Obsah (7)

§ 12§ 9§ 10§ 84§ 3§ 11§ 24

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-11-1581 Määruse kuupäev 24. august 2011 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Heiko Vardja kaebus Lõuna Prefektuuri toimingute (ajavahemikul 16.08

§ 12lg 3 alusel seoses kaebetähtaja rikkumisega; 5.

Määruse ärakiri saata menetlusosalistele. Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. 26.06.2011 esitas Heiko Vardja Tartu Halduskohtule kaebuse Lõuna Prefektuuri tegevuse peale. H. Vardja palub kohtul tunnistada õigusvastaseks tema kinnipidamine nõuetele mittevastavates tingimustes Tartu arestimajas ajavahemikul 16.08.2000-07.11.2007 kokku ligi 90 päeva. Ühtlasi taotleb kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist summas 630 eurot. Moraalse kahjunõude seostab kaebaja kinnipidamistingimustega. Kaebaja leiab, et kambrid, kus ta pidi viibima, ei vastanud eluruumidele kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse ja hügieeninõuetele. H. Vardja palub maksevõimetuse tõttu vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest. 1
2. 01.07.2011 määrusega andis kohus kaebuse esitajale võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus, kuivõrd kohus leidis, et käesolev kaebus on nii õigusvastasuse tuvastamise kui ka kahju hüvitamise nõude osas esitatud kaebetähtaega rikkudes.
3. 11.07.2011 saabus Tartu Halduskohtusse H. Vardja kaebetähtaja ennistamise taotlus, milles kaebaja märgib, et tähtajad on ta mööda lasknud, kuna ei olnud varasemalt kursis vangistusega seonduvate õigusaktidega ja ei teadnud, et tema õigusi on rikutud. Seadusega tutvumisel ei saanud ta üheselt aru, kui suure aja möödudes võib kahju hüvitamist nõuda. Kaebaja arvates oli tal tulenevalt

§ 9lg-st 4 aega kümme aastat aega kahjunõudega kohtu poole pöörduda.

H. Vardja palub mööda lastud tähtajad ennistada. Kohtu seisukoht 4. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lg 1 p 1 alusel kohtunik kontrollib, kas on tasutud riigilõiv, kas kaebus vastab

§ 10sätestatud nõuetele.

Tulenevalt riigilõivuseaduse § 57 lg-test 13 ja 14 ning

§ 84

lg-st 1 tuleks kaebajal käesolevalt kaebuselt tasuda riigilõivu summas 31,50 eurot. H. Vardja on esitanud taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. H. Vardja isikukonto väljavõttest nähtub, et seisuga 23.08.2011 on tema isikuarvel vaba raha 0.03 eurot. Töötasu laekumised puuduvad. Lähtudes ülaltoodust ning arvestades seda, et H. Vardja on kinnipeetav ja tal puuduvad piisavad vahendid ning sissetulekud riigilõivu tasumiseks, vabastab kohus juhindudes

§-st 91 lg 1 H. Vardja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel haldusasjas nr 3-11-

2. Heiko Vardja kaebuse näol on tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, mille lahendamine kuulub vastavalt

§ 3lg 1 p-le 1 halduskohtu pädevusse.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes

§ 11

lg-st 9 võtab kohus Heiko Vardja kaebuse Lõuna Prefektuuri toimingute (ajavahemikul 16.08.2000-07.11.2007 ligi 90 päeva Tartu arestimajas nõuetele mittevastavates tingimustes pidamine) õigusvastaseks tunnistamise ja tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas 630 eurot menetlusse. 6.

§ 12

lg 3 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud kohtusse tähtaegselt ja lahendab kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlused.

§ 9

lg 4 kohaselt kaebuse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitanud avaliku võimu kandja tegevusest või tegevusetusest.

§ 9

lg 5 kohaselt kaebuse toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks võib esitada kolme aasta jooksul toimingu sooritamisest arvates. Võttes arvesse, et käesoleva kaebuse on H. Vardja kohtule esitanud 26.06.2011, on kaebaja ületanud kaebetähtaega Lõuna Prefektuuri 2000-2007.a toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ning tekitatud kahju hüvitamiseks.

1. H. Vardja on palunud ennistada kaebetähtaeg, kuna ta ei olnud varasemalt kursis vangistusega seotud õigusaktidega ega saanud üheselt aru kui suure aja möödudes võib kahju hüvitamist nõuda ning pidas selleks tähtajaks kümmet aastat. 2 Kohus märgib, et kahju tekitati kaebajale alates
2. aastast, millest alates hakkab

§ 9lg-s 4 sätestatud kaebetähtaeg kulgema.

Kuivõrd kaebaja sai kahju olemasolust ja selle põhjustajast teada koheselt vastavate toimingute sooritamise ajal, ei kohaldu käesoleval juhul 10-aastane kaebuse esitamise tähtaeg. Riigikohus on korduvalt (vt. nt 25.01.2010.a määrus haldusasjas 3-3-1-58-00 ja 19.01.2001.a määrus haldusasjas nr 3-3-1-59-00) asunud seisukohale, et mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamisel saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Kohus on seisukohal, et H. Vardja ei ole kaebetähtaja ennistamise taotluses välja toonud ühtegi objektiivset takistust, mis ei võimaldanud kaebajal esitada kaebust tähtaegselt. Pelgalt teadmatus vangistusõiguse õigusaktidest ning kaebetähtaegadest ei ole mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord. Kui õiguslikult kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et H. Vardja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb

§ 12lg 3 alusel jätta rahuldamata ning kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata.

8.

§ 12

lg 3 kohaselt kui kohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Kuna kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus jääb rahuldamata, lõpetab kohus haldusasjas 3-11-1581 menetluse. 9. Kohus selgitab, et

§ 24

lg 2 kohaselt menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. Eda Muts kohtunik 3