Edasikaebamise kord Kohtotsus jõustub selle kättesaamisest ning pooled loetakse loobunuks õigusest esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebust. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt on hageja palunud kostjalt välja mõista poolte vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX tuleneva võla summas 2380,38 eurot, millest põhiosa võlgnevus moodustab 1677,98 eurot, intress ajavahemiku 15.09.2010-24.03.2011 eest 279,23 eurot ja viivis ajavahemiku 15.10.2010-05.03.2012 eest 423,17 eurot. Lisaks on hageja palunud kostjalt välja mõista viivise protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas), menetlus- kulud ning viivise menetluskuludelt. Menetluse käik Kostja on esitanud hagiavaldusele vastuse, milles teatab, et tasub hagejale suulise kokkuleppe alusel igakuiselt 120 eurot. Hageja on nimetatud asjaolu ka kohtule kinnitanud ja palunud teha kohtul hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse ning teavitanud, et on nõus tegema avalduse edasikaebe õigusest loobumiseks, kui ka kostja loobub apellatsioonkaebuse esitamisest. Kostja on kohtule teatanud, et võtab hagi õigeks ning on nõus loobuma edasikaebe õigusest. 26.09.2012.a esitas hageja kohtule kostja laenukaardi väljavõtte, mille kohaselt on kostja võlgnevus 26.09.2012 seisuga kokku 1862,65 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 961,82 eurot, intress 279,23 eurot ja viivis 621,60 eurot. 18.10.2012.a esitas hageja kohtule avalduse, milles loobub käesolevas tsiviilasjas apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Tulenevalt
lõikest 4 võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on kandnud menetluskulu 50,34 eurot riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja 383,46 eurot riigilõivu hagiavalduse esitamisel.
lg 2 p 3 kohaselt kuulub kostjalt väljamõistmisele pool hagimenetluses tasutud riigilõivust, s.o 191,73 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulu summas 242,07 eurot ning 2 menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Koidula Laurisaar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.