§-dele 96 ja 97 p 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma vanemalt.
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a. määruse nr 90 „Töötasu alamäära kehtestamine“ kohaselt töötasu alamäär kuus oli kuni x.12.2010.a. 4x krooni ja alates 01.01.2011.a. kehtiva redaktsiooni kohaselt kuni x.12.2011.a. oli see 278,02 eurot. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a. määruse nr 169 „Töötasu alamäära kehtestamine“ kohaselt töötasu alamäär kuus on alates 01.01.2012.a. 290 eurot. Seega oli
lg 1 kohaselt elatise alammäär kuus 2010 aastal 2175 krooni so 1x,01 eurot, 2011 aastal 1x,01 eurot ja on käesoleval ajal 145 eurot.
§-s 102 lg 1 on sätestatud, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt
§-le 102 lg 2 aga ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Nimetatud säte näeb ette, et kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Vanema ülesanne on täita oma kohustused lapse ülalpidamisel. Oma väljaminekute planeerimisel peab vanem lapse ülalpidamisekohustuse täitmisega arvestama. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.0x. 2007. a otsus tsiviilasjas nr x-2-1-19-07 p 12 ja 07.12.2009.a. otsus tsiviilasjas nr x-2-1127-09 p 12). Kuna hageja nõuab elatist seaduses ettenähtud alammääras, ei pea lapsele tehtavaid kulutusi käesolevas asjas eraldi tõendama. On mõistetav, et seaduses sätestatud elatise alammäär hõlmab lapse kõige hädavajalikumaid kulutusi. Kuna kostja pole nõutava elatise suurusele vastuväiteid esitanud, pole kohtul mingisugust alust arvata, et elatisena seaduses ettenähtud miinimumi tasumine oleks kostjale ebamõistlikult koormav või tema toimetulekut takistav.
kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne 3
kuni 02.10.2011.a. tagasiulatuvalt välja mõista hageja kasuks 12 x 1x,01 so 1668,12 eurot. Otsuse täitmise huvides peaks kohus otstarbekaks elatise kindla summana välja mõista kuni aasta lõpuni. Seega ajavahemiku eest 0x.10.2011.a. kuni x.12.2011.a. mõistab kohus kostjalt elatise välja hageja kasuks kokku 407,94 eurot ( sh oktoobris 29 päeva eest 129,92 eurot, novembri eest 1x,01 eurot ja detsembri eest 1x,01 eurot). Kokku tuleb kostjalt ühekordselt välja mõista 1668,12+407,94 so 2076,06 eurot. Alates 01.01.2012.a. mõistab kohus kostjalt välja igakuise elatise 145 eurot. Kuna laps alaealistena eelduslikult ise oma ülalpidamisega ei tegele, on põhjendatud elatise faktiline maksmine tema seadusliku esindaja pangakontole. Pooled ei ole elatise maksmise täpse kuupäeva kindlaksmääramise omapoolseid ettepanekuid esitanud. Elatise maksmisel tuleb arvestada
§-s 100 lg 4 sätestatuga, mille kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Otsuse täitmise huvides peab kohus otstarbekaks määrata, et iga kuu elatis tuleks maksta hiljemalt vastavale arvestuskuule eelneva kuu viimaseks kuupäevaks. Kuna kohus hagi rahuldab, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja kohtu poolt antud tähtajaks omapoolset menetluskulude nimekirja ei ole esitanud. Seetõttu puudub kohtul alus kindlaks määrata kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust. Kuna hageja käesolevas menetluses menetlukulude nimekirja ei esitanud, puudub tal TsMS §-st 174-1 lg 4 tulenevalt nõuda menetluskulude hüvitamist edaspidi. TsMS § 442 lg 2 p 5-1 kohaselt tuleb otsuses ära märkida tsiviilasja hind. Käesoleva tsiviilasja hind TsMS § 129 lg 2 kohaselt on 1251,09 eurot (1x,01 x 9). TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele. Kohtunik Rita Kulberg 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.