Obsah (8)

§ 76§ 164§ 8§ 100§ 101§ 108§ 397§ 113

2-12-8439 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 12.september 2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-12-843

§ 76lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113.

1. MCB Finance Estonia OÜ (edaspidi laenuandja) ja kostja sõlmisid 13.09.2008 laenulepingu (tl 2627), mille kohaselt laenuandja andis kostjale laenu summas 5 000 krooni (319,55 eurot) (tl 37), mille laenusaaja kohustus laenuandjale koos intressidega tagastama. Pooled leppisid vastavalt lepingule kokku laenu kasutamise eest intressi, laenusaaja poolt tähtaegselt tagastamata jäänud summa korral viiviste tasumise kohustuse ning lepingu lisas nr 1 laenu tagastamise graafiku. Kostja ei tasunud laenu tagastamiseks ühtegi tagasimakset. Laenuandja saatis kostjale 27.10.2008, 04.11.2008 (tl 3839) ning 20.11.2008 teated võlast, milledele kostja reageerinud ei ole. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste (tl 28-35) punktile 6.1 kohustus kostja tasuma lepingu sõlmimise tasu 250 krooni (15,98 eurot). Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 7.3 kostja poolt lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmisel või mittekohasel täitmisel ja laenuandjal poolt väljastatud kirjaliku teatise alusel on laenuandjal õigus nõuda kostjalt iga kirjaliku teatise väljastamise eest 150 krooni (9,59 eurot) teenustasu. Vastavalt laenulepingu üldtingimustele on kostja kohustatud tasuma kokku 300 krooni (19,17 eurot) seoses kohustuste rikkumisega temale kirjalike teadete esitamise eest.
2. Hageja omandas nõude kostja vastu 08.06.2010, millest teavitati kostjat 14.06.2010 (tl 36). Kostja ei ole laenusummat tagastanud ega hageja poole pöördunud. Kostja vastuväited
3. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
4. Kostja märgib, et faktilised asjaolud on ebaõiged ning nõude loovutamise teade ei ole kostjani jõudnud. 24.03.2010 kostjale saadetud nõudekirjas (tl 58) oli kostjale summa vastuvõetamatu ning summa tasumiseks kokkulepet ei saavutatud. Kohtu põhjendused 2 2-12-8439
5. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Pooled ära kuulamist ei soovinud.
6. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
7. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 12.

§ 164

lg 1 ja 2 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. 14.06.2010 teatega kostjale on tõendatud, et laenuandja MCB Finance Estonia OÜ on loovutanud nõude kostja vastu hagejale 08.06.2010 (tl 36). Seega on tõendatud, et nõue on loovutatud ning hageja on asunud uue võlausaldajana MCB Finance Estonia OÜ asemele. Kostja väited, et 14.06.2010 teade ei ole kostjani jõudnud on tõendamata, mis samas ei tee olematuks nõude loovutamist. 13. Võlaõigusseadus (

) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. 13.09.2008 esitas kostja MCB Finance Estonia OÜ-le laenutaotluse laenu summas 5 000 krooni saamiseks, millise kostja kohustus tagastama koos intressidega graafiku alusel hiljemalt 11.09.2009 (tl 26-27). Lepingule kohaldati laenulepingu üldtingimusi (tl 28-35). MCB Finance Estonia OÜ kandis laenu summas 5 000 krooni kostja arveldusarvele 13.09.2008 (tl 37). 14.

§ 8lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Juhindudes

§ 76

lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Lõige 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 108

lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tulenevalt 13.09.2008 sõlmitud laenulepingust (tl 26-27, 37) ja hageja poolsest nõude omandamisest (tl 36), on kostjal raha maksmise kohustus hagejale. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et on võlgnevuse tasunud hagejale või MCB Finance Estonia OÜ-le, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 5 000 krooni ehk 319,55 eurot ja kokku lepitud lepingu sõlmimise tasu 250 krooni ehk 15,98 eurot. Kostja väited, et kuupäevad ja faktilised väiteid ei vasta tõele, on põhjendamata ja tõendamata, seega on paljasõnalised väited ning ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmisele. 3 2-12-8439 15.

§ 397

sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest.

§ 397lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlus puudub selles, et hageja on andnud laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Hageja taotleb kostjalt intressina 79,89 euro väljamõistmist. Lepingus on pooled kokku leppinud intressis 111,74% aastas. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on lepingupooled vabad lepingu tingimustes kokku leppima. Intresside kindlat ülempiiri ei ole kindlaks määratud. Kuna kohtu hinnangul on lepingu pooled leppinud kokku intressi laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning intressi katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 79,89 eurot. 16. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 7.3, kui laenusaaja ei tasu laenuandjale tähtaegselt laenutasu või ei tagasta laenu tähtaegselt ja laenuandja saadab laenuandjale vastava teatise võlgnevuse kohta on laenusaaja kohustatud maksma laenuandjale teenustasu 150 krooni esmase võlgnevuse teatise saatmise eest ja 150 krooni iga järgneva teatise saatmise eest. Hageja taotleb kostjalt meeldetuletuse tasudena 19,17 euro väljamõistmist. Laenuandja on kostja edastanud meeldetuletused 27.10.2008 ja 04.11.2010 (tl 38-39), seega kuulub kostjalt väljamõistmisele kirjalike teadete tasu summas 19,17 eurot. Kui kostja oleks võlgnevuse tasunud tähtaegselt, siis ei oleks kostjale teatise saatmise eest kulutusi tekkinud, seega on tegemist kostja enda poolt tekitatud kulutustega. 17.

§ 101

lg 1 p 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 7.1, kui laenusaaja ei täida rahalisi kohustusi lepingus ettenähtud tähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata maksetelt iga tasumisega viivitatud päeva eest viivist. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, millele lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär avaldatakse Eesti Panga poolt väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus leiab, et kostja rikkudes raha maksmise kohustust, pidi arvestama, et võlgnevuselt tuleb tasuda ka viivist, mistõttu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele viivisenõue alates 12.01.2009 kuni 21.05.2012 summas 78,29 eurot ja viivis 0,02% põhivõlgnevuselt päevas alates 22.05.2012 kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud
3. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 4