Obsah (5)

§ 3§ 12§ 29§ 64§ 62

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistungist osa võtnud menetlusosalised Tallinna Halduskohus Dagma

) § 64 lg 3 p 3 alusel tagama äriühingule kuuluva Tallinnas Kopli tn 81 asuva hoone ohutust seni, kuni on teostatud vajalikud projekteerimis- ja ümberehitustööd hoone

nõuetele vastavusse viimiseks ning ohutuse tagamiseks vajalike meetmete rakendamisel võtta arvesse OÜ "Ehitusekspertiisibüroo 31.05.2011.a. koostatud ekspertiisis nr 11-226 toodud soovitusi. Teavitada TJA-d kirjalikult hoone ohutuse tagamiseks rakendatavatest meetmetest(p 5.1); koostama ekspertiisi aruandes toodud puuduste kõrvaldamiseks hoone vastavate osade tööjoonised ja esitama need enne ehitustööde alustamist TJA-le ülevaatamiseks(p 5.2); teostama ehitise nõuetele vastavusse viimiseks ekspertiisis ja ehitusprojektis ettenähtud ehitustööd(sh konstruktsioonide tugevdustööd)(p 5.3); tagama hoone

1. ja
2. korruse vahelaekonstruktsiooni tuleohutusnõuetele vastavus vastavalt OÜ „VOT 3D Arhitektid” 2010.a. aprillis koostatud ehitusprojektis toodud lahendusele(p 5.4); teavitama enne ehitustööde alustamist TJA-d omanikujärelevalvet ja ehitustöid teostava(te)st isiku(te)st(p 5.5). Ettekirjutuse p 5.1 tuli täita kohe(p 6.1), p 5.2 hiljemalt 1.07.2011.a.(p 6.2), p 5.3 hiljemalt 20.07.2011.a.(p 6.3), p 5.4 hiljemalt 1.07.2011.a.(p 6.4) ja p 5.5 esimesel võimalusel(p 6.5)(tl I-9-11, II-61-67). Ettekirjutuse kohaselt teavitas TJA osaühingut 31.03.2011.a. järelevalvemenetluse alustamisest kõnealuse ehitise

nõuetele vastavuse kontrollimiseks ning palus OÜ-l „Capital Kinnisvara“ esitada hoone rekonstrueerimistööde ehitusprojekt ja ehitamise tehniline dokumentatsioon või nende koopiad. Kuna ettevõte neid dokumente ei esitanud, kohustas TJA äriühingut 8.04. 2011.a. ettekirjutusega hiljemalt 2.06.2011.a. koostama ja edastama TJA-le eksperthinnangut maja

nõuetele vastavuse tõendamiseks. Ekspertiisi tulemusel selgus, et hoone ei vasta

§-de 3 lg 1 ja 2, 12 lg 1 ja 29 lg 1 p 3 nõuetele.

§ 3

järgi peab ehitis vastama ehitise ohutusele sätestatud nõuetele, olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Samuti ei või ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud põhjustada ehitise või selle osa varisemist ning ehitisele vastuvõetamatult suuri deformatsioone ega ehitise või selle osade või sisseseade ega seadmete kahjustusi konstruktsioonide suure deformeerumise tõttu.

§ 12

lg 1 kohaselt tuleb ehitada vastavalt ehitusprojektile ja

§ 29

lg 1 p 3 järgi peab ehitise omanik tagama ehitusprojekti kohase ehitamise, kui ehitusprojekt on nõutav. Ettekirjutus sisaldas hoiatust, et selle tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse asendustäitmise ja sunniraha seaduse(ASS) § 2 lg 1 ja

