KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja Kohus Kohtukoosseis Kohtunik Maili Tartu Istungisekretär Marika Pull Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprill 2012.a. kell 16:00, Pärnu Pärnu Maakohtu Pärnu Kohtumaja Rüütli tn 19 kantselei 2-10-52709 Tsiviilasja number Tsiviilasi K.L.i hagi Ü.L.i vastu abielu lahutamiseks. Tsiviilasja hind 1595.- eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: K.L. esindajad Kostja: Ü.L. Kohtuistungi toimumise aeg
- märts 2012.a, Pärnu. ja koht RESOLUTSIOON Juhindudes TsMS § 434 , § 436 lg 1, 632 lg
- Rahuldada hagi. Lahutada K.L.i ja Ü.L.i abielu, mis on registreeritud Pärnu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas xx xx xxxx.a. kande nr xxx Tsiviilasi nr 2-10-52709 all. Taastada K.L.ile abielu perekonnanimi „M.“. lahutamisel tema varem kantud Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused Poolte abielu registreeriti xx xx xxxx.a Pärnu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on tehtud kanne nr xxx. Poolte iseloomud ei sobinud, tekkisid tülid ja kostja lahkus perekonna juurest, asudes mujale elama. Abielulised suhted on lõppenud 2008.a oktoobrist, millisest ajast alates elatakse ka lahus. Kostja viibib juba 2 aastat teadmata asukohas ning hagejal ei ole võimalik temaga ühendust võtta. Kostja on kord aastas poolte lapse sünnipäeval küll telefonitsi lapsega ühendust võtnud, teistel aegadel on aga kostjaga puudunud igasugune kontakt. Kostja perekonda rahaliselt ei toeta, ega lapsele elatusraha ei tasu. Poolte poeg K., sünd. xx xx xxxx.a. elab hageja juures. Hageja ei pea leppimist ja abielu jätkamist võimalikuks ning soovib abielu lahutada. Kostja Ü.L. 27.03.2012.a kohtuistungile ei ilmunud. Kostja on hagiavalduse 11.02.2011.a ja kohtukutse 12.03.2012.a. isiklikult kätte saanud. Kostja vastuväiteid hagile ei ole esitanud. Kostjale on kohtuistungile mitteilmumise tagajärjed teatavaks tehtud. Kohtuistungile mitteilmumise põhjustest ei ole kostja kohtule teada andnud. Kohtus hageja jäi esitatud nõude juurde ning palus lahendada asi sisuliselt ilma kostja osavõtuta. Kohtuistungil kohus määras TsMS § 410, § 414 lg 1 alusel lahendada asi sisuliselt kostja osavõtuta. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, seadused, mida kohus kohaldas. 2
(3)Tsiviilasi nr 2-10-52709 Poolte abielu on sõlmitud xx xx xxxx.a Pärnu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas kande nr xxxall. Perekonnaseaduse § 65 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Sama seaduse § 67 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta; lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi; lg 3 kohaselt kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus lahutab poolte abielu, sest selle jätkamine arvestades, et abielusuhted on lõppenud 2008.a oktoobrikuus, hagejal on uus elukaaslane 2011 juulist ja leppida ei soovita, on muutunud võimatuks. Hageja avalduse ja nimeseaduse § 11 lg 1, 2 alusel tuleb abielu lahutamisel taastada K.L.i varem kantud perekonnanimi „M.“. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega menetluskulud tuleb jätta kummagi poole enda kanda. Maili Tartu Kohtunik 3
(3)