2-12-34183/6

Kohtuasi 2-12-34183 KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Määruse kuupäev

1. oktoober 2012 Tsiviilasja number 2-12-34183 Kohtuasi Kose valla avaldus kohtult nõusoleku saamiseks eestkostetava AD nimel tehingu tegemiseks eestkostetava varaga Menetlusosalised ja nende Avaldaja esindajad Kose vald (Kose Vallavalitsuse kaudu, Hariduse 1, Kose alevik, 75101 Harjumaa; e-post vald@kose.ee ) Puudutatud isik AD(isikukood XXX, elukoht XXX) AD riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Kadi Mägi (Viruvärava Advokaadibüroo, aadress Ravi 14-1, 10138 Tallinn, e-post viruab@uninet.ee; kady.magi@gmail.com) Menetlustoiming Lõpplahend kirjalikus menetluses Resolutsioon
2. Rahuldada avaldus. 1 Kohtuasi 2-12-34183
3. Anda kohtu nõusolek AD eestkostjale Kose vallale Kose Vallavalitsuse kaudu tema eestkostetavale AD kuuluva kinnisasja, milleks on korteriomandi XXX mõtteline osa kaasomandist, Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number XXX, asukohaga XXX, võõrandamiseks mitte alla turuhinna.
4. Kohustada AD eestkostjat (so seaduslikku esindajat) kose valda Kose Vallavalitsuse kaudu AD kuuluva kinnisvara müügist saadud raha paigutama oma varast eraldi, st AD nimele Eestis või lepinguriigis tegutsevale krediidiasutuse kontole ning saadud raha arvelt maksma kinni AD hooldusega seonduvad kulud.
5. Jätta avaldaja menetluskulud tema enda kanda.
6. Jätta AD menetluses määratud esindaja kulud riigi kanda. Kohtumääruse jõustumine
7. Kohtumääruse peale on sellega mittenõustumisel menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
8. Kohtumäärus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.
9. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse jõustumisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot või 25 eurot määruskaebuse esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Menetluse käik 29.08.2012 esitas AD eestkostja Kose vald Harju Maakohtule avalduse kohtult nõusoleku saamiseks eestkostetava nimel tehingu tegemiseks. Harju Maakohtu 17.11.2011 määrusega kohtuasjas 2-11-28889 pikendati AD üle seatud eestkostet ning Kose valla Kose Vallavalitsuse kaudu eestkostja ametiaega AD (isikukood XXX) suhtes viie aasta võrra so kuni XXX. 2 Kohtuasi 2-12-34183 Avalduse kohaselt eestkostja soovib võõrandada AD kuuluva XXX suuruse kaasomandiosa korteriomandist asukohaga XXX. AD elab alates
10. aastast ööpäevaringsel erihooldusteenusel XXX ja eelnimetatud korterit elamiseks ei kasuta. AD kuuluva kinnisvara võõrandamisest saadud raha arvelt soovib eestkostja katta kinnisvara võõrandamisega seotud kulud. Kohus jättis Kose Vallavalitsuse avalduse käiguta 21.09.2012 määrusega, andes avaldajale tähtaeg esitatud avalduse täiendavaks põhistamiseks ja AD kuuluva kinnisvara kaasomandi võõrandamise eesmärgi täpsustamiseks. Kose vald esitas avalduse täpsustuse, milles märgib, et Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna kinnistusraamatu registri nr XXX järgi kuulub AD XXX korterist asukohas XXX. AD oma kinnisvara mõttelist osa ei kasuta. Kuna tänaseks päevaks on teised kaasomanikud so VD, IP ja TD leidnud korterile turuhinnaga ostja, siis soovivad nad seda võõrandada. Korteriomandi turuväärtuseks on spetsialisti arvamuse kohaselt 17 000 eurot. Üks kaasomanikest, 75- aastane VD, kellele kuulub valdav enamus korteriomandist ja kes elab antud hetkel üksinda püsivalt antud korteris soovib seoses tervise halvenemisega asuda jäädavalt elama tütre juurde . Kuna keegi kaasomanikest ei soovi selles korteris elada, siis on otstarbekas see müüa. Kui korter jääks tühjalt seisma, siis peaks kõik kaasomanikud kaasa arvatud AD hakkama tasuma korteri igakuiseid kulusid. Kuna korter ei ole väga heas seisus, siis tuleks ilmselt seda enne väljaüürimist remontida. Kose Vallavalitsus on teadlik, et AD kinnisvara võõrandamisest saadud kogu raha tuleb paigutada AD isiklikule arveldusarvele selliselt, et seda oleks võimalik suurendada. Avalduse sisu kinnitavate tõenditena on kohus käsitlenud: 1.Registrite- ja Infosüsteemide Keskuse e-kinnistusraamatu andmebaasis olevaid andmeid korteriomandi nr XXX, asukohaga XXX kohta. Elektroonilise kinnisturaamatu registriosa II jao kohaselt kuulub kinnistu VD (isikukood XXX) XXX kaasomandist; IP (isikukood XXX) XXX kaasomandist; TD (isikukood XXX) XXX kaasomandist; AD(isikukood XXX) XXX kaasomandist. AD on nimetatud kinnistu kaasomanik alates XXX. Kinnistusregistri III ja IV jaos AD kohta kanded puuduvad.