§ 64

lg 8 alusel sunniraha 1000 eurot ning ASS § 9 lg 1 ja täitemenetluse seadustiku(TMS) § 2 lg 1 p 11 alusel esitatakse sunniraha vahetuks rakendamiseks avaldus kohtutäiturile. Adressaadi põhjendatud taotluse alusel võib TJA sunnivahendi rakendamise(ettekirjutuse vabatahtliku täitmise tähtaja) edasi lükata ning määrata vabatahtliku täitmise uue tähtaja, mis ei või olla pikem kui 2 kuud. 20.07.2011.a. palus osaühing TJA-le ettekirjutuse p 5.3 täitmise tähtaega pikendada kuni 20.09.2011.a., TJA määras uueks tähtajaks 25.08.2011.a. TJA andis äriühingule 15.08.2011.a. ja 29.09.2011.a. hoiatustega ettekirjutuse p 5.4 täitmise uueks tähtajaks vastavalt 15.09.2011.a. ja 14.10.2011.a. ning 2.09.2011.a. hoiatusega p 5.3 täitmise uueks tähtajaks 30.09.2011.a., suurendades sunniraha vastavalt 1500, 2000 ja 3000 euroni(tl I-12-13, 75-77, 80). 14.09.2011.a. teatas OÜ „Capital Kinnisvara“ TJA-le, et alates 24.08.2011.a. pole ta enam Kopli tn 81 hoone 2., 3.,

1. ja
2. korrusel asuvate ruumide omanik(tl I-14). TJA andis kohtutäituritele 8.09.2011.a., 29.09.2011.a. ja 24.10.2011.a. täitekorraldused ettekirjutuses märgitud ja hoiatustes suurendatud sunniraha sissenõudmiseks kaebajalt(tl I-78, II33, 35-36). OÜ „Capital Kinnisvara” esitas kohtule 14.10.2011.a. kaebuse nõudega keelata TJA-l sunnivahendi rakendamine ettekirjutuse p 5.4 täitmise eesmärgil(haldusasi nr 3-11-2447) ja 4.
3. 2011.a. kaebus nõudega keelata TJA-l sunnivahendi rakendamine ettekirjutuse p 5.3 täitmise eesmärgil(haldusasi nr 3-11-2548). 7.11.2011.a. liitis kohus kaebused ühte menetlusse, peaasjaks haldusasi nr 3-12-2447(tl I-65, 68-71). 30.12.2011.a. teatas TJA osaühingule, et loeb ettekirjutuse täidetuks ja lõpetab järelevalvemenetluse, kuna Kopli tn 81 asuv hoone vastab ehitusprojekti nõuetele. 7.11.2011.a. toimunud ettekirjutuse punktide 5.3 ja 5.4 täitmise kontrollimisel tuvastas TJA, et ekspertiisis ja ehitusprojektis ettenähtud ehitustööd olid teostatud, lisaks kontrollis TJA 24.11.2011.a. ja 7.12.2011.a. ettevõtte poolt edastatud ehitamise dokumentatsiooni(tl I-247). 24.05.2012.a. määrusega muutis kohus kaebaja taotlusel keelamiskaebused tuvastamiskaebusteks(tl II-30-32, 75-76). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub tuvastada ettekirjutuse punktide 5.3, 5.4, 6.3, 6.4 ja ettekirjutuse alusel tehtud toimingute – sunniraha rakendamine – õigusvastasus. Tuvastuskaebuste esitamise põhjendatud huvina nimetab kaebaja soovi esitada hiljem kahjunõuet ning preventiivset eesmärki välistada tulevikus taoliste õigusvastaste ettekirjutuste tegemine. Põhjendatud pole ehitustööde ja nendega seonduvate tööde tegemiseks ebamõistlikult lühikeste 1-2-kuuliste tähtaegade määramine. 20.
4. 2011.a. teatas kaebaja vastustajale, et ettekirjutuse p 5.3 on osaliselt täidetud ja palus selle punkti täitmise tähtaega pikendada kuni 20.09.2011.a. TJA aga pikendas tähtaega ainult kuni 25.
5. 2 2011.a., mis on ebaseaduslik, sest riik ei saa ette kirjutada, kui kaua võib isik ehitustöid teha. Ehitusluba väljastati eritingimusteta ning TJA-l puudus õigus sekkuda ehitustegevusse ja piirata seda enda poolt kehtestatud tähtaegadega. Väär on vastustaja seisukoht, et kaebaja soovitud ulatuses ei saanud ettekirjutuse p 5.3 täitmise tähtaega pikendada sellepärast, et ehitises viibivate inimeste ohutus ei pruugi olla tagatud ning et kaebaja on olnud pikemat aega teadlik vajalike tööde teostamisest. TJA pole tuvastanud, millises ulatuses oli Kopli 81 hoone kasutuses ning kas kõnealuste tööde mittetegemine oleks ohuks kellegi turvalisusele, tegemist oli üksnes vastustaja eeldusega, et hoone ei vasta ohustusnõuetele. Samuti tulnuks arvestada, et konkretiseeritud kohustused Kopli 81 ehitise osas koostas vastustaja kaebajale alles ettekirjutuses ning seega algas kaebaja teadmine oma konkreetsetest kohustustest ettekirjutusest teadasaamisest. Ettekirjutuse punktis 5.3 toodud kohustused olid täidetud 25.08.2011.a., kuid ikkagi tegi vastustaja kaebajale 2.09.2011.a. uue hoiatuse. Võimalike pisiparanduste vajadus ei õigusta TJA poolt sunnivahendi rakendamist. Kaebaja teatas vastustajale 14.09.2011.a., et pole alates 24.
6. 2011.a. Kopli tn 81 hoone 2, 3, 4 ja 5 korrusel asuvate korterite omanik ning seega puudub tal õigus ja ka reaalne võimalus ettekirjutuses toodud kohustusi täita - kaebajal pole õigust siseneda ja teostada ehitustöid korterites, mis ei kuulu enam talle. Vaatamata sellele esitas TJA 24.10.2011.a. kohtutäiturile täitekorralduse 2000 euro sunniraha rakendamiseks. Kuna korterite omandiõigus on olulises ulatuses muutunud(
7. ja
8. korrusel asuvate pindade omandiõigus), puudub vastustajal õiguslik alus nõuda ettekirjutuse p 5.4 täitmist ja kasutada sel eesmärgil sunnivahendeid(tl I-14-26, 111-120). Haldusorgan on ettekirjutuses märkinud, et kaebaja pole ehitanud vastavalt ehitusprojektile. Kuivõrd ehitusjärelevalve teostas kontrolli ajal, mil ehitustööd olid pooleli, ei saanudki ehitis olla täies ulatuses niisugune, nagu ehitusprojekt ette nägi. Samuti ei selgu ettekirjutusest üheselt, milles konkreetselt seisnesid ehitusprojekti ja tegelikult teostatud tööde erinevused. Kuna ettekirjutuse punktid 5.3, 5.4, 6.3 ja 6.4 on õigusvastased, on õigusvastased ka vastustaja toimingud - sunniraha rakendamine. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata.

