← Eesti

2-10-21379/32

Obsah (5)§ 164§ 171§ 111§ 145§ 149

2-10-21379 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kaija Kaijanen Otsuse tegemise aeg ja koht 8. veebruar 2012. a, Tallinn Tsiviilasja number

§ 164

lg-le 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud asjaolusid, mis keelaks seadusest tulenevalt nõude loovutamist (loovutamise piirangud), mistõttu võis võlausaldaja VÕS § 164 lg 1 esimese lause järgi oma nõude loovutada teisele isikule. Sama paragrahvi 2. lõike järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele ning tulenevalt § 167 lg-st 1 lähevad nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sealhulgas eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad, nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale. Eeldatakse, et nõude loovutaja on kohustatud üle andma ka nõudega mitteseotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused. VÕS § 167 lg 3 järgi lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. Seega on hagejal uue võlausaldajana õigus nõuda vaidlusalustest laenu- ja käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmist osas, milles need on täitmata. 18.

§ 171

lg-le 1 võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Kostjad on väitnud, et neil on õigus vaidlusalusest laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisest keelduda, sest ei endine ega uus võlausaldaja ei ole kostjale I välja maksnud kogu laenulepingus nimetatud summat 7 100 000 krooni, vaid 6 650 000 krooni.

§ 111lg-le 1 kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune 8

(11)2-10-21379 leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Seega on osundatud sätte järgi lepingupoole kohustuse täitmisest keeldumise eelduseks, et lepingust tulenevad poolte vahelised kohustused oleks vastastikused, millisel juhul on kohustused seotud ja ühe täitmine sõltub sellest (üldjuhul soorituse-tasu suhe) ning täitmine peab arvestades lepingut ja võlasuhte olemust toimuma üheaegselt (VÕS § 82 lg 5). Kohtu hinnangul ei ole laenulepingust tulenev laenuandja kohustus anda laenusaajale rahasumma ning laenusaaja kohustus tagasi maksta sama rahasumma VÕS § 82 lg 5 mõttes vastastikused kohustused, sest laenu andmine ja tagastamine ei saa toimuda üheaegselt. Seega ei anna kohtu hinnangul asjaolu, et endine võlausaldaja andis kostjale I 6 650 000 krooni mitte aga kokku lepitud 7 100 000 krooni laenu, alust keelduda kohustuse sissenõutavaks muutumisel laenuks antud rahasumma tagasi maksmisest ulatuses, milles laen on üle antud. Kostjate väitel ei ole ka vaidlusalusest laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise kohustus sissenõutavaks muutunud. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg-le 1 kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 teise lause järgi kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et AS Eesti Krediidipank ja OÜ R vahelise 22.09.
  1. a. laenulepingu nr XXX p 2.
  2. järgi oli laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaks 20.09.
  3. a. Seega möödus kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaeg 20.09.
  4. a, pärast millist tähtpäeva on võlausaldajal õigus ka kohustuse täitmist nõuda. Ka on kostjad esitanud vastuväite, et vaidlusalune 22.09.
  5. a. laenuleping on tühine, kuna see on allkirjastatud vaid AS Eesti Krediidipank ühe juhatuse liikme poolt, kuigi äriregistrist nähtuvalt on AS-i Eesti Krediidipank juhatuse liikmetel õigus esindada Panka õigustoimingutes üksnes kahekesi ühiselt. Kostjad on esitanud antud asjaolu tõendamiseks Harju Maakohtu registrosakonna registriandmete väljatrüki AS Eesti Krediidipank kohta seisuga 14.11.
  6. a (tl 161, I kd). Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 15 tuvastanud, et AS Eesti Krediidipank ja OÜ R vahel 22.09.
  7. a. sõlmitud laenulepingu nr XXX on AS Eesti Krediidipank nimel allkirjastanud AS Eesti Krediidipank juhatuse esimees AK. Samuti on kohus tuvastanud, et AS Eesti Krediidipank ja VP vahel 22.09.
  8. a sõlmitud käenduslepingu on AS Eesti Krediidipank nimel allkirjastanud juhatuse esimees AK. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg-le 2 saab juriidilist isikut tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või seda asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt (ühine esindamine). Ühise esindamise korral võivad juhatuse või seda asendava organi liikmed volitada üht või mitut enda hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks. Kohtule esitatud väljavõttest AS Eesti Krediidipank 10.06.
  9. a. juhatuse koosoleku protokollist nähtub, et AS Eesti Krediidipank juhatus otsustas kinnitada alates 01.06.
  10. a juhatuse allkirjapädevused krediidivaldkonnas selliselt, et juhatuse esimehel on ainuisikuline allkirjapädevus kuni 10 miljonit krooni (tl 131, I kd). Kuivõrd tulenevalt TsÜS § 33 lg-st 1 on hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel tahteavaldus ning hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut, tuleb AS Eesti Krediidipank 10.06.
  11. a. juhatuse koosoleku otsust käsitleda tehinguna, milles on väljendatud juhatuse liikmete tahteavaldused juhatuse esimehele volituste andmiseks allkirjastada panga nimel krediidivaldkonnas tehtavaid tehinguid kuni 10 miljoni krooni ulatuses. Seega tegutses AS Eesti Krediidipank juhatuse esimees AK 22.09.
  12. a. laenulepingu ning 22.09.
  13. a. käenduslepingu sõlmimisel oma volituste piires, mistõttu nimetatud tehingud kehtivad. Ka märgib kohus, et kooskõlas TsÜS § 129 lg-ga 1 on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Asjaolud, et nii AS Eesti 9
(11)2-10-21379 Krediidipank on 22.09.2006. a. laenulepingut täitnud, makstes välja kostjale I laenu summas 6 650 000 krooni, samuti laenuandja edaspidine käitumine, annab alust järeldada, et AS Eesti Krediidipank on konkludentselt tehingu igal juhul heaks kiitnud. Seega on kostjal I kohustus vaidlusalusest laenulepingust tulenevad kohustused täita. 19.

