Kohus tugines
lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Tulenevalt
lg-st 4 jättis kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Apellatsioonkaebus Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada Harju Maakohtu otsus viivise ja menetluskulu väljamõistmise osas. Apellandi hinnangul põhineb maakohtu otsus õigusnormide rikkumisel. Apellant ei ole nõus kohtuotsusega selles osas, kus kohus teeb järelduse, et kostja võttis hagi õigeks. Oma avalduses palus kostja kolm kuud lisaaega dokumentide vormistamise lõpetamiseks, s.o kuni 20.02.2012. Dokumentide vormistamise venimine oli tingitud sellest, et hageja ise ei andnud nende vormistamiseks nõutavat allkirja, mis kasutusloa saamiseks on vajalik. Kuni antud kaebuse koostamiseni ei ole hageja kirjutanud alla dokumentidele, mis on vajalikud kasutusloa saamiseks. Kasutusloa protseduuri ei saanud lõpuni viia ka seetõttu, et puudub päästeameti luba. Neist asjaoludest on hageja teadlik. Kohus märgib otsuses, et andis pooltele aega kompromissi sõlmimiseks, kuid kostja ei olnud sellest teadlik. Seetõttu oli asja lahendamine ilma kohtuistungit pidamata kostja suhtes ka ebaõiglane. Apellant on jätkuvalt nõus sellega, et vastavalt pooltevahelisele lepingule (punkt 3.4) oli ta kohustatud hankima ehitisele kasutusloa, kuid ei ole nõus sellega, et kohus mõistis välja viivise ja menetluskulud. Samas, isegi kui kohus leidis, et kostja võttis hagi õigeks, tulnuks menetluskulud jätta
Vastustaja seisukoht Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. 2 Tsiviilasi nr 2-11-15519 Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu kaevatav otsus tuleb tühistada viivise ja menetluskulude väljamõistmise osas. Kooskõlas
lg 1 p-ga 3 tuleb tsiviilasi tühistatud osas saata uueks läbivaatamiseks maakohtule.
lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsus ei vasta kontrollitavas osas seaduse nõuetele.
lg 1 kohaselt koosneb otsus sissejuhatusest, resolutsioonist, kirjeldavast ja põhjendavast osas. Asjaolusid, millest võiks tuleneda võimalus vormistada otsus lühendatud kujul (
Toimiku materjalist ei nähtu, et kostja oleks võtnud hagi õigeks, mistõttu ei olnud kohtul alust tugineda otsuse tegemisel
Kohtul ei olnud alust hinnata kostja poolt kohtule 17.11.2011 esitatud vastust (tl 49) hagi õigeksvõtuks. Nimetatud dokumendis on kostja märkinud vaid lakooniliselt, et on nõus kohtu otsusega, kuid vajab dokumentide vormistamiseks aega. Seega isegi juhul, kui avaldust võiks tõlgendada vastaspoole nõudega nõustumisena, saaks viidatud teksti kahest lausest nende koosmõjus siiski vaid järeldada, et silmas on peetud dokumentide (kasutusloa) vormistamise kohustust. Kui menetlusosalise avaldus ei ole üheselt mõistetav, tuleb isiku tahe välja selgitada. Nii on ka Riigikohus rõhutanud (21.04.2009 otsus nr 3-2-1-35-09), et hagi õigeksvõtt peab olema selgesõnaline. Vastuolulise avalduse puhul tuleb välja selgitada kostja tegelik tahe. Antud juhul ei küsinud maakohus kostjalt selgitust, tegemaks kindlaks tema tegelikku tahet. Et kostja tegelik tahe ei olnud suunatud hagi õigeksvõtule, nähtub ka apellatsioonkaebusest, milles kostja vaidlustab temalt viivise ja menetluskulude väljamõistmise. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul täita eelmenetluse ülesanded, s.h selgitada välja kostja vastuväited ja väidete tõendamiseks esitatavad tõendid. Tulenevalt
lg-st 3 võib kohus eelmenetluse ülesannete täitmiseks nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda. Eelmenetluse ülesannete nõuetekohane täitmine on eelduseks asjas tähtsust omavate asjaolude õigeks tuvastamiseks ning vajalike tõendite kogumiseks. Ringkonnakohtul ei ole võimalik teha asjas uut otsust, sest läbivaadatavast otsusest on maakohus jätnud
Kuna kohtu poolt on jäänud tuvastamata asjas tähtsust omavad asjaolud, tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel esimese astme kohtus. Ü. Jänes T. Kollom I. Sidok-Toomsalu 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.