§-de 22 lg 1 p 3 ja 23 lg 3 järgi on ehitusluba taotlejale väljastatud kohaliku omavalitsuse nõusolek püstitada/laiendada/rekonstrueerida/ lammutada ehitusloale märgitud ehitis või selle osa. Kui ehitustegevust alustatakse 2 aasta jooksul ehitusloa väljastamisest, on ehitusluba tähtajatu(§ 25). Kopli tn 81 hoone rekonstrueerimiseks on kaebajale 25.08.2010.a. välja antud ehitusluba. Ehitise omanikul on kohustus tagada ehitusprojekti kohane ehitamine ning ehitise korrashoid ja ohutus ehitamise ajal ja ehitise kasutamisel, vajadusel teostada ehitise ekspertiis(§ 29 lg 1). Kui ehitis on mitme isiku ühises omandis, peab eespool nimetatud kohustused ja muud

§-s 29 lg 1 ja 2 kehtestatud kohustused(v.a. kasutusloa taotlemine ja kasutusotstarbele vastavalt kasutamine) täitma ehitamist sooviv või ehitusluba taotlenud ehitise omanik(§ 29 lg 4). Osundatud säte seab ehitusloa taotlenud(või ehitamist sooviva) ehitise omaniku suurema vastutusega ehitise omanikuks, võrreldes ülejäänud sama ehitise omanikega, kes pole ehitusluba taotlenud.