§ 145

lg-le 1 kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Tulenevalt osundatud sättest on käendaja vastuse tekkimise eelduseks peale kehtiva käenduslepingu ka, et käendusega tagatav võlausaldaja nõue oleks olemas (käenduse seotus tagatava nõudega) ja et oleks saabunud juhtum, mille korral on käendaja kohustatud vastavalt käenduslepingule kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitma.

§ 149

lg-le 1 võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. Kohus on käesolevas tsiviilasjas kostjate vastuväiteid analüüsinud eelnevalt (vt eelkõige kohtuotsuse p 17 ja 18).

§ 145lg-le 1 saab võlausaldaja nõuda käendajalt käendatava kohustuse täitmist.

Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-i 15 tuvastanud, et AS Eesti Krediidipank ja VP vahel on 22.09.

  1. a sõlmitud käendusleping ning käendaja vastutuse maksimumsumma on 500 000 krooni. Kohus on tuvastanud, et käenduslepingu p-i 1 järgi on käendusega tagatud 22.09.
  2. a. laenulepingust nr XXX tulenevad kohustused ning käenduslepingu p-ide 2 ja 3 järgi vastutab käendaja AS Eesti Krediidipank ees 22.09.
  3. a. laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt võlgnikuga täies ulatuses. Käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahjude hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla võlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Asjas on tuvastatud, et vaidlusalune käendusleping kehtib. Kohus on ka eelnevalt tuvastanud, et täiteasjas nr 027/2008/1841 sundtäitmise tulemist jäi vaidlusalusest laenulepingust tulenev kohustus põhivõla osas summas 1 456 002,39 krooni (93 055,51 eurot) rahuldamata. Seega on VÕS § 145 lg 1 eeldused käendaja vastutuse tekkimiseks täidetud ja kostjalt II tuleb hageja kasuks solidaarselt kostjaga I välja mõista põhivõlg 16 229,47 eurot ja kostjalt I kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 tuleb 22.09.
  4. a laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks välja mõista põhivõlana 76 826,04 eurot.
  5. Hagejal on õigus nõuda ja arvestada võlgnetavalt summalt kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 6 VÕS § 113 lg 1 alusel viivist. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 15 tuvastanud, et AS Eesti Krediidipank ja OÜ R vahelise 22.09.
  6. a. laenulepingu nr XXX p-i 2.4 järgi oli kokku lepitud viivisemääraks 0,1% päevas. Hageja palub välja mõista põhivõlalt viivise alates 19.11.
  7. a. a. kuni põhivõla täieliku tasumiseni 0,1% päevas. Lõpp-päev Alguspäev 8.2.12 19.11.09 Põhivõlg 93 055,51 Viivitatud Viivis päevi 36,50% 812 Viivis 75 561,07 Ajavahemiku 18.11.
  8. a kuni 08.02.
  9. a. eest tuleb kostjatelt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivisest 0,1% päevas põhivõlalt 93 055,51 eurolt (so 1 456 002,39 krooni) summas 75 561,07 eurot solidaarselt 15 726.36 eurot ja kostjalt I (OÜ R) 59 834,71 eurot (75 561,0715 726.36=59 834,71). TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Sellest tulenevalt tuleb kostjalt I (OÜ R) välja mõista viivis 0,1% päevas alates 09.02.
  10. a kuni põhinõude 93 055,51 euro täitmiseni. 10

(11)2-10-21379
  1. Kostjad on esitanud kohtule 26.01.
  2. a. taotluse 19.01.
  3. a. toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks. TsMS § 50 lg 1 sätestab, et menetlustoimingu protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kostjate poolt on protokolli taotlusena esitatud rida hinnangulisi väited, milliste alusel ei ole protokolli parandamine põhjendatud, sest need ei kajasta menetlustoimingu olulist käiku ega ole asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulised. Kohtuistungi protokoll ei ole stenogramm vaid üksnes kohtuistungil käsitletud oluliste asjaolude lühikokkuvõte. Eeltoodu alusel jätab kohus kostjate 26.01.
  4. a esitatud taotluse protokolli parandamiseks rahuldamata.
  5. 10.05.
  6. a. käesolevas tsiviilasjas tehtud määrusega on Harju Maakohus rahuldanud hageja hagi tagamise taotluse osaliselt ning muuhulgas hagi tagamiseks määranud seada hagi tagamiseks VP(isikukood XXX) kuuluvale kinnistule, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu linna jaoskonna registriossa nr XXX (kinnistu aadress XXX, Tartu) kohtulik hüpoteek summas 500 000 (viissada tuhat) krooni EST AS (registrikood XXX) kasuks ning määranud arestida hagi tagamiseks EST AS (registrikood XXX) kasuks OÜ-le R (registrikood XXX) kuuluv ehitis nimetusega Ladu (pos 7), ehitisregistri kood XXX, katastritunnus XXX(ehitise asukoha aadress XXX, Tallinn). Kohus leiab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg-s 2 sätestatule on vajalik jätta kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse käesoleva kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.
  7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldati, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel võrdsetes osades kostjate kanda. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Kaija Kaijanen Kohtunik 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.