1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-11-11587 Otsuse tegemise aeg ja 23.märts 2012, Jõhvi koht Kohus Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi KOÜ Torujõe 34 vali

§ 230

lg.1 ja 2 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kuid seadusest ei tulene teisiti. Tõendeid esitavad menetlusosalised.

1. Hageja nõudis hagiavalduses põhivõlgnevuse tasumist summas 755,62 eurot ehk 11 822,88 krooni. Hagiavaldusele lisatud võlgnevuse arvestus esitati üksnes perioodi eest 01.01.2007 kuni märts 2009, mille kohaselt oli kostja võlgnevus märtsis 2009 5956,87 krooni ehk 380,71 eurot, kusjuures on kogu arvestatud võlgnevus sisuliselt ainult soojusenergiakulu + viivis (5799,32 krooni) eest. 02.03.2012 vähendas hageja nõuet põhivõlgnevuse osas perioodi eest 01.01.2007 kuni 01.03.2012 690,27 eurole ja suurendas nõuet viivise osas 281,51 eurole.
2. Kohus andis 04.05.2011 toimunud kohtuistungil hagejale võimaluse kompromissi sõlmimiseks ja selgitas pooltele, et esitatud arvestused on ebaselged. 20.02.2012 toimunud kohtuistungil tutvustas kohus pooltele eksperdiarvamust (oli saadetud pooltele eelnevalt ka kirjalikult) ja selgitas hagejale, et hageja esitatud arvestusest ei selgu milline oli kostja väidetav võlgnevus soojusenergia eest hageja esialgsete arvestuste järgi ning milline oli võlgnevus kommunaalkulude ja remondifondi eest. Hageja taotles täiendavat aega nimetatud tõendite esitamiseks ja võimalust kompromissi sõlmimiseks. Kohus rahuldas hageja taotluse ja määras tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks 02.03.2012 hageja nõutud tõendeid ei esitanud, esitades üksnes kostja võlgnevuse ümberarvestuse vastavalt eksperdi poolt määratud kostja arvestuslikule osale maja üldistest soojusenergiakuludest.
3. Kohus on seisukohal, et hageja on jätnud oma tõendamiskoormuse täitmata. Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest ei selgu kuidas hagiavalduses nõutav võlgnevus on arvestatud. Kohus jätab arvestamata hageja poolt 02.03.2012 esitatud ümberarvestuse, sest ka sellest ei nähtu mille eest (soojusenergia, kommunaalkulude või remondifondi) võlgnevust arvestatakse. Hageja arvestused ei ole usaldusväärsed, sest vaatamata sellele, et eksperdiarvamus kinnitas kostja vastuväidete õigsust, on ümberarvestusest tulenev võlgnevus 4 01.03.2011 seisuga peaaegu sama suur (735,72+7,36=743,08 eurot) kui varasemast arvestusest nähtuv võlgnevus (755,62 eurot). Kohus arvestab siinjuures ka asjaolu, et hagiavaldusele lisatud arvestuse kohaselt moodustus kostja võlgnevus enamuses (97%) soojusenergiavõlgnevuse ebaõigest arvestamisest. Seejuures hageja ei eitanud ega lükanud ümber kostja vastuväidet, et kostja on kuni hagi esitamiseni tasunud soojusenergia eest arvestusega 7,1% üldistest soojusenergiakuludest. Hageja esitas 02.03.2012 uued väited uuest võlgnevusest uue perioodi kohta alates 01.03.2011 kuni märts
5. Maakohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta seoses selle tõendamata jätmisega rahuldamata. 17.

§ 162lg.1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Maakohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

§ 174

lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Olev Mihkelson Kohtunik Digitaalselt allkirjastatud