3-11-1614/31

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1614 Otsuse kuupäev

1. jaanuar 2012 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi E.I.i kaebus Viru Vangla 19.04.2011 käskkirja nr 6-3/2781-D tühistamiseks Menetlusvorm Kohtuistung 05.01.2012 Menetlusosalised Kaebaja: E.I. /isikukood xxx / Vastustaja: Viru Vangla /registrikood 70008144/ Resolutsioon Jätta E.I.i kaebus täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, seega hiljemalt 13.02.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE EELNEV KÄIK
3. 19.04.2011 koostati Viru Vanglas käskkiri nr 6.-3/781-D (tl 38-39), millega karistati kinnipeetav E.I.it vangistusseaduse § 67 p 1 ja Viru Vangla kodukorra punktis 8.1.1 sätestatud nõuete rikkumise eest 3 ööpäevase kartserisse paigutamisega ning piirati karistuse kandmise ajaks täielikult või osaliselt vangistusseaduse § 22, § 30-32, § 34-38, § 41, § 43, § 46 ja § 48 kohaldamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
4. 28.06.2011 esitas E.I. Tartu Halduskohtusse kaebuse (tl 8) ning palus, et kohus tühistaks tema distsiplinaarkorras karistamise kohta Viru Vanglas tehtud käskkirja. Ta väitis, et vangla on algatanud distsiplinaarmenetluse ebaseaduslikult ning rikkunud sellega tema õigusi. 10.08.2011 ja 17.11.2011 edastatud taotlustes (tl 75 ja 93) märkis ta täiendavalt, et süüteo uurimine ei olnud täielik ning menetleja polnud erapooletu ja fabritseeris tõendeid.
5. Viru Vangla vastuses (tl 36-37) peeti kaebust põhjendamatuks, paluti seda mitte rahuldada ja kirjeldati oma seisukohti kaebaja rikkumise, läbi viidud menetluse, määratud karistuse ning käskkirja aluseks olevate õigusaktide sätete suhtes. Muuhulgas märgiti, et ka varasemalt on antud kaebajale karistamise põhjuseks olnud korraldusi eesti keeles, ta on neist aru saanud ja allunud, samuti on ta aru saanud eesti keelsest menetluse alustamise teatisest ning lisati, et teda ei sunnita suhtlema eesti keeles, kuid püütakse ühiskonnas toimetulemise eesmärgil sellele suunata.
6. Kohtuistungil jäi E.I. kirjalike väidete ja taotluse juurde, väitis täiendavalt, et probleemid eesti keelsete pöördumistega on tal olnud ainult ühe valvuriga ning lisas, et vangla pole talle eesti keele kursustel käimist võimaldatud ega tundnud huvi, kas ta eesti keelest üldse aru saab. Määratud karistust pidas ta varasemate karistuste kustumise tõttu liiga rangeks ning märkis, et 19.03.2011 keegi temalt seletuskirja ei palunud. Viru Vangla kedagi kohtuistungile ei saatnud paludes vastavas taotluses (tl 112) kaebust ilma tema esindajata arutada. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Viru Vangla vaidlustatud käskkirjas (tl 38-39) on E.I.ile vangistusseaduse § 67 p 1 ja Viru Vangla kodukorra punktidele 8.1.1 toetudes süüks pandud seda, et 19.03.2011 hommikuse loenduse ajal ei allunud ta valvuri korraldusele öelda oma nimi. Kaebaja ise pole käskkirjas kirjeldatut seletuskirjas (tl 47), vaides (tl 56-59) ja kohtuistungil antud seletustest (tl 115) eitanud, kuid väidab, et ei saanud eesti keelsest pöördumisest aru ja peab oma käitumist sellest tulenevalt õigustatuks. Vangistusseaduse § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Põhimõtteliselt seesama on kehtestatud ka Viru Vangla kodukorra punktis 8.1.
