) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
lg 1 p 3 tulenevalt võib lihtsustatud korras hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. 23.04.2012 määruse resolutsiooni p-s 3 määras kohus tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Menetlusosalised menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud, seega tuleb menetlusosaliste menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Apellatsioonkaebus 6. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jagas menetluskulud poolte vahel ning uue otsusega jätta menetluskulud vastustaja kanda. 7. Maakohus viitab oma otsuses
lg-le 1, kuid hagi Raivo Stüfi vastu on suuremas osas (põhinõude ja seisuga 09.03.2012 viivise osas) rahuldatud. Veelgi enam, hageja nõuded on kostja poolt osaliselt omaks võetud. Seega jääb apellandile arusaamatuks maakohtu otsus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Apellandi seisukohalt oli hagi esitamine igati põhjendatud, kuna kostja ei tasunud oma võlgnevust hageja ees ning ka maksekäsu kiirmenetluse algatamine kostja vastu ei olnud tulemuslik. Seega ei esine ka
lg-s 4 või § 168 lg-s 6 toodud eeldusi menetluskulude poolte endi või hageja kanda jätmiseks. 8. Maakohus põhjendab menetluskulude jaotust asjaoluga, et menetlusosalised ei ole kohtu 23.04.2012 määrusega ettenähtud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja esitanud.
lg 1 p 3 võimaldab kohtul määrata menetluskulude rahalise suuruse vastavalt menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjadele. Seega juhul, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude nimekirju, ei ole kohtul võimalik määrata menetluskulude suurust, vaid üksnes nende jaotust (arvestades
lg-t 2).
-s puudub õiguslik alus jätta menetluskulud poolte endi kanda juhul, kui menetlusosalised ei ole esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirju kohtu määratud tähtaja jooksul. 9. Maakohus on eksinud, võttes menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel aluseks
Kohus ka ei põhjendanud oma otsust jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda vastavalt
lg-le 1.
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine nimetatud sätte alusel ei ole seotud menetlusosalise varasema menetluskulude nimekirja esitamise või mitteesitamisega. Asjaolu, et hageja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, ei võta hagejalt ära õigust esitada seda
lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul ja vajadusel täiendada
Vastustaja seisukoht
lg 1 alusel kontrollib apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant vaidlustab maakohtu otsust vaid menetluskulude jaotuse osas. Samas ei ole alust jätta kõiki menetluskulusid kostja kanda. 12. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et maakohus menetles käesolevas asjas hagi lihtmenetluses
Viidatud sätte lg 1 p 3 näeb sellises menetluses seonduvalt menetluskulude jaotamise ja kindlaksmääramisega ette erisuse, võrreldes §-des 162jj sätestatud üldnormidega. Nimelt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis (reeglina nähakse nn põhimenetluses ette vaid jaotus ja peale lahendi jõustumist toimuvas menetluses määratakse jõustunud jaotuse alusel kindlaks rahaline suurus). Seega kui kohus vastavat õigust kasutab, sisaldab menetlust lõpetav lahend kohtu otsustust nii menetluskulude jaotuse kui rahalise kindlaksmääramise kohta. Vaidlustatud lahendist nähtub, et kuigi kohus andis pooltele tähtaja kulude nimekirjade esitamiseks, määras ta menetlust lõpetavas lahendis kindlaks vaid kulude jaotuse. Sellises olukorras seadustik lihtmenetluse jaoks aga erisusi ei sätesta. Seega pidi maakohus, sõltumata asjaolust, et talle nimekirju ei esitatud, kulude jaotuse määramisel lähtuma
§-des 162-172 sätestatud põhimõtetest.
Samas on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-109-08 selgitanud, et hagi osalise rahuldamise korral ei saa kohus võimalust jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda kohaldada suvaliselt. Seega, valides
lg-s 1 antud võimaluste vahel, tuleb muuhulgas arvestada ka hagi rahuldamata jäetud ja rahuldatud osa proportsioone. Kuna käesolevas asjas ei ole teada rahuldamata jäänud osa rahaline suurus ning seetõttu ei ole võimalik rahuldamise ja rahuldamata jäämise konkreetset proportsiooni välja arvestada, on kolleegiumi arvates õiglane järgmine põhjendus: kogunõudest moodustab 50% põhinõue ja 50% viivisnõue ning viimasest omakorda rahuldati 50%. Seega moodustab kogunõudest rahuldamata osa 25% ja rahuldatud osa 75% ning vastavalt sellele tuleb jaotada ka menetluskulud. 15. Apellatsioonkaebuses palus apellant jätta kõik maakohtu menetluskulud kostja kanda, kuid kolleegium pidas põhjendatuks sellest 75%. Seega ka apellatsioonimenetluse kulud on põhjendatud jätta
Ulvi Loonurm Malle Seppik Imbi Sidok-Toomsalu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.