§ 29

lg 4 ega muud

sätted ei piira taolises olukorras ehitusloa taotleja vastutust tema omandisse kuuluva osaga kogu kinnistust, vaid vastutus on seotud ehitusloa väljastamisega ja omandisuhte olemasoluga antud kinnistu osas. Vastutuse osakaal on piiritletud ainult väljastatud ehitusloa ulatusega. Kaebaja ehitusluba pole kehtetuks tunnistatud, seega on tegemist kehtiva ehitusloaga. Kaebaja ei vaidlustanud hoiatuse aluseks olnud ettekirjutust ega sellest tulenenud hilisemaid hoiatusi kuni ajani, mil ta võõrandas enda seadusliku esindajaga seotud ettevõttele osa talle kuulunud kinnistust(tl I-16-26, 47-48). Kaebaja tegevusest on näha, et ta on aru saanud ja aktsepteerinud

§-s 29 lg 4 sätestatud kohustust, mis on rakendunud talle kui ehitusloa taotlejale. Ettekirjutuse p 5.4 hõlmab kogu Kopli tn 81 hoone

1. ja
2. korruse vahelae konstruktsiooni, nii üldkasutatavates ruumides paiknevat vahelage kui ka mitteeluruumides olevat vahelae osa.

§ 29

lg 4 kohustab ehitusloa taotlejat tagama projektijärgset ehitamist ning ei piiritle seda kohustust loataotleja omandi osaga kinnistust, kui ehitusluba on tema omandi osast suurem. Ehitusluba on antud kogu hoone ulatuses ja seda ajal, kui omanikke oli rohkem kui ainult ehitusloa taotleja. Hoone

