3-11-801/14

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-801 Otsuse kuupäev

1. juuli 2011 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi A.S.i kaebus Viru Vangla 28.01.2011 käskkirja nr 6-3/185-D tühistamiseks Menetlusvorm Kohtuistung 16.06.2011 Menetlusosalised Kaebaja: A.S. /isikukood xxx/, Vastustaja: Viru Vangla /registrikood 70008144/. Resolutsioon Jätta A.S.i kaebus täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 04.08.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
3. 28.01.2011 koostati Viru Vanglas käskkiri nr 6-3/185-D (tl 28-29), millega määrati kinnipeetav A.S.ile vangistusseaduse § 67 p 1 ja Viru Vangla kodukorra punkt 8.1.7 sätestatud nõuete rikkumise eest karistuseks kartserisse paigutamine kümneks ööpäevaks ning piirati talle karistuse kandmise ajal täielikult vangistusseaduse § 22, § 30-32, § 34-38, § 41, § 43, § 46 ja osaliselt § 48 tulenevaid õigusi. 02.02.2011 käskkirjaga nr 6-3/226 (tl 30) parandati eelnevas käskkirjas esinev ebatäpsus ja asendati selle resolutsioonis olev viide Viru Vangla kodukorra punktile 8.1.7 viitega punktile 8.1.
4. 07.03.2011 vaideotsusega nr 6-12/61-1 (tl 40) jäeti käskkirja kehtetuks tunnistamise nõudega vaie (tl 39) rahuldamata.
5. 30.03.2011 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja A.S.i kaebus (tl 1-4), milles ta palus käskkiri tühistada ning väitis, et talle kartseris antud püksid olid nii vanad ja kulunud, et neil oli peal juba 13 lappi, püksid paistsid läbi ja rebenesid kambri koristamisel kükitades põlve kohtadelt. Vangistusseaduse § 64 lg 1, Viru Vangla kodukorra punktidele 25.2 ja 25.4, haldusmenetluse seaduse § 6, põhiseaduse § 14 ja mitmete Riigikohtu lahenditele viidates leidis kaebaja, et tema süü on tõendamata, olulised asjaolud välja selgitamata ja kaalumata ning karistus ebaproportsionaalne, kuid juba enne käskkirja väljaandmist mõisteti ta süüdi ja kasseeriti pükste eest sisse 9,52 eurot.
6. Viru Vangla vastuses (tl 25-26) paluti kaebust mitte rahuldada, peeti määratud karistust õiguspäraseks ning märgiti, et püksid olid küll vanad aga terved ja nende seisukord tõendab, et tegemist oli rebimise mitte purunemisega. Seejuures leiti, et kuna püksid väljastati juba 21.12.2010 ja olid terved veel 28.12.2010 hommikuse loenduse ajal, ei saanud need olla nii kehvas seisukorras nagu kirjeldab kaebaja. Veel märgiti, et akt vara lõhkumise kohta koostati eesmärgil fikseerida vanglale tekitatud kahju ning põhjendati, miks määrati just niisugune karistus.
7. Kohtuistungil jäi A.S. oma kaebuse väidete ja nõude juurde ning selgitas täiendavalt, et alguses oli pükstes väike auk, see läks iga päev suuremaks, kuid tema igapäevastele pöördumistele ei reageeritud. Viru vangla kedagi kohtuistungile ei saatnud paludes kaebust vastavas taotluses (tl 43) ilma tema esindajata arutada. KOHTU PÕHJENDUSED
8. Viru Vangla vaidlustatud käskkirjaga (tl 28-29) on A.S.ile vangistusseaduse § 67 p 1 ja Viru Vangla kodukorra punkt 8.1.6 toetudes süüks pandud seda, et ta rebis katki oma pükste põlved. Kaebaja ise eitab seletuskirjas (tl 33), vaides (tl 39) ja kaebuses (tl 1-4) rebimist ning väidab, et püksid olid nii vanad, et rebenesid ise.
9. Vangistusseaduse § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra punkt 8.1.6 kohustab kinnipeetavat suhtumas vangla varasse heaperemehelikult ja kasutama seda ainult ettenähtud otstarbel. Vanemvalvur A. T. ettekande (tl 32) ja õiendi (tl 38) kohaselt väljastas ta 21.12.2010 A.S.ile kartserisse paigutamisel terved püksid, seda olid need veel ka 28.12.2010, kuid 29.12.2010 märkas ta, et püksid on põlvedest katki rebitud. Pükste kohtuistungil uurimine osutus nende puudumise tõttu küll võimatuks (tl 43), kuid menetlust läbi viinud vanglaametnik (t. 31) ja karistuse määraja (tl 28) on tuvastanud, et pükstel on selged rebimise jäljed ja jõudnud järeldusele, et ilma käte abita polnud võimalik neid niimoodi ära lõhkuda. Kohtul ei ole vähimatki alust vanglaametnike neis väidetes ja järeldustes kahtlemiseks. Kaebaja selgitused on aga ebausutavad ja teenivad ilmselgelt karistusest vabanemise eesmärki, sest juhul kui püksid olid tõepoolest nii halvas seisukorras nagu ta kaebuses kirjeldab (tl 1), ei ole võimalik, et need said laguneda mitme päeva jooksul vanglaametnikele märkamatult ega rebenenud koheselt juba esimesel kambri koristamisel aset leidnud kükitamisel.
10. Distsiplinaarmenetluse läbiviimise ja karistuse määramise kord on kehtestatud vangistuseaduse § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 4’. A.S.i puhul on kõik neis sisalduvad nõuded järgitud. Talle on teatatud menetluse alustamisest (tl 34) ja võimaldatud end seletuste andmise läbi kaitsta (tl 33), menetluse käik on protokollitud (tl 31), karistus on määratud seaduses ette nähtud tähtaja ja justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 15 sätestatud pädevuse piires ning seda on käskkirjas põhjendatud. Seejuures on käsitletud süüteo asjaolusid, karistatu seletust ning on põhjendatud, miks on kartserisse paigutamine tema puhul kõige otstarbekam karistus. Kuna vangistusseaduse § 63 lg 1 p 4 sätestatu lubab selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete rikkumise eest kohaldada kuni 45 tööpäeva pikkust kartserisse paigutamist, arvestab varasemalt korduvalt karistatud kinnipeetava kümneks ööpäevaks kartserisse paigutamine tema isikut, vangla vara lõhkumises seisnenud rikkumise tähendust vangla julgeolekule, pole 2 ülemäärase raskusega ja võib teiste võimalike karistusvahenditega võrreldes kõige paremini kaasa aidata kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamisel. Distsipliinirikkumise eest konkreetse karistuse määramine on vastava ametiisiku kaalutlusotsustus, mille suhtes on halduskohtu kontrolliõigus piiratud. Kohus saab hinnata küll otsustuse õiguspärasuse eeldusi, kuid mitte selle sisulist otstarbekust. Antud juhul kinnitab kõik asjas esitatu, et karistus rajaneb igati õiguspärastel alustel ning miski ei tõenda, et selle kohaldamise juures oleks rikutud proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise või mistahes muid õiguse üldisi põhimõtteid.
11. Eeltoodud järeldustel jääb A.S.i kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumäärusega (tl 11) vabastatud riigilõivu tasumisest. Viru Vangla oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. Raili Randlane Kohtunik 3