8. Loenduse läbiviimise korda reguleerivad sama kodukorra punktid 7.3, 7.4 ja 7.
9. Sätestatu kohaselt peab kinnipeetav loenduse ajal ametnike kambrisse sisenemisel püsti tõusma, hoidma käsi keha kõrval vanglaametnikule nähtaval, seisma oma korrastatud voodi kõrval või vanglaametniku korraldusel mujal ja kandma kaelas nähtaval kohal vangla väljastatud nimesilti, loendust teostav vanglaametnik küsib tema eesja perekonnanime ning kontrollib isikusamasust ja vastavust loenduskaardiga. Vanglaametniku korraldusele mitteallumine saab olla õigustatud vaid selle ilmselge tühisuse puhul ja kinnipeetava teistsugune arusaam oma kohustustest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna talle õigust keelduda korraldust täitmast, sest vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Antud juhul ei vaidlegi E. I. talle antud korralduse sisu üle, kuid ei ole nõus selle vormiga väites, et vanglaametniku eesti keelne pöördumine ei olnud talle arusaadav. Niisugune väide on aga äärmiselt ebausutav, sest Viru Vangla kodukorra punktides 6.4 kuni 6.15 sisalduvate päevakavade kohaselt toimub loendus kõigis selle vangla osakondades iga päeva hommikul ja õhtul. Kuna kaebaja kinnitas kohtuistungil ise, et on olnud Viru Vanglas juba kaks aastat ja neli kuud (tl 115), on raske uskuda, et ta ei saanud keele mitteoskamise tõttu enam aru korraldusest, mida oli talle rohkem kui kahe aasta jooksul igal päeva hommikul ja õhtul antud. Üksnes keeleoskuse puudumise väitel rajaneva allumatuse niigi vähest usutavust vähendab veelgi kaebaja vaide märge, et vaidlusaluse korralduse andnud vanglaametnik M. P. keeldub juba pikema aja jooksul temaga vene keeles rääkimisest (tl 56 pöördel) ning E-6 osakonna IV üksuse inspektor-kontaktisik E. L. õiend (tl 51), milles kinnitatakse, et selles osakonnas viibimise ajal sai E.I. loendusel ees- ja perekonnanime ütlemiseks antud korraldusest olenemata keelelisest vormist alati aru ja allus sellele. Seda, milline kord vanglas kehtib ja missugused on tema enda kohustused, oli kaebajal juba ammu teada, sest 03.09.2009 on ta andnud allkirja vastavate õigusaktide, sealhulgas ka Viru Vangla kodukorraga tutvumise kohta (tl 54). 2 Seega on ebaõiged ja seetõttu tema sõnade usaldusväärsust veelgi enam kahtluse alla seadvad vaide ja kohtuistungil antud seletuse väited, et Viru Vanglas kehtivat kodukorda polnud talle üldse tutvustatud (tl 59 ja 116). Kuna kaebajale pidi igapäevastel loendustel toimuv pikaajalise vanglas viibimise tõttu hästi teada ja ilma eraldi selgitamiseta mõistetav olema, ei oma olulist tähendust, kas tema kambrikaaslane R.U. tõlkis vaidluse põhjuseks oleva vanglaametniku korralduse eesti keelest vene keelde või mitte. Selle isiku tunnistajana antavad ütlused ei lisa kaebaja käitumise kohta juba tuvastatule midagi olulist juurde ja puudub vajadus tema kohtusse ilmumiseks. Niisugust vajadust ei tulene kaebaja vastavatest selgitustest (tl 116) ka Viru Vangla esindaja suhtes.
10. Kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramine on kaalutlusõiguse alusel langetatav otsustus, mille kohtuliku kontrollimise võimalused on piiratud. Halduskohus saab uurida üksnes seda, kas vastava haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning diskretsiooni piirid, eesmärk ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted järgitud, kuid otsustatu sisulise otstarbekuse hindamise õigus tal üldse puudub. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on kehtestatud haldusmenetluse seaduse § 54 ja nõuavad, et see oleks antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastaks vorminõuetele. Kohtutoimikusse Viru Vangla poolt esitatud distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt rajaneb E.I.i suhtes koostatud distsiplinaarkaristuse käskkiri kehtivatel seadusesätetel ning kõiki vangistuseaduse § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 4’ tulenevad nõuded on järgitud. Menetluse käik on protokollitud (tl 40-41), karistatut on teavitatud selle algatamisest (tl 48) ja talle on võimaldatud seejärel end seletuste andmise läbi kaitsta (tl 45-46). Karistus on E.I.ile määratud seaduses ettenähtud tähtaja piires ja justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 15 nimetatud pädeva ametiisiku poolt. Seejuures on arvestatud nii rikkumise asjaolusid kui kaebaja seletusi, on kaalutud erinevate karistuste kohaldamise võimalusi ning põhjendatud piisava üksikasjalikkusega ka konkreetse karistusliigi valikut. Kuna vangistusseaduse § 63 lg 1 p 4 kehtestatu lubab kohaldada selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete rikkumise eest karistusena kuni 45 tööpäeva pikkust kartserisse paigutamist, arvestab kolme ööpäeva pikkune kartserikaristus nii rikkumise asjaolusid kui kaebaja isikut ja varasemat käitumist ega ole ülemäärase raskusega. Kohtule esitatud väited ja tõendid ei kinnita ka seda, et oleks toimunud võrdse kohtlemise või mistahes muu õiguse üldtunnustatud põhimõtte rikkumist. Vaidlustatud käskkirja ei muuda õigusvastaseks ega anna vähimatki alust selle tühistamiseks ka see, et mõni teine kord on kaebaja samasugune distsipliinirikkumine jäänud väidetavalt tähelepanu ja karistuseta (tl 116),
11. Eeltoodust tulenevalt ei ole E. I. kaebus põhjendatud ja jääb täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumääruse (tl 24) alusel täielikult vabastatud riigilõivu tasumisest. Viru Vangla oma menetluskulude hüvitamiseks taotlust ja kuludokumente esitanud ei ole. Raili Randlane Kohtunik 3