11. Harju Maakohtu 17.11.2011 määrus nr 2-11-
12. Kohus määras menetluse ajaks eestkostetavale riigi poolt esindajaks advokaadi. Advokatuur nimetas AD esindama riigi õigusabi korras vandeadvokaadi vanemabi 3 Kohtuasi 2-12-34183 Kadi Mägi, kes esitas 26.09.2012 kohtule kirjaliku seisukoha taotluse kohta. Esindaja leiab, et kuna AD elab alates
13. aastast XXX ning AD ei hakka kunagi seda korteriomandit ise kasutama tulenevalt oma tervislikust seisundist tingitud võimetusest iseseisvalt hakkama saada, VD, kes kasutab nimetatud korteriomandit ja kellele kuulub valdav osa sellest, soovib oma kõrge vanuse ja halva tervisliku seisundi tõttu sõita alaliselt elama tütre juurde ning kuna teised kaasomanikud ei soovi seda korteriomandit kasutada, siis on vajalik korteriomand võõrandada. Eelnevast tulenevalt peab esindaja korteriomandi müüki põhjendatuks. Internetiportaali City24 andmete kohaselt on samas piirkonnas asuvate 49,6m2 suuruste korterite müügihind olenevalt seisukorrast 17 000 euro ja 26 000 euro vahel. Esindaja leiab, et vara võõrandamisest saadav müügihind peab olema õiglane ja vastama turuväärtusele. Turuväärtus on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks hindamishetkel minema üle tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas tehingus peale kõigile nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud informeeritult, kaalutletult ning ilma sunduseta. Esindaja leiab, et kohtul ei ole otstarbekas määrata vara müügihinda, kuid peab vajalikuks rõhutada, et vara tuleb võõrandada selle eeldatavat turuväärtust silmas pidades ning eestkosteasutus peaks kindlasti jälgima, et eestkostetava huvid ei saaks korteri kiire müügisoovi korral kahjustatud. Korteriomandi võõrandamisel saadav raha tuleb kanda AD pangakontole ning seda kasutada ainult AD väljaminekute katteks hooldusteenuse osutamisel. Kohtumääruse põhistus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja uurinud kõiki asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 187 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja, kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet, kohustuda tegema eelnevalt nimetatud käsutusi, sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele 4 Kohtuasi 2-12-34183 suunatud lepingut ega anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. PKS § 188 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eeskostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara ja pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa ning p 2 järgi ei või sõlmida pärandvara jagamise lepingut. PKS § 206 lg 1 alusel peab eestkostja kaitsema eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve ning on PKS § 207 lg 1 kohaselt oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. Kohus leiab, et ei esine takistusi puudutatud isiku nimel tehingute tegemiseks. Kohus on seisukohal, et avaldajale tuleb anda nõusolek oma eestkostetava AD nimel tehingu tegemiseks. Taotletav toiming lähtub eestkostetava huvidest ja on tema õiguste kaitsmiseks vajalik. Avaldaja – AD seaduslik esindaja, kellele kuulub tema eestkostetava AD isiku- ja varahooldusõigus, võib müüa AD kuuluva osa kinnistust, kuid peab müügist saadud raha paigutama AD nimele Eestis või lepinguriigis tegutsevale krediidiasutuse kontole ning saadud raha kasutama ainult AD kulutuste katteks temale hooldusteenuse osutamisel. Harju Maakohtu 17.11.2011 määrusega kohtuasjas 2-11-28889 pikendati AD üle seatud eestkostet ning Kose valla Kose Vallavalitsuse kaudu eestkostja ametiaega AD (isikukood XXX) suhtes viie aasta võrra so kuni XXX. Kohus on ära kuulanud 27.10.2011.a XXX puudutatud isiku AD. AD ei soovinud rääkida, vältis silmsidet ja verbaalset kontakti, mistõttu kohus asus seisukohale, et AD vajab jätkuvalt eestkostet. Kohtule edastatud materjalidest nähtub, et AD ei hakka kunagi enam korteriomandit asukohaga XXX, ise kasutama tulenevalt oma tervislikust seisundist tingitud võimetusest iseseisvalt hakkama saada. AD vajab pidevat igapäevast kõrvalabi ja juhendamist erihooldekodus. Käesoleval ajal elab AD XXX, asukohaga XXX. Lähtudes Harju Maakohtu 17.11.2011 määruses nr 2-11-28889 märgitust ei pea kohus ärakuulamist vajalikuks, sest arvestades AD tervislikku seisundit ja teisi objektiivseid asjaolusid, ei aita tema ärakuulamine ilmselt kaasa asja lahendamisele. Kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega on avalduse aluseks olevad asjaolud leidnud kinnitust ning Kose valla Kose Vallavalitsuse kaudu esitatud avaldus nõusoleku saamiseks AD nimel tehingu tegemiseks tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotamine Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. 5 Kohtuasi 2-12-34183 Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend eestkostetavate huvides ja kohus määras eestkostetavatele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lg 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et eestkostetavatele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad riigi kanda, avalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja kõik muud menetluskulud aga avaldaja kanda. Raivo Einula Kohtunik 6