1. ja
2. korruse 3 vahelaekonstruktsioon on ehitise kandekonstruktsioon, mis ei kuulu ühegi piiritletud mitteeluruumi juurde ainuõiguse alusel eluruumi reaalosana, tegemist on ühisomandis oleva elemendiga, mille nõuetele vastavus on vajalik kogu hoone ohutuse tagamiseks. Ettekirjutuse aluseks olevast ekspertiisist tulenevalt on
3. ja
4. korruse puidust vahelaekonstruktsiooni nõuetele mittevastavus kogu ehitisele laienev reaalne oht, sest pole takistatud tule levimine eri tuletõkkesektsioonide vahel. Et tegemist on hoone eelviimase ja viimase korruse vahelise kandekonstruktsiooniga, on sellega seotud ohud ohuks kogu hoonele. Ettekirjutuse täitmiseks oli määratud mõistlik tähtaeg, mida pikendati veel korduvalt ning tegelikult lõpetas kaebaja seni puudulikult teostatud tööd mõne päeva jooksul. Enne täiteavalduse esitamist viis TJA alati läbi paikvaatluse ettekirjutuse punktide 5.3 ja 5.4 täitmise kontrollimiseks. Igast kontrollkäigust on eelnevalt teavitatud ka kaebaja seaduslikku esindajat, kes aga ei pidanud alati isiklikku kohalviibimist vajalikuks. Vastustaja tuvastas igal kontrollimisel puudusi, mis on fikseeritud olukorra kirjeldustena ja mida on oma allkirjaga kinnitanud mitmel korral ka kaebaja esindaja. 31.10.2011.a. paikvaatlusel kontrollis TJA kaebaja esindajate Alexey Poskacheviga ja Tiina Pilli juuresolekul ettekirjutuse p 5.4 täitmist ning tegi kindlaks, et peale viimast kontrollkäiku on vahelaekonstruktsioonide tuleohutustööd teostatud ehitusprojektis toodud viisil ja ulatuses. P 5.4 täitmisest teavitati kaebaja esindajaid suuliselt kohapeal ja 3.11.2011.a. kirjalikult, teatades ühtlasi, et TJA jätab 29.09.2011.a. hoiatuses märgitud sunniraha 3000 eurot rakendamata(tl I-133-144, 155). Väär on kaebaja väide, et ettekirjutuse punktis 5.3 märgitud tööd olid tehtud juba 25.
5. 2011.a., mistõttu vastustaja edasised tegevused(2.09.2011.a. hoiatus ja 24.10.2011.a. täitekorralduse täiturile edastamine) rikuvad tema õigusi. Ettekirjutuse p 5.3 on täidetud 7.11.2011.a. seisuga. Vastustaja on 19.09.2011.a. paikvaatlusel tuvastanud ettekirjutuse p 5.3 mittekohase täitmise. 27.10.2011.a. viibis A.Poskachev vastustaja juures, kus talle selgitati, millised tegevused on ettekirjutuse p 5.3 täitmisel endiselt tegemata ja milliseid väidetavaid tegevusi ei saanud vastustaja kontrolliobjektile juurdepääsu puudumise tõttu kontrollida. 31.10.2011.a. paikvaatlusel tuvastati, et vahelaekonstruktsioonide tugevdustöid pole teostatud ekspertarvamuses(tl II-65-67) ettenähtud ulatuses. Paikvaatluse protokollist nähtuvalt nõustus A.Poskachev vastustaja poolt tuvastatud puudujääkidega. 3.11.2011.a. toimunud telefonivestluses teatas A.Poskachev, et tööd on tehtud ning vastustaja kontrollis ettekirjutuse täitmist taas 7.11.2011.a., mil tuvastati, et ettekirjutusega seotud tööd on teostanud((tl I-133-144, 247). Vastavalt ASS-le rakendatakse sunnivahendit, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata; sunnivahendit võib haldusorgan kuni ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni rakendada korduvalt(§ 2). Kui ettekirjutust pole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud, annab sunnivahendit rakendav haldusorgan sunnivahendit vahetult rakendavale isikule täitekorralduse(§ 9 lg 1). Sunniraha nõutakse sisse TMS-s sätestatud korras nagu kohtuotsusest tulenev rahaline nõue(§ 15 lg 1). Kuni 7.11.2011.a. oli kaebajal ettekirjutus täitmata. Vastustaja tegi 2.09.2011.a. kaebajale hoiatuse, teavitades sunnimeetme rakendamisest ettekirjutuse tähtajaks 30.09.2011.a. täitmata jätmise korral. Kohtutäituri algatatud täitemenetlus tuleneb 2.09.2011.a. hoiatuse alusel 24.10.2011.a. edastatud täiteavaldusest. Vastavalt Riigikohtu 8.
6. 2011.a. lahendile asjas nr 3-2-1-100-11(p 13) on täitedokumendiks sunniraha sissenõudmisel ettekirjutus-hoiatus. Samas lahendis on selgitatud ettekirjutus-hoiatuse sisulist tähendust sunniraha rakendamise alusena täitemenetluse alustamisel. Riigikohus leidis, et enne täitekorralduse andmist peab kohustava sisuga haldusakt(ettekirjutus) olema jõustunud ning kohustus täitmata. Kaebaja pole ettekirjutust vaidlustanud ning kohustus oli täitekorralduse andmise ajal täitmata. Täitemenetlus on alustatud ajal, mil kaebaja polnud määratud tähtajaks täitnud talle ettekirjutusega pandud kohustust. See asjaolu annab vastustajale õiguse rakendada ASS-s sätestatud sunnivahendit. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlustatud ettekirjutus on seaduslik ja põhjendatud ning ettekirjutuse alusel sunniraha rakendamine TJA poolt on õiguspärane. 4 Alusetu on kaebaja väide, et TJA-l puudus õigus sekkuda ehitustegevusse.

ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle teostab riiklikku järelevalvet TJA, mille ametiisiku pädevuses on kontrollida

-i täitmist ehitise nõuetele vastavuse osas, sealhulgas ehitatavas ehitises või selle osas takistamatult ja ette teatamata ning kasutatavas ehitises takistamatult, teatades sellest ehitise omanikule ette vähemalt 24 tundi; saada ehitise omanikult ja ehitusloa taotlejalt riikliku järelevalve teostamiseks vajaminevat informatsiooni, ehitamise või projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiiside ning ehitiste kasutamise kohta lähtuvalt ehitise ohutusest ja kasutamise otstarbest, tutvuda vastavate dokumentidega ning saada nendest ärakirju; kontrollida ehitise ja ehitusprojekti vastavust nõuetele ning ehitise kasutamist lähtuvalt ehitise ohutusest ja kasutamise otstarbest; nõuda põhjendatud juhtudel ehitusprojekti ja ehitise ekspertiise; teha ettekirjutusi vastavalt oma pädevusele(

§ 62, 63).

Asjaolu, et kaebajale 25.08.2010.a. antud ehitusluba on

§-st 25 tulenevalt tähtajatu, ei tähenda, et vastustaja ei võinud määrata kaebajale tähtaegasid Kopli tn 81 hoone

-i nõuetega vastavusse viimiseks.

§ 64

lg 3 p 3 kohustab riiklikku järelevalvet teostavat ametiisikut imperatiivselt tegema

-i või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamiseks ettekirjutust, ning kohustama selles ettekirjutuse adressaati tegema edasise tegevuse õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid. Sama paragrahvi lg 8 annab riiklikku järelevalvet teostavale ametiisikule õiguse ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada ASS-s sätestatud korras sunnivahendit, mille ülemmäär juriidilisele isikule on 6400 eurot. Haldusmenetluse seaduse § 56 sätestab, et haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Ettekirjutuses pole küll kirjas, milliseid töid konkreetselt kaebaja Kopli tn 81 hoone

-i nõuetega vastavusse viimiseks tegema peab, kuid ettekirjutuses on märgitud, et vajalikel projekteerimis- ja ümberehitustöödel hoone

nõuetele vastavusse viimiseks ning ohutuse tagamiseks vajalike meetmete rakendamisel tuleb võtta arvesse OÜ "Ehitusekspertiisibüroo 31.05.2011.a. koostatud ekspertiisitöös nr 11-226 toodud soovitusi(p 5.1), et ehitustööd(sh konstruktsioonide tugevdustööd) tuleb teostada ehitise nõuetele vastavusse viimiseks ekspertarvamuses ja ehitusprojektis ettenähtuga(p 5.3) ning et hoone

1. ja
2. korruse vahelaekonstruktsiooni tuleohutusnõuetele vastavus tuleb tagada vastavalt OÜ „VOT 3D Arhitektid” 2010.a. aprillis koostatud ehitusprojektis toodud lahendusele(p 5.4). Kõik kolm ettekirjutuses viidatud dokumenti olid kaebajale kättesaadavad. Milles konkreetselt seisnesid ehitusprojekti ja tegelikult teostatud tööde erinevused, on kirjas 31.05.2011.a. koostatud ekspertarvamuses, kui aga kaebajale ikkagi jäi arusaamatuks, mida ta ettekirjutuse täitmiseks täpselt tegema peab, oli tal võimalus seda vastustajalt küsida. Kohus nõustub vastustajaga, et

§-st 29 tulenevalt ei vabasta hoonest osa võõrandamine ühisomandis oleva ehitise seda omanikku, kellele tema taotluse alusel on väljastatud ehitusluba, mille alusel ta teostab/on teostanud hoones ehitustöid, kohustusest tagada ehitusprojekti kohaselt ehitamine ning ehitise korrashoid ja ohutus ümbruskonnale ehitamise ajal ja ehitise kasutamisel(tl 61-67). Alusetu on kaebaja etteheide, et TJA pole tuvastanud, millises ulatuses oli Kopli 81 hoone kasutuses ning kas kõnealuste tööde mittetegemine oleks ohuks kellegi turvalisusele. Ekspertarvamuse lk-l 1 kõige alumisel real on kirjas, et hoone 1.,

