuleb arvestada, et halduskohtumenetluses kohalduv kulude kantuse põhimõte erineb tsiviil- ja kriminaalkohtumenetluses rakendatavast. Seega on eksimuste esinemine mõistetav ning praktikas kohtud üldjuhul kontrollivad menetluskulude väljamõistmise taotluse nõuetekohasust ja viitavad seal esinevatele puudustele, andes juhul, kui see ei too kaasa kohtumenetluse venimist, võimaluse puudusi kõrvaldada. Halduskohus jättis antud asjas 8
(9)3-11-1812 selgitamiskohustuse täitmata. Kaebaja apellatsioonkaebusele lisatud tõenditest nähtub, et kaebaja oli 19.07.2011 arvest nr 1107103 ja 04.08.2011 arvest nr 1108200 (mõlemad summas 480 eurot) tulenevad kohustused täitnud vastavalt 19.07.2011 ja 31.08.
  1. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud arvetel kajastatud kulud tuleb lugeda kantuks ning kuna halduskohus kaebuse rahuldas, tuleb kulud vastustajalt välja mõista. Kulude suurus on põhjendatud. Seega on esimese astme menetluskulude suuruseks 1215,97 (480+480+240+15,97) eurot. IV
  2. Kaebaja apellatsioonkaebus kuulub menetluskulude vaidlustamist puudutavas osas rahuldamisele ning osas, millega kaebaja vaidlustas halduskohtu otsuse põhjendusi, tuleb apellatsioonkaebus jätta läbi vaatamata. Vastustaja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osas, mis puudutab 02.06.2011 otsuse tervikuna tühistamist. Arvestades, et sisulisi argumente arvestades vastustaja apellatsioonkaebus valdavas osas rahuldamisele ei kuulu, jääb vastustaja poolt kantud riigilõiv tema enda kanda. Kaebajale tuleb apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmise osas riigilõiv HKMS § 104 lg 5 p 3 alusel tagastada, menetluskulusid puudutavas osas aga vastustajalt välja mõista. Arvestades aga, et ka juhul, kui kohus oleks kaebaja apellatsioonkaebuse osaliselt tagastanud, oleks kaebaja pidanud kandma riigilõivukulu summas 15,97 eurot, mõistab ringkonnakohus riigilõivu välja vastustajalt.
  3. Kaebaja on esitanud taotluse ka õigusabikulude väljamõistmiseks summas 360 eurot. Kulud seisnevad apellatsioonkaebuse koostamises, vastustaja apellatsioonkaebusega tutvumises ning sellele vastuse koostamises. Taotlusele oli lisatud arve ning advokaadibüroo konto väljavõte arve tasumise kohta. Vastustaja vaidles taotlusele vastu, leides, et konto väljavõttelt ei nähtu, kes on menetluskulu kandnud. Ringkonnakohus märgib, et väljavõttelt on üheselt näha, et summa on tasunud K K oma arveldusarvelt. Pealegi sätestab HKMS § 109 lg 5, et menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik. Arvestades, et vastustaja apellatsioonkaebus jääb valdavas osas rahuldamata ning kaebaja apellatsioonkaebus kuulub menetluskulusid puudutavas osas rahuldamisele, kuid muus osas läbi vaatamata jätmisele, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks apellatsioonimenetluse kuludena välja mõista 240 eurot. Kaire Pikamäe Virgo Saarmets Ruth Virkus 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.