) § 29 lg-s 1 nimetatud asjaolud menetluse raugemiseks. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik, samuti mitte pankrotiavalduse esitanud võlgniku pärija ei ole tundnud pankrotimenetluse läbiviimise vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu nõutud summa deposiiti. Kohus on välja selgitanud, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 11 011,07 €, vara puudub. Võlgniku pärandvara nimekirja järgi seisuga 18.05.2010 tema pangaarvel olnud raha 19 117,07 krooni on AS Swedbank 20.05.2010-20.07.2010 tehtud maksetega arvestanud laenulepingust, liisingulepingust ja krediitkaardilepingust tulenevate kohustuste katteks. Tehingutest on möödunud üle kahe aasta, mistõttu ei saa neid enam kohtu kaudu kehtetuks tunnistada. H. Kuusma kohustusliku kogumispensionikontol olevad osakud (väärtus 06.09.2012 seisuga 7048,80 €) ei kuulu pankrotivara hulka ja pankrotihalduril ei ole õigust nõuda kohustusliku kogumispensioni osakute tagasivõtmist. Seega vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole. Pankrotimenetluse läbiviimiseks vahendid puuduvad. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ja annab talle õiguse esitada Hannes Kuusma 2010.a tuludeklaratsioon, et tagastatava tulumaksu arvelt oleks võimalik osaliselt katta ajutise halduri tasu ja kulutusi.
lg 4 järgi juhul, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetluse lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, võib kohus määrata ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise riigi 2
lg 8 teine lause sätestab, et kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus annab ajutisele haldurile õiguse võlgniku nõudeõiguse realiseerimiseks ja enamkinnipeetud üksikisiku tulumaksu tagastamise taotlemiseks ning pärandvarasse kandmiseks. Kulude jaotus Vastavalt
lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
lg 4 järgi mõistab kohus sellisel juhul halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui x eurot (sh seaduses ettenähtud maksud, v.a sotsiaalmaks). Käesolevas asjas on ajutine haldur täiendanud oma tasu ja kulude taotlust pärast seda, kui selgus, et võlgnikul on tagastama tulumaksu summa. Kuna esialgse ja täiendava tasutaotluse vahel on erinevusi, mis vajavad täiendavat selgitamist, lahendab kohus ajutise halduri tasu ja kulude suuruse eraldi määrusega, kui on saanud ajutiselt haldurilt ülesannete täitmisele kulunud aja ja kulutuste kohta täiendavaid selgitusi. Heli Käpp Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.