← Eesti

2-10-7934/14

Obsah (6)§142§143§146§147§149§158

1 2 – 10 – 7934 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja „26“märts 2012.a. Jõhvi kohtumaja koht: Tsiviilasja number: 2 – 10 – 7934 Tsivii

§142sätteid, mille kohaselt:

(1)Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.
(2)Seaduses sätestatud juhtudel nõudeõigus ei aegu.

§143

kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Vastavalt

§146sätetele:

(1)Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.
(2)Ehitise puuduse tõttu töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on viis aastat. Ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue ei aegu enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest.
(3)Kui ehitise puuduse on põhjustanud eesmärgipäraselt ehitise valmistamiseks kasutatud toorme või materjali puudused, on selle toorme või materjali puudustest tuleneva nõude aegumistähtaeg viis aastat.
(4)

§146lg.1 – lg.3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult.

(5)Kinnisomandi üleandmise nõude, kinnisasja asjaõigusega koormamise, asjaõiguse üleandmise või lõpetamise või asjaõiguse sisu muutmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat.

§147kohaselt:

(1)Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest.
(2)Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.
(3)Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.

§149

kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude 6 sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest.

§158kohaselt:

(1)Aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega.
(2)Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Vastavalt liikluskindlustuse seaduse §48 sätetele on garantiifondil õigus esitada tagasinõue: 1) sõiduki valdaja vastu, kui liikluskahju tekitati sõidukiga, mille kohta liikluskahju tekitamise ajal ei olnud lepingut, välja arvatud juhul, kui Garantiifond on sõiduki omanikule esitanud nõude liikluskindlustuse seaduse §6 lg.3 sätestatud kuuekordse kindlustusmakse tasumiseks; 2) kindlustusandja vastu, kui liikluskahju tekitati tundmatuks jäänud sõidukiga, mis hiljem tuvastatakse, ning sõiduki suhtes on leping; 3) lepinguriigi vastava hüvitusorgani vastu, kui liikluskahju tekitati liiklusregistris registreeritud sõidukiga ajal, mil sõidukit toimetati Eestist teise lepinguriiki, tingimusel et sõidukile transiitnumbrimärgi väljastamisest või sõiduki müüja poolt ostjale või tema esindajale üleandmisest ei olnud kindlustusjuhtumi toimumise ajaks möödunud rohkem kui 30 päeva; 4) sõiduki omaniku vastu, kui liikluskahju tekitati sõidukiga, mille suhtes ei ole kooskõlas liikluskindlustuse seaduse §4 lg.3 lepingut sõlmitud. Kindlustusandjal või Garantiifondil on õigus esitada tagasinõue: 1) kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui liikluskahju on tekitatud tema tahtel; 2) kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kes juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all, tarbis eelnimetatud aineid vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist või keeldus eelnimetatud ainete tuvastamisest tema väljahingatavas õhus või veres; 3) kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõiduki juhtimine oli üle antud alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all olevale isikule; 4) kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või sõidukijuhtimise õigus oli peatatud või sõiduki juhtimine oli üle antud vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule; 5) kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kes oli sõiduki valduse kindlustusjuhtumi toimumise ajal saanud ebaseaduslikult; 6) kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum, samuti liikluskindlustuse seaduse §19 lg.9 sätestatud juhul; 7) kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte; 8) kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu 30 protsendi ulatuses hüvitisest, kuid mitte enam kui 450 eurot, kui valdaja ei teatanud liiklusõnnetusest kindlustusandjale või Garantiifondile käesolevas seaduses ettenähtud tähtaja jooksul; 9) kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu 30 protsendi 7 ulatuses hüvitisest, kuid mitte enam kui 450 eurot, kui valdaja ei esitanud sõidukit kindlustusandja või Garantiifondi nõudel ülevaatuseks, samuti siis, kui ei esitatud liikluskahju asjaolude tuvastamiseks kirjalikult nõutud dokumente või teavet. Liikluskindlustuse seaduse §48 sätestatud tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsi hagi oli põhjendatud ja kuulus rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et kõik menetluskulud käesolevas tsiviilasjas tuli panna Y. S.´i (J. Š.) kanda. Y. S.´i (J. Š.) poolt ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsiga sõlmitud tähtajatu liikluskindlustuse tavalepinguga nr.L151226310 /13 luges kohus tõendatuks, et sõiduki Opel Senaator registreerimismärgiga XXX. suhtes oli kohustusliku liikluskindlustuse andjaks ERGO Kindlustuse Aktsiaselts ja kohustusliku liikluskindlustuse võtjaks Y. S. (J. Š.). Samuti luges kohus lepinguga tõendaktuks, et pooled ei ole kohustusliku liikluskindlustuse lepingus kokku leppinud ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsi tagasinõudeõiguse üle. Kohus luges tõendatuks, et ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsi tagasinõudeõigus tuleneb liikluskindlustuse seaduse §48. Liikluskindlustuse seaduse §48 sätetega luges kohus tõendatuks, et garantiifondil on õigus esitada tagasinõue: 1) sõiduki valdaja vastu, kui liikluskahju tekitati sõidukiga, mille kohta liikluskahju tekitamise ajal ei olnud lepingut, välja arvatud juhul, kui Garantiifond on sõiduki omanikule esitanud nõude liikluskindlustuse seaduse §6 lg.3 sätestatud kuuekordse kindlustusmakse tasumiseks; 2) kindlustusandja vastu, kui liikluskahju tekitati tundmatuks jäänud sõidukiga, mis hiljem tuvastatakse, ning sõiduki suhtes on leping; 3) lepinguriigi vastava hüvitusorgani vastu, kui liikluskahju tekitati liiklusregistris registreeritud sõidukiga ajal, mil sõidukit toimetati Eestist teise lepinguriiki, tingimusel et sõidukile transiitnumbrimärgi väljastamisest või sõiduki müüja poolt ostjale või tema esindajale üleandmisest ei olnud kindlustusjuhtumi toimumise ajaks möödunud rohkem kui 30 päeva; 4) sõiduki omaniku vastu, kui liikluskahju tekitati sõidukiga, mille suhtes ei ole kooskõlas liikluskindlustuse seaduse §4 lg.3 lepingut sõlmitud. Kindlustusandjal (ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsil) või Garantiifondil on õigus esitada tagasinõue: 1) kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui liikluskahju on tekitatud tema tahtel; 2) kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kes juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all, tarbis eelnimetatud aineid vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist või keeldus eelnimetatud ainete tuvastamisest tema 8 väljahingatavas õhus või veres; 3) kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõiduki juhtimine oli üle antud alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all olevale isikule; 4) kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või sõidukijuhtimise õigus oli peatatud või sõiduki juhtimine oli üle antud vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule; 5) kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kes oli sõiduki valduse kindlustusjuhtumi toimumise ajal saanud ebaseaduslikult; 6) kindlustusvõtja (Y. S. (J. Š.)) vastu, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse Y. S.´il (J. Š.) tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum, samuti liikluskindlustuse seaduse §19 lg.9 sätestatud juhul; 7) kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte; 8) kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu 30 protsendi ulatuses hüvitisest, kuid mitte enam kui 450 eurot, kui valdaja ei teatanud liiklusõnnetusest kindlustusandjale või Garantiifondile käesolevas seaduses ettenähtud tähtaja jooksul; 9) kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu 30 protsendi ulatuses hüvitisest, kuid mitte enam kui 450 eurot, kui valdaja ei esitanud sõidukit kindlustusandja või Garantiifondi nõudel ülevaatuseks, samuti siis, kui ei esitatud liikluskahju asjaolude tuvastamiseks kirjalikult nõutud dokumente või teavet. Liikluskindlustuse seaduse §48 sätestatud tagasinõudega nõutakse Y. S.´ilt (J. Š.) sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Kohus luges tõendatuks, et ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsi tagasinõudeõigus Y. S.´i (J. Š.) vastu ei tekkinud mitte lepingust, vaid liikluskindlustuse seaduse §48, kuna Y. S.´il (J. Š.) oli tasumata kindlustusmakse perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum. Kohus luges tõendatuks, et ERGO Kindlustuse Aktsiaselts tagasinõudehagi (regressihagi) Y. S.´i (J. Š.) vastu oli põhjendatud ja kuulus rahuldamisele summas 12 785.65 eurot. Kohus luges tõendatuks, et Y. S.´i (J. Š.) taotlus kohaldada hagi aegumist, tuli jätta rahuldamata. Kohus luges

