2. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada OÜ S (registrikood XXX tema pangakontole nr XXXXXXXXXXX Swedbank AS hagi esitamisel tasutud riigilõivust pool, so €38,34 (kolmkümmend kaheksa eurot ja 34 senti). Hageja on tasunud kohtuasjas riigilõivu 30.11.2011 summas €28,76 Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, viitenumber 2900072123, selgitus „Hagi JA vastu“ ja 14.03.2012 summas €47,93 Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, viitenumber 2900072123, selgitus „Täiendav riigilõiv tsiviilasjas nr 2-11-65081“. I ASJAOLUD Harju Maakohtu menetluses on OÜ S hagi JA vastu võlgnevuse nõudes. 25.10.2012 jõudsid poolte esindajad kohtuistungil kompromissini ja palusid kinnitada poolte kompromiss kohtumäärusega. Pooled leppisid kokku, et kummagi poole menetluskulud jäävad kulutusi teinud poole enda kanda. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise õiguse kasutamisest. Pooled kinnitasid, et on teadlikud poolte kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest. II KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab 2
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, lähtudes poolte huvidest ning poolte heast tahtest, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita.
’ lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuna vastavalt poolte vahel sõlmitud kompromissile jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda, so selle poole kanda, kes kulud on kandnud, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
’ 1g 4 kohaselt ei saa pooled nõuda täiendavalt menetluskulude kindlaksmääramist
lg 1-3 sätestatud korras.
lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Ka
lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Tavaline tähtaeg, mille kestel võib menetluse lõpetamise määruse peale kaebust esitada, on vastavalt
Hageja palus tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. See taotlus on kooskõlas
Hageja on hagiavalduselt tasunud kahes osas kokku €76,69 riigilõivu. Sellest pool on €38,34 ning selle on hageja õigustatud tagasi saama. Raivo Einula kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.