1. ja
2. korrus on kasutuses, oht inimeste elule, tervisele ja varale nähtub aga eksperdi vastustest TJA küsimustele, kus on kirjas, et osaliselt on
3. ja
4. korruse vahelae 3 m pikkuste puittalade jäikus ebapiisav,
5. korruse põranda raudbetoonist õõnespaneelid on 4% ülekoormatud ja vajavad FIBO seinte piirkonnas tugevdamist, tegelikud koormused
6. ja
7. korruse akendevahelistele postidele ületavad umbes 7% posti kandevõimet, hoone edelapoolses otsaseinas on praod, mida projektis pole käsitletud, hoone rekonstrueerimistööd pole teostatud täielikult vastavalt projektile ja osa töid on lõpetamata(tl 65-67). Niisuguste puuduste ilmsikstulekul oli vastustaja

§-st 64 lg 3 p 3 tulenevalt kohustatud tegema kaebajale ettekirjutuse hoone

-i nõuetega vastavusse viimiseks ning määrama tähtaja, mille jooksul selleks vajalikud tööd peavad olema lõpule viidud. Ettekirjutusega määratud tähtajad polnud liiga lühikesed. Kuivõrd TJA alustas järelevalvemenetluse Kopli 81 hoone

-i nõuetele vastavuse üle juba 31.

1. 2011.a. ning 8.04.2011.a. ettekirjutusega kohustas kaebajat koostama ja edastama 5 eksperthinnangut, mis valmis 31.05.2011.a. ning esmakordselt pöördus vastustaja sunniraha sissenõudmiseks kohtutäiturite poole alles 8.09.2011.a., s.o. 3 kuud 5 päeva peale ettekirjutuse tegemist, oli kaebajal vajalike tööde vabatahtlikult teostamiseks piisavalt aega. Väär on kaebaja väide, et ettekirjutuse punktis 5.3 märgitud tööd olid tehtud juba 25.
2. 2011.a. Vastustaja poolt 19.09.2011.a. koostatud paikvaatluse protokolli järgi oli täitmata on nii ettekirjutuse p 5.3 kui ka p 5.
3. Protokollis on kirjas, et osa puudusi oli kõrvaldamata(
4. ja
5. korruse koridoris oli vahelaes tuleohutuseks ettenähtud kipsplaat ühekordselt,
6. ja
7. korrusel paigaldasid remondimehed kontrollimise ajal teist kihti kipsplaate; 4.korruse koridori laes olid mitmest august väljas kaabliotsad) ja osa puuduste kõrvaldamine oli endiselt pooleli(
8. korruse vahekoridori õõnespaneelide tugevdamine). Selle paikvaatluse juures kaebaja esindajaid ei viibinud, küll aga viibis A.Poskachev 31.10.2011.a. paikvaatluse juures, kus tuvastati, et
9. ja
10. korruse vahelae tugevdamine on ikka veel pooleli. A.Poskachev on paikvaatluse protokollile vastuväiteid esitamata alla kirjutanud, seega nõustunud vastustaja poolt tuvastatud puudujääkidega(tl I-139-142). ASS § 9 lg 1 sätestab, et kui ettekirjutust pole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud ja selle vaidlustamise tähtaeg on möödas, annab sunnivahendit rakendav haldusorgan sunnivahendit vahetult rakendavale isikule kirjaliku täitekorralduse. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tegemata tööde näol oli tegemist pisivigadega, mille kõrvaldamata jätmise eest sunniraha rakendamine polnud õigustatud ning et sunniraha oli ebaproportsionaalselt suur. Olukorras, kus vaatamata ettekirjutuses määratud tähtaja mitmel korral pikendamisele hoone ohutut ehitamist ja kasutamist tagama kohustatud isik ei kõrvaldanud puudusi kandekonstruktsioonide ja tuleohutuse osas ehitises, kus osa eluruumidest ja mitteeluruumidest oli pidevas kasutuses ning seega polnud välistatud oht inimeste elule, tervisele ja varale, oli TJA poolt kohtutäituritele 8.09.2011.a., 29.
11. 2011.a. ja 24.10.2011.a. täitekorralduste andmine õiguspärane ning määratud sunniraha 1000-3000 eurot polnud ebaproportsionaalselt suur. Kohtunik: D.Maastik 6