3-12-1767/2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-12-1767 Määruse kuupäev

1. september 2012 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Guntars Kaziksi (Kaziks) kaebus Pärnu Vangla direktori 28.06.2005 käskkirjaga nr 35 tekitatud varalise kahju ajavahemikus 01.01.2001-30.06.2005 summas 20 eurot koos intressiga 6% aastas hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Guntars Kaziks Vastustaja – Justiitsministeerium Pärnu Vangla õiglusjärglasena
2. Tagastada Guntars Kaziksi kaebus halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.
3. Kohtumääruse ärakiri saata kaebuse esitajale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Resolutsioon Edasikaebamise kord Asjaolud
4. 21.08.2012 laekus Tartu Halduskohtule Tartu Vangla kinnipeetava Guntars Kaziksi kaebus, milles taotletakse talle Pärnu Vangla direktori käskkirjaga nr 35 „Pärnu Vangla poe kaupade hinnalisa määramine“ tekkinud varalise kahju ajavahemikus 01.01.2001-30.06.2005 summas 20 eurot koos intressidega 6% aastas hüvitamist. Kaebusele on lisatud menetlusabi taotlus. Kohtu seisukoht
5. Kohus on seisukohal, et käesoleva vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Riigikohtu üldkogu märkis
6. detsembri
7. a otsuses asjas nr 3-4-1-10-00 (p 11), et riik võib avalik-õigusliku juriidilise isikuna osaleda ka tsiviilõigussuhetes. Sellisel juhul allub riigi tegevus 1 reeglina samadele eraõiguslikele normidele ja põhimõtetele, mis laienevad kõigile tsiviilõiguse subjektidele. Riigikohtu halduskolleegium on 14.12.2011 otsuses asjas nr 3-3-1-72-11 asunud seisukohale, et kauba müügihind allub tervikuna eraõiguslikule regulatsioonile; müügilepingu sõlmimisel kujuneb vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik suhe, mille raames kahju tekitamist saab kontrollida tsiviilkohtumenetluse korras. Riigikohus viitas oma varasemale praktikale (eelkõige
8. oktoobri
9. a otsus asjas nr 3-4-1-15-07 ning
10. juuni
11. a otsus asjas nr 3-2-1-55-08), kus on rahalise kohustuse avalik-õiguslikuks tasuks lugemisel muu hulgas oluliseks peetud järgmisi kriteeriume: poolte vahel tekib tasu nõudmisel avalik-õiguslik (võimu-) suhe; ei sõlmita tsiviilõiguslikku lepingut, mille täitmist oleks riigil võimalik nõuda tsiviilkohtumenetluse korras; tasu maksjal puudub õigus nõuda teiselt lepingupoolelt vastusooritust; sellist tasu saab nõuda ainult riik; riik kasutab tasu kogumisel võimuvolitusi. Kolleegium leidis, et vangla kaupluses müüdava kauba eest nõutav hind loetletud kriteeriumitele ei vasta. Poolte vahel sõlmitakse võlaõigusseaduse regulatsioonile alluv müügileping. Oste sooritav kinnipeetav saab vangla kauplusele makstava tasu eest reaalse vastusoorituse - kauba. Analoogset tasu kauba müügiteenuse eest saab nõuda iga eraõiguslik isik. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et G. Kaziksi kaebuse näol on tegemist eraõigusliku vaidlusega, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
12. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, ning lg 3 kohaselt selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Kohus selgitab, et kaebaja saab oma õiguste kaitseks pöörduda tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras maakohtusse.
13. Eeltoodule tuginedes tagastab kohus kaebuse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Roby Koik kohtunik 2