← Eesti

2-11-40358/17

Obsah (8)§ 190§ 403§ 661§ 432§ 430§ 428§ 1741§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2012. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-40358 Tsiviilasi Lembi Mast'i hagi Arved Põder'i vastu

§ 190

lg.7 alusel, arvestades et asi lahenes kompromissiga ilma kohtu olulise ajakuluta - toimunud on üks eelistung ja pooled ei ole esitanud tõendite kogumiseks taotlusi, mida kohus pidanuks sisuliselt kaaluma ja lahendama, vabastada Lembi Mast menetluskulude - riigi menetlusabina 13.03.2012.a. kohtumäärusega ajatatud riigilõivu tasumisest seni tasumata osas 4173,91 € (tasutud 300,00 €). Seda õigustab ka asjaolu, et 01.07.2012.a. jõustunud riigilõivuseaduse redaktsioon näeb sama hinnaga hagi esitamisel enam kui neli korda väiksema riigilõivu (1000 eurot 4473,91 € asemel) tasumist, kui hagi esitamisel ja menetlusabi andmisel. 6. Menetlusosalised paluvad kooskõlas

§ 403lg.1 lahendada käesolev taotlus ja tsiviilasi edasi kirjalikus menetluses.

7. Menetlusosalised on

§ 661

lg.4 sätetel kokku leppinud käesoleva kokkuleppe kinnitamise määrusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolmele päevale. 8. Menetlusosalised kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, et menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega ja kohtumäärus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles lahendi resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue (

§ 432, § 457).

Menetluse lõpetamisel kompromissiga ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samadel asjaoludel sama hagieseme üle. 9. Menetlusosalised paluvad Pärnu Maakohtul käesolev kompromissileping määrusega kinnitada ja

§ 430lg 1 alusel lõpetada tsiviilasja nr.

2-11-40358 menetlus. KOHTU SEISUKOHT Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. 10.08.2012 kohtule esitatud kompromissis kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise 3 tagajärgedest. Esitatud kompromissiga lühendavad pooled määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele päevale. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine - seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 432

ning 433 sätestavad, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus ei lõpeta asja menetlust seetõttu, et ei võta vastu hagist loobumist või ei kinnita kompromissi, võib esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 1741

lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Vastavalt

§ 168

lg 3 kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu punkti 4 kohaselt jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Pooled on seega

§ 168lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises.

Eeltoodust tulenevalt kannavad pooled oma menetluskulud ise. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.