3-12-752/40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tallinna Halduskohus Dagmar Maastik 23.augustil 2012.a. Tallinnas 3-12-752 M.L. kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 19.12.2011.a. korralduse nr 13-7/104-8 tühistamiseks RESOLUTSIOON 1.Menetlus asjas lõpetada. 2.Tagastada A. K. arveldusarvele nr xxxxxxxxxxx Danske Bank A/S Eesti filiaalis 15(viisteist) eurot 97 senti riigilõivu. 3.Muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 4.Määrus saata täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Tallinna Halduskohtu menetluses on M.L. kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse(PMTK) 19.12.2011.a. korralduse nr 13-7/104-8 tühistamiseks. Vaidlustatud korraldusega andis PMTK OÜ „Inimõiguste Kaitse Büroo“ endisele juhatuse liikmele M.L.le korralduse teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks seoses osaühingu maksuvõlgade sissenõudmisega. 10.08.2012.a. esitas vastustaja taotluse menetluse lõpetamiseks halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna Maksu- ja Tolliameti 10.08.2012.a. otsusega nr 64/529-9 tunnistati vaidlustatud korraldus kehtetuks. Vastavalt HKMS §-le 152 lg 1 p 4 ja lg 2 lõpetab kohus määrusega menetluse kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud, v.a. juhud, kui menetluse jätkamine on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebaja soovib menetlust jätkata ning asendada haldusakti tühistamise nõude õigusvastasuse tuvastamise nõudega. Kaebaja põhjenduste kohaselt on vastustaja kaevatud haldusakti kehtetuks tunnistamise otsuses asunud seisukohale, et kuna kaebajale on tehtud vastutusotsus, siis pole temalt informatsiooni küsimine enam vajalik. Vaidlustatud korraldus on aga tehtud eesmärgiga koguda tõendeid sellesama vastutusotsuse tegemiseks. Peamine õiguslik hüve, mida menetluse käigus kaitsta, on õigusselgus. Kui menetlus lõpetada, jääb vastamata oluline küsimus, kas kaebaja pidi maksuhalduri korralduse täitma ning kas selle täitmata jätmise tõttu saab isikule teha negatiivse tagajärjega vastutusotsuse. Teiseks oluliseks aspektiks on selles kaasuses esitatud põhiseaduslikkuse järelevalve läbiviimise taotlus. Menetluse lõpetamine võtaks kaebajalt ära võimaluse saavutada õiguskindlus, et maksuhalduri tegevus absoluutse kaasaaitamiskohustuse panemisel vastab põhiseadusele, konventsioonile ja hartale. Seda argumenteeritud väidet ei saa isik esitada mujal kui ainult oma kohtuasja raames ning kohtumenetluse lõpetamine tähendaks isikul kohtusse juurdepääsuõiguse piiramist. Kohus leiab, et kaebaja esitatud põhjused pole põhjendatud huvi olemasoluks piisavad. Põhjendatud huviks ei saa olla üksnes kehtivuse kaotanud haldusakti õigusvastasus, mis enam kuidagi ei saa ohustada kaebaja väidetavaid õigusi. Samuti ei saa põhjendatud huvina käsitada kaebaja abstraktset huvi veenduda selles, kas ta oleks pidanud esitama vaidlustatud korralduses nõutud teabe ja dokumendid. Tegemist ei saa olla ka õigusvastasuse tuvastamisega preventiivsel eesmärgil, s.o. edasiste rikkumiste vältimiseks. Käsitletavas haldusasjas tehtav kohtuotsus ei saaks mõjutada Maksu- ja Tolliameti poolt kaebaja suhtes kunagi tulevikus võib-olla antavaid korraldusi, kuna kaevatud haldusakt, millega nõuti kaebajalt teavet konkreetse äriühingu majandustegevuse kohta kindlal ajavahemikul, ei oma puutumust nende hüpoteetiliselt tulevikus tehtavate korraldustega, mistõttu ei saaks ka selles asjas tehtav kohtuotsus olla nendele hüpoteetilistele haldusaktidele õiguslikult siduv. Edaspidi antavate korraldustega mittenõustumisel on kaebajal võimalik oma õigusi kaitsta asjakohase kaebuse esitamisega halduskohtule. Eeltoodust lähtudes lõpetab kohus haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud ja menetluse jätkamine pole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, kannab vastustaja menetluskulud, v.a. juhul, kui vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine polnud tingitud kaebuse esitamisest(HKMS § 108 lg 6), ning kaebajale tagastatakse tasutud riigilõiv(HKMS § 104 lg 5 p 4). Maksu- ja Tolliameti 10.08.2012.a. otsusest nr 6-4/529-9 nähtuvalt ei täitnud kaebajale tehtud teabe andmise korraldus enam oma eesmärki, kuna OÜ „Inimõiguste Kaitse Büroo“ maksuvõlgade sissenõudmise menetlus, mille raames vaidlusaluse korraldusega teavet küsiti, on realiseerunud kaebajale vastutusotsuse koostamisega. Seega polnud korralduse kehtetuks tunnistamine tingitud kaebuse esitamisest ning menetluskulud väljamõistmisele ei kuulu. Kaebaja eest on kaebuse esitamisel tasutud 15,97 eurot riigilõivu, mis tuleb tagastada. Muude menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente ja taotlust nende väljamõistmiseks vastustajalt pole kaebaja esitanud. Kohtunik: D.Maastik 2