§149

sätetega tõendatuks, et liikluskindlustuse seaduse §48 tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat, selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus luges

§158

lg.1 ja lg.2 sätetega tõendatuks, et hagi aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku (Y. S.´i (J. Š.)) poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine Y. S.´i (J. Š.) poolt võib kas seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kohus luges tõendatuks, et Y. S.´i (J. Š.) tegevus ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsi tagasinõude tunnustamisel seisnes Y. S.´i (J. Š.) poolses tahtlikus tegevuses, millega ta soovis enda vastutusest vabastamist (näiteks politseile ja ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsile valeandmete esitamises, et sõidukit juhtis tundmatu isik). Kohus luges tõendatuks, et Y. S. (J. Š.) teadis kogu aeg, et liiklusavarii põhjustas S. A., kellele ta oli ise kindlustamata sõiduki 9 vabatahtlikult, koos dokumentidega, kasutamiseks üle andnud, kuid tahtlikult väitis ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsile ja politseile alguses ebatõde. Lõpuks oli Y. S. (J. Š.) sunnitud tunnistama asjaolu, et teadis, et liiklusavarii põhjustas S. A., sest asus S. A.it süüdistama sõiduki varguses. (Viru Ringkonnaprokuratuuri 01.märtsi 2010.a. määrus ja teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta (tl.24-25). Kohus luges tõendatuks, et just Y. S.´i (J. Š.) õigusvastase ja tahtliku tegevuse tulemusena jäi väärteomenetluses ja ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsi poolt läbiviidavas kindlustusmenetluses tuvastamata tegelik liiklusavarii põhjustaja. Digitaalselt allkirjastatud Johannes